4-07-5775\2

4-07-5775 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

1. detsember
2. a Tallinn Väärteoasja number 4-07-5775 (2314,07,028046) Kohtunik Märt Toming Kohtuistungi sekretär Eda Loor Tõlk Anneli Helmann Väärteoasi Anatoli Prosjaniku kaitsja kaebus Põhja Politseiprefektuuri liiklusjärelevalve osakonna liiklustalituse komissari Rene Birk 22.09.2007 otsusele nr 2314,07,028046 Anatoli Prosjaniku karistamises LS § 7417 lg 1 alusel rahatrahviga 50 trahviühiku ulatuses, so 3000 krooni ja LS § 7431 lg 1 alusel rahatrahviga 100 trahviühiku ulatuses, so 6000 krooni, lg 2 alusel lisakaristusega juhtimisõiguse äravõtmisega 3 kuuks. Kohtuvälise menetleja esindaja: Hannes Küünarpuu Istungil osalenud isikud Menetlusalune isik: Anatoli Prosjanik, IK: 34105300242, elukoht: XXX Kaitsja: advokaat Maano Saareväli, AB RESOLUTSIOON
3. Rahuldada Anatoli Prosjaniku kaitsja kaebus Põhja Politseiprefektuuri liiklusjärelevalve osakonna liiklustalituse komissari Rene Birk 22.09.2007 otsusele nr 2314,07,028046 Anatoli Prosjaniku karistamises LS § 7417 lg 1 alusel rahatrahviga 50 trahviühiku ulatuses, so 3000 krooni ja LS § 7431 lg 1 alusel rahatrahviga 100 trahviühiku ulatuses, so 6000 krooni, lg 2 alusel lisakaristusega juhtimisõiguse äravõtmisega 3 kuuks osaliselt, so osas, mis puudutab Anatoli Prosjaniku karistamist LS § 7431 lg 1 ja 2 alusel.
4. Tühistada Põhja Politseiprefektuuri liiklusjärelevalve osakonna liiklustalituse komissari Rene Birk 22.09.2007 otsus nr XXX Anatoli Prosjaniku karistamises LS § 7431 lg 1 alusel rahatrahviga 100 trahviühiku ulatuses, so 6000 krooni, lg 2 alusel lisakaristusega juhtimisõiguse äravõtmisega 3 kuuks osas.
5. Lõpetada väärteomenetlus Anatoli Prosjaniku suhtes LS § 7431 lg 1 ettenähtud väärteo toimepanemises VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel.
6. Jätta Anatoli Prosjaniku kaitsja kaebus Põhja Politseiprefektuuri liiklusjärelevalve osakonna liiklustalituse komissari Rene Birk 22.09.2007 otsusele nr 2314,07,028046 Anatoli Prosjaniku karistamises LS § 7417 lg 1 alusel rahatrahviga 50 trahviühiku ulatuses, 1 so 3000 krooni rahuldamata.
7. Jätta Põhja Politseiprefektuuri liiklusjärelevalve osakonna liiklustalituse komissari Rene Birk 22.09.2007 otsus nr 2314,07,028046 Anatoli Prosjaniku karistamises LS § 7417 lg 1 alusel rahatrahviga 50 trahviühiku ulatuses, so 3000 krooni muutmata. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib menetlusaluse isiku advokaadist kaitsja, kohtuväline menetleja või tema advokaadist esindaja esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest või otsuse kohtus tutvumiseks kättesaadavuse päevast. Kassatsiooniõiguse soovist tuleb 7 päeva jooksul kirjalikult teatada Harju Maakohtule alates kohtuotsuse kuulutamisest. Kohtuotsus on Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kantseleis Liivalaia 24 tutvumiseks kättesaadav alates 06.12.
8. Juhul, kui kassatsioonkaebust ei esitata, jõustub otsus 08.01.2008 ja määratud rahatrahv summas 3000 krooni tuleb tasuda 30 päeva jooksul alates 06.12.2007 Põhja Politseiprefektuuri arveldusarvele nr XXX SEB Eesti Ühispangas viitenumbriga XXX. Kui rahatrahv ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Kaebuse läbivaatamisel kohus tuvastas: Põhja Politseiprefektuuri liiklusjärelevalve osakonna liiklustalituse komissari Rene Birk 22.09.2007 otsusega nr 2314,07,028046 karistati Anatoli Prosjanikut LS § 7417 lg 1 alusel rahatrahviga 50 trahviühiku ulatuses, so 3000 krooni ja LS § 7431 lg 1 alusel rahatrahviga 100 trahviühiku ulatuses, so 6000 krooni, lg 2 alusel lisakaristusega juhtimisõiguse äravõtmisega 3 kuuks selles, et Anatoli Prosjanik 09.08.2007 kella 09.50 ajal juhtis mootorsõidukit, sooritades ristmikevahelisel alal vasakpööret, ei veendunud manöövrit alustades selle ohutuses ja ei andnud teed vastuliikuvale sõidukile, millega põhjustas liiklusõnnetuse ja varalise kahju MP ning tervisekahjustused MP. Juht lahkus liiklusõnnetuse sündmuskohalt liiklusõnnetusest teatamise nõudeid rikkudes ja ei teatanud sellest politseile, kuigi teatamine oli kohustuslik. Menetlusalune isik rikkus LE § 91, 100, 227 nõudeid, pannes sellega toime LS § 7417 lg 1 ja § 7431 lg 1 ettenähtud väärteod. Otsusele esitas menetlusaluse isiku kaitsja kaebuse, milles taotletakse vaidlustatud otsuse tühistamist ja väärteomenetluse lõpetamist. Kaebuses asuti seisukohale, et kohtuväline menetleja ei ole tõendanud LS § 7431 lg 1 ettenähtud väärteo toimepanemist. Ei ole tuvastatud, et menetlusalune isik oleks sündmuskohalt põgenenud ning väärteoasja materjalidest nähtuvalt osutas menetlusalune isik kannatanule esmaabi, viibis sündmuskohal kuni kiirabi tulekuni ning joobe tuvastamise protokollist nähtuvalt kontrolliti ka tema joovet sündmuskohal ja kuulati üle sündmuskohal. Mis puudutab süüdistust LS § 7417 lg 1 ettenähtud väärteo toimepanemises, siis on menetlusalune isik korduvalt väitnud, et manöövrit alustades ei olnud ühtegi mootorratast, millele teed anda. Vastassuunast liikus sinist värvi sõiduk ja see oli piisavalt kaugel ning kaebaja veendus, et vasakmanöövriga ta kedagi ohtu ei sea. Mootorratas pidi liikuma paremalt poolt ülekäigurada ületavate sõidukite tagant ja kaebajal puudus võimalus hinnata ja näha mootorratta lähenemist. On jäetud läbi viimata ka liiklustehniline ekspertiis, jättes sellega kogumata olulise tõendi. Kohtuistungil jäi kaebaja esitatud kaebuse juurde ning seletas, et kui ta pöörde tegemise kohani jõudis, oli ülekäigurada jalajäijate tõttu kinni ja siis hakkas vastassuunast liiklus ja vahemaa oli 40 meetrit, arvas, et jõuab. Nägi vastu liikumas sinist autot, arvas, et jõuab ära pöörata. Mootorratast ei näinud. Kui oli ära pööranud, siis ei saanud enam näha. Liiklus tekkis siis kui juba sooritas pööret. Nähtavus oli hea, miski nähtavust ei piiranud. Kui autost oli jäänud teele veel 0,5 meetrit, tundis pauku. Peatas auto. Oli šokis, inimesed jooksid ligi, ütlesid et helista politseisse. Keegi küsis kas on apteeki, läks seda tooma autost. Telefoni oli juba välja võtnud, kuid siis öeldi, et juba on helistatud. Pani tampoone kannatanu käele, siis 2 tuli kiirabi ja kannatanu viidi ära. Tuli esimene patrull, kirjutas seletuse. Kogu see asi kestis kokku umbes kolm tundi. Istus autos ja ootas teist patrulli, kes tegi mõõtmisi. Sündmuskohale jäänud auto segas välja sõitmist parklast ja käis patrulli käest küsimas et sõiduki asukoht fikseeritaks ja kas tohib autot liigutada. Lubati ja kui oli sõiduk välja lasknud, sõitis samale kohale tagasi. Tunnistaja M P seletas, et keeras Kopli tänavalt Telliskivi tänavale üle trammitee. Seal olid jalakäijad ülekäigurajal ja andis neile teed. Peatus ja pani korraks jala maha ning sõitis edasi. Märkas vastutulevas reas valget sõidukit seismas ning sellest mööduti paremalt. Kui oli jõudnud parklasse viiva teega kohakuti, keeras valge sõiduk ette. Oli sissesõiduteele nii lähedal, et ei saanud enam midagi teha. Oli veendunud, et talle antakse teed. Oli kindel oma eesõiguses ja arvas, et see eesõigus tagatakse. Valge sõiduki juht kas lootis läbi lipsata või ei märganud teda. Oli kokkupõrge ja ta sõitis vastu sõiduki tagumist ratast. Oli just ülekäiguraja tagant liikumist alustanud, kiirus ei saanud olla suur ning edasi on raudteeülesõit, mis on astmeline ja kiirus peab olema väike. Samuti on edasi kohe ka kiiruse piirang 40 km/h. Oli esimene sõiduk ülekäiguraja ees ja mootorratas oli sõiduraja keskel. Taga oli kindlasti mõni sõiduk. Ta ei kaldunud ei vastassuunavööndisse ega kõnnitee poole, tuled põlesid. Usub, et kõrval ei olnud samuti sõidukit, kuigi sinna pööratakse mitmest erinevast kohast. Mäletab, et sõitis edasi ja valge sõiduk kiirendas talle ette. Valge auto juht osutas talle esmaabi, tõi autoapteegi. Mööduja kutsus kiirabi. Mootorratta kiirendus on parem kui sõiduautol, kuid kiirus ei saanud olla suur. Spidomeetrit ei vaadanud, kuid ees on kiiruse piirangu märk. Seletuses on sõidukiiruseks märgitud 40-60 km/h. Sellesse vahesse kiirus pidi jääma, sest pärast seda pidi hoogu maha võtma. Kiirust ületada kavas ei olnud. Ülekäigurajalt kokkupõrke kohani on 30-40 meetrit. Kaitsja asus seisukohale, et menetlusaluse isiku karistamisel on lähtutud vaid ühe tunnistaja ütlustest ja põhjendamatult on kõrvale jäetud menetlusaluse isiku ütlused. Mõlema isiku ütlusi tuleb käsitleda võrdsetena ja vastuolude puhul kasutada teisi tõendeid. Selleks on fotod ja skeem, kuid skeemil ei ole fikseeritud lohisemisjälge, mille järgi saanuks tuvastada mootorratta liikumise suund enne kokkupõrget ja pärast seda. Kohtuvälises menetluses ei ole määratud ka liiklustehnilist ekspertiisi. Süü tõendamine on kohtuvälise menetleja kohustus. On tavaks saanud, et ühel sõidurajal on üks sõiduk. Kui lähtuda LE § 137 p 3 sätetest, siis on õigus eeldada, et sõiduki tagant ei välju teist sõidukit. Ka jalgratturil ja mootorratturil on kohustus järgida LE § 123 sätet, mille kohaselt peab juht kohandama sõiduki liikumiskiiruse selliseks, millise puhul on ta võimeline peatuma mistahes etteaimatava takistuse ees. Kaebaja ongi pahaaimamatu juht, kes ei saa ette näha paremalt mööda sõitvat sõidukit. Ta ei pidanud seda ette nägema, et sõidukist möödub paremalt kiiremini sõitev mootorratas. Kohtuväline menetleja asus seisukohale, et LS § 7431 lg 1 osas tuleb loobuda vastuväidetest. Menetlusalust isikut oli karistatud selle eest, et ta liigutas liiklusõnnetuses osalenud sõidukit, kuid nagu näha on menetlusalune isik teinud seda politseiametnike loal. Mis puudutab aga menetlusaluse isiku karistamist LS § 7417 lg 1 ettenähtud väärteo toimepanemise eest, siis see on põhjendatud. Vastavalt LE § 100 sätetele peab vasakpööret tegev juht teed andma vastusõitvale sõidukile. Piisava hoolsuse korral pidanuks kaebaja mootorratturit nägema. LS § 7417 lg 1 ettenähtud väärteo eest on menetlusalust isikut karistatud rahatrahviga 3000 krooni, mis on tunduvalt alla ettenähtud sanktsiooni keskmise määra. Kannatanule tekitati tervisekahjustus, mistõttu ei saa karistus olle leebe. Samas puudusid menetlusalusel isikul kehtivad karistused, mistõttu oligi karistus selline. Lisakaristus jäeti kohaldamata. Selles osas tuleks otsus jätta muutmata. Kohus, kuulanud ära kaebaja ja tunnistaja seletused, kaitsja ja kohtuvälise menetleja arvamused ning tutvunud väärteoasjas kogutud materjalidega, sealhulgas fotodega sõidukitest ja sündmuskohast, asub alljärgnevatele seisukohtadele. 3 Kuivõrd kohtuväline menetleja toetas kaebust LS § 7431 lg 1 ettenähtud väärteo osas otsuse tühistamises ja menetluse lõpetamises, siis tühistab kohus vaidlustatud otsuse LS § 7431 lg 1 ettenähtud väärteo toimepanemise eest menetlusaluse isiku karistmises, jätkamata selles osas menetlust. Mis puudutab menetlusaluse isiku karistamist LS § 7417 lg 1 ettenähtud väärteo toimepanemises, siis kohus leiab, et menetlusalust isikut on põhjendatult karistatud LS § 7417 lg 1 ettenähtud väärteo toimepanemise eest. Vastavalt LE § 100 sätetele peab juht, pöörates ristmikevahelisel teel vasakule, andma teed vastusõitvale juhile. Vastavalt LE § 91 sätetele peab enne sõidu või manöövri alustamist juht veenduma, et see on ohutu ega takista teisi liiklejaid. Väärteoasja materjalidest, sealhulgas ka sündmuskoha fotodest ja tunnistaja ütlustest ning menetlusaluse isiku tagantjärele tehtud oletustest nähtuvalt sõitis tunnistaja M P menetlusaluse isiku juhitud sõiduki sõidusuunaga võrreldes vastassuunavööndis menetlusaluse isiku juhitud sõidukile vastu. Seejuures nägi tunnistaja seda, et menetlusaluse isiku juhitud sõiduk on peatunud ja sellest möödutakse paremalt. Samas peatus tunnistaja ülekäiguraja ees jalakäijatele tee andmiseks ning ka menetlusalune isik on väitnud, et liiklus oli jalakäijate ülekäiguraja taga peatunud. Seega tajusid nii tunnistaja kui ka menetlusalune isik liiklussituatsiooni enne liiklusõnnetuse toimumist ühesuguselt, millest saab järeldada, et mõlemad juhid olid üheaegselt Telliskivi 64 juures ja nende vahemaa oli kuni 40 meetrit. Samas tunnistaja nägi menetlusalust isikut, menetlusalune isik tunnistajat mitte. Menetlusaluse isiku sõnade kohaselt alustas ta pööret siis kui jalakäijad olid sõidutee ületanud ning ülekäiguraja taga peatunud sõidukid alustasid liikumist. Menetlusalusele isikule hakkas liikuma hakanud sõidukitest silma vaid sinist värvi sõiduk. Samas ei tea tunnistaja teistest sõidukitest midagi, kuivõrd oli oma sõnutsi esimene jalakäijate ülekäiguraja ees peatunud sõiduki juht. M.P sõnade kohaselt ei saanud ta kiirus olla kuigi suur, sest eespool on raudteeülesõit ja see on konarlik ning enne seda on kiiruse piirang 40 km/h. Väärteoasja materjalidest nähtub, et pärast sissesõitu kaupluse parklasse on tõesti lubatud suurimat sõidukiirust piirav liikluskorraldusvahend, kuid sellel on lubatud suurimaks sõidukiiruseks 30 km/h. Seega puuduks M.Pl vajadus kiirendada ülekäigurajast kuni kiiruse piiranguni, mis on siis kuni 50 meetri kaugusele, kiirusele 60 km/h selleks, et siis koheselt järsult kiirus maha pidurdada. Taoline liikumine oleks mootorratta kui mootorsõiduki iseärasusi arvestades ohtlik juhile endale. Seetõttu ei pea kohus tõenäoliseks, et M.P juhitud mootorratta sõidukiirus oleks küündinud 60 km/h. Liiklussituatsioonist ja selle tagajärjel toimunud liiklusõnnetusest saab järeldada, et menetlusalune isik ei märganud M.P juhitud mootorratast ning lootis enne tema poolt märgatud ja vastusõitvaid sõidukeid vasakpöörde ära teha. Seda saab järeldada ka menetlusaluse isiku korduvatest seletustest, et ta mootorratast ei näinud ning liiklusõnnetuse toimumine oli talle üllatuseks. M.P aga seletas, et tema kõrval ei olnud sõidukit ja ta oli esimene, kes peatas oma sõiduki ülekäiguraja ees ja edasi liikudes eeldas, et tema liikumist ei takistata ning menetlusalune isik arvestab tema sõidueesõigusega. Vastavalt LE§ 2 lg 25 sätetele mõistetakse manöövri all igasugust pööret või mistahes ümberreastumist. Sama paragrahvi lõike 36 kohaselt mõistetakse pöörde all pööret kõrvale või tagasi. Seega ka käesoleval juhul menetlusalune isik, tehes vasakpööret kaupluse parklasse, olles eelnevalt peatunud sõidutee telgjoone lähedal, samaaegselt alustas sõitu ja manöövrit ning LE § 91 kohaselt pidanuks enne seda veenduma nii sõidu alustamise kui ka manöövri, ehk vasakpöörde ohutuses ja selles, et ta ei takista teisi liiklejaid. Kuivõrd tunnistaja M P sõitis oma mootorrattaga manöövrit lõpetavale menetlusaluse isiku juhitud sõidukile otsa, siis takistas menetlusalune isik oma manöövriga teist liiklejat, tekitades liiklusohu, mida M.P ei saanud enam kise oma jõududega kõrvaldada, mis lõppes liiklusõnnetusega, mille tagajärjel tekitati M.Ple varaline kahju ja tervisekahjustusi. Sellest saab järeldada, et menetlusalune isik ei veendunud enne manöövri alustamist selle ohutuses ega selles, et ta ei takistaks teist liiklejat. Seetõttu leiab kohus, et menetlusalune isik rikkus LE § 91 nõudeid. Menetlusalust isikut süüdistatakse ka LE § 100 nõuete rikkumises, mille kohaselt pöörates ristmikevahelisel teel vasakule peab juht andma teed vastusõitvale juhile. Olgugi, et menetlusalune isik väidab, et ta M.P juhitud mootorratast ei näinudki, mis sisuliselt välistaks ka LE § 100 nõuete rikkumise, siis leiab kohus, et LE § 91 nõuete rikkumisega lõi menetlusalune isik olukorra, kus veendumata manöövri ohutuses, jäi talle märkamata vähemkaitstud liikleja, kes oli tema jaoks vastusõitev juht, mistõttu ei andnud menetlusalune isik teed M.P juhitud mootorrattale. 4 Seega, jättes LE § 91 nõuded täitmata, rikkus menetlusalune isik LE § 100 nõudeid, mille tulemusena toimus liiklusõnnetus, mille tagajärjel tekitati varaline kahju ja tervisekahjustus M.Ple. Kohus leiab, et LE § 91 ja 100 nõuete täitmisel ei ole tähtsust sellel, kas vastusõitev juht liigub vastassuunavööndis paremal või vasakul ääres või selle keskel, vaid sellel, et juht täidab liikluseeskirja nõudeid, käesoleval juhul LE § 91 ja 100 nõudeid. Vastusõitva juhi asukoht oma suunavööndis ei muuda LE §des 91 ja 100 sätestatud juhi kohustuste sisu. M.Pl kui vastusõitval juhil oli õigustatud ootus, et peale tema täidavad ka teised juhid liikluseeskirja nõudeid ning et menetlusalune isik veendub enne manöövri alustamist selle ohutuses ega takista teda ning annab temale kui vastusõitvale juhile teed. Kohus leiab, et juhul, kui menetlusalune isik oleks täitnud LE § 91 ja 100 nõudeid, ei oleks liiklusõnnetust toimunud ning M.Ple ei oleks tekitatud ei varalist kahju ega tervisekahjustusi. Seetõttu leiab kohus, et menetlusalune isik on rikkunud LE § 91 ja 100 nõudeid ja toime pannud LE § 7417 lg 1 ettenähtud väärteo. Mis puudutab menetlusalusele isikule LS § 7417 lg 1 ettenähtud väärteo toimepanemise eest määratud karistust, siis asub kohus seisukohale, et oluliselt alla ettenähtud sanktsiooni keskmist määra määratud karistus vastab tekitatud varalist kahju ja tervisekahjustust arvestades menetlusaluse isiku süü suurusele ning on proportsionaalne menetluasluse isiku teo raskusega. Seetõttu leiab kohus, et vaidlustatud otsus LE § 7417 lg 1 ettenähtud väärteo eest karistamises tuleb jätta muutmata. Märt Toming kohtunik 5