Väärteoasi nr.4-05-347 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Otsuse kuupäev Otsuse teinud kohus Kohtunik Sekretär 03.12.2007.a. Harju Maakohus Liivalaia Kohtumaja Alari Möldre Kairit Mikkini Vaidlustatud lahend Põhja Politseiprefektuuri Kesklinna Politseiosakonna vanemkonstaabel Tarmo TÕRUKE 29.09.2005.a. otsuse väärteo asjas nr. 2316, 05, 005362 tühistamise ja asjas menetluse lõpetamise nõudes Kaebuse esitanud isik Istungil osalenud isikud Jüri PRIKKO, isikukood: 34605040256, elukoht: XXX kaebuse esitaja: Jüri Prikko ja viimase esindaja Mati Lukas, kohtuvälise menetleja – Põhja Politseiprefektuuri Kesklinnna Politseiosakonna esindaja juhtivkonstaabel Tarmo Tõruke LÕPPOSA Tühistada Põhja Politseiprefektuuri Kesklinna Politseiosakonna vanemkonstaabel Tarmo TÕRUKE 29.09.2005.a. otsus väärteo asjas nr. 2316, 05, 005362 täies mahus ning juhindudes KarS § 81 lg.3-st lõpetada väärteoasjas nr. 4-05-347 (2316, 05, 005362 ) - Jüri Prikko poolt KarS § 262 järgi ettenähtud väärteo toimepanemises - menetlus seoses aegumisega. Otsuse peale võib esitada kassatsiooni advokaadist esindaja vahendusel Riigikohtule Harju Maakohtu kaudu 30 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav. Kassatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada kirjalikult Harju Maakohtule seitsme päeva jooksul, alates kohtuotsuse lõpposa kuulutamisest. VAIDLUSTATUD OTSUSE SISU Põhja Politseiprefektuuri Kesklinna Politseiosakonna vanemkonstaabel Tarmo TÕRUKE 29.09.2005.a. otsusega väärteo asjas nr. 2316, 05, 005362 tehti kindlaks, et Jüri Prikko 14.08.2005.a. kella 11.00 paiku XXX linnaosas XXX korteris viibides koos oma sõpradega (V. K ) ja tarvitades alkohoolseid jooke ühiskorteri ühisköögis, mille kasutamise õigus on kolmandatel isikutel st. viibides avalikus kohas, kuhu on juurdepääs ka kolmandatel isikutel, kes pole õigusrikkujaga isiklikult seotud, lärmas, sõimas, kasutas ebasündsaid väljendeid, segades ja häirides teiste kaaskodanike (korteri ½ kasutaja ja tema elukaaslase) rahu ja turvalisust, rikkudes heade tavade ja kommetega, normidega või reeglitega kinnistatud isikutevahelisi suhteid ühiskonnas, mis tagavad igaühe avaliku kindlustunde või võimaluse realiseerida oma õigusi ja vabadusi, rikkudes oma käitumisega Tallinna Linna avaliku korra eeskirjade punkti 4.8 nõudeid. Riigikohtu Kriminaalkolleegium on asunud seisukohale, mille järgi isikute rahu rikkumine eluruumides, kui sellega on rikutud kolmandate isikute rahu väljaspool seda eluruumi, on kvalifitseeritav KarS § 262 järgi. KarS § 15 lg.3 järgi on väärteona karistatav nii tahtlik kui ettevaatamatu tegu. Pannes seega toime väärteo, mis on kvalifitseeritav Karistusseadustiku § 262 järgi. Ning määras Jüri Prikkole Karistusseadustiku § 262 alusel karistuseks rahatrahvi 10 trahviühiku ulatuses,s.o. summas 600.-EEK-i. KAEBUSE SISU Jüri Prikko koos oma esindaja Mati Lukasega esitas Harju Maakohtule selle otsuse peale kaebuse, milles palus Väärteomenetluse seadustiku § 132 p.3 alusel Põhja Politseiprefektuuri Kesklinna Politseiosakonna vanemkonstaabel Tarmo TÕRUKE 29.09.2005.a. otsuse väärteo asjas nr. 2316, 05, 005362 tühistada ja asjas menetluse lõpetada, põhistades oma kaebust sellega, et otsuses on märgitud väärteo kirjelduseks, et tema koos oma sõpradega tarvitas alkohoolseid jooke ühiskorteri ühisköögis, mille kasutamise õigus on kolmandatel isikutel st viibides avalikus kohas, kuhu on juurdepääs ka kolmandatel isikutel, kes pole temaga isiklikult seotud, lärmas, sõimas ja kasutas ebasündsaid väljendeid, segades ja häirides sellega teiste kaaskodanike rahu ja turvalisust, rikkudes heade tavade ja kommetega, normidega või reeglitega kinnistatud isikutevahelisi suhteid ühiskonnas, mis tagavad igaühe avaliku kindlustunde või võimaluse realiseerida oma õigusi ja vabadusi, rikkudes oma käitumisega Tallinna Linna avaliku korra eeskirjade punkti 4.8 nõudeid. Oma vastulauses ta selgitas, et ta tõepoolest kasutas sellel õhtul osaliselt temale kuuluvas korteris, mis asub aadressil XXX, ebasündsaid väljendeid, kuid need ei olnud suunatud korteris viibivatele kolmandatele isikutele, vaid olid mõeldud tema abikaasale EP. Korteris elavate kolmandate isikutega temal sõnavahetust ei ole olnud. Seda, et ta neid ebatsensuursete väljenditega solvanud on, kuulis ta alles politseist 25.08.2005.a.. Kuid kuna omavahelisi suhteid abikaasaga lahendavad nad ikka ise ning selleks politsei poolset abi ei soovi, siis ei saa ta nõustuda kohtuvälise menetleja otsusega, milles määrati talle rahatrahv 600 krooni. 05.10.2005.a. käis ta Kesklinna Politseiosakonnas tutvumas väärteo toimikuga ning selgus, et kohtuväline menetleja on antud väärteoasjas tunnistajana üle kuulanud V K , kelle omakäeliselt antud ütlustest ei olnud võimalik aru saada. Seejärel on tunnistajana üle kuulatud korteriühistu esimees VR, kes iseloomustas teda kui väga riiakat ja alkoholilembelist isikut. Kuna antud tunnistajal puudub seos 13.08.2005.a. toimunud sündmustega ning inimesena on ta talle lihtsalt ebasümpaatne, kuna neil on olnud eriarvamused ja arusaamatusi korteriühistu juhtimise teemadel, seega leiab ta, et VR tunnistajana ülekuulamise protokoll antud väärteo asjas on ebaoluline ja ei sisalda tõendeid. Peale eelpoole toodu on tunnistajana üle kuulatud UA, kes on XXX asuva ühiskorteri teise poole omanik, kes üritab teda mõjutada müüma tema korteri poolt endale, kasutades selleks vahest ka agressiivseid meetodeid. UA tegude kohta on korduvalt Kesklinna Politseiosakonda esitatud avaldusi, millistele ei ole tänaseni positiivseid lahendusi. Samuti on U Al seotud isiklikult korteris viibinud kolmandate isikutega ning seega eelpool kirjeldatud arvestades ei ole tema poolt antud ütlused objektiivsed, mistõttu ei saa neid ka antud väärteo asjas tema iseloomustamiseks arvestada. Kuna antud väärteoasjas ei ole üle kuulatud ühtegi objektiivset tunnistajat ning UA ja V R puudub seos 13.08.2005.a. toimunud sündmustega, siis leiab ta, et tema süü ei ole tõendatud ning jääb endiselt oma ütluste juurde ja antud süütegu toime ei ole pannud. 2 Kohus juhindub KarS § 81 lg.3-st, VTMS § 29 lg.1 p.5, § 132 p. 3, § 133, § 134, § 135 lg. 6 Kohtunik:/allkiri/ Koopia õige Kohtunik: 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.