Obsah (4)

§ 199§ 68§ 73§ 78

1-07-13189 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 29 november 2007 Tallinn Kriminaalasja number 1-07-13189 (07231802366) Kohtunik Märt Toming Kohtuistungi se

§ 199

lg 2 p 4 järgi lühimenetluses Prokurör Egon Oja Süüdistatav Merili Kalle Ik: 48706182747,eestlane, EV kodanik, põhiharidus, töötab XXX pubi, elukoht: XXX, tõkend – elukohast lahkumise keeld, kahtlustatavana kinni peetud 22.08.2007, so 1 päev Varasem karistatus: puudub Kaitsja Advokaat Uido Truija RESOLUTSIOON 1. Merili Kalle temale esitatud süüdistuses

§ 199

lg 2 p 4 ettenähtud kuriteo toimepanemises õigeks mõista tema käitumises

§ 199lg 2 p 4 ettenähtud kuriteokoosseisu puudumise tõttu.

2. Merili Kalle süüdi tunnistada

§ 199

lg 1 ettenähtud kuriteo toimepanemises ja mõista temale karistuseks tähtajaline vangistus 45 (nelikümmend viis) päeva. 3. KrMS § 238 lg 2 kohaselt vähendada Merili Kallele mõistetud karistust ühe kolmandiku võrra, mõistes ärakandmisele kuuluvaks karistuseks tähtajalise vangistuse 30 (kolmkümmend) päeva. 4.

§ 68

lg 1 alusel arvestada mõistetud karistusest kantuks kahtlustatavana kinnipidamise aeg, so 22.08.2007, so 1 (üks) päev, lugedes ärakandmata karistuseks tähtajalise vangistuse 29 (kakskümmend üheksa) päeva.

§ 73

lg 1 ja 3 alusel jätta Merili Kallele mõistetud ja ärakandmata tähtajaline vangistus 29 (kakskümmend üheksa) päeva Merili Kalle suhtes kohaldamata, jättes selle täies ulatuses täitmisele pööramata tingimusel, et Merili Kalle temale määratud 3 (kolm) aastase katseaja kestel ei pane tahtlikult toime uut kuritegu. 5.

§ 78

p 1 alusel arvestada Merili Kallele määratud 3 aastase katseaja kulgemist kohtuotsuse kuulutamisest, so alates 29.11.

2. Merili Kalle suhtes kohaldatud tõkend elukohast lahkumise keeld tühistada.
3. Merili Kallelt välja mõista KrMS §de 173 lg 1 p 1 ja lg 2; 175 lg 1 p 9; 179 lg 1 p 2 alusel sundraha 5400 (viis tuhat nelisada) krooni, mis tuleb 6 kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr XXX SEB Eesti Ühispangas või nr XXX Hansapangas, viitenumbriga XXX, märkides selgitusena: „Merili Kalle, 1-07-13189, sundraha“.
4. Merili Kallelt välja mõista KrMS § 173 lg 1 p 1 ja lg 2; 175 lg 1 p 4 alusel määratud kaitsjale makstud tasu 1292 (üks tuhat kakssada üheksakümmend kaks) krooni ja 10 senti, mis tuleb 6 kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr XXX SEB Eesti Ühispangas või nr XXX Hansapangas, viitenumbriga XXX, märkides selgitusena: „Merili Kalle, 1-07-13189, kaitsjatasu“.
5. Kriminaalmenetluse kulude tasumist tõendavad maksekorraldused esitatakse Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kantseleile Liivalaia
6. Kui kriminaalmenetluse kulud ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse rahalised nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.
7. Asitõend: kohtueelse menetluse käigus HP välja antud valged spordijalatsid Nike ja valge jope baby phat jätta KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel asjade omanikule HP. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võivad KrMS § 318 lg 1, 2, 3 p 2 ja § 319 alusel süüdistatavad, nende kaitsjad ja kannatanud 15 päeva jooksul esitada apellatsiooni, mille kasutamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse või selle resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsioon esitatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega. Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võivad esitada apellatsiooni süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast alates viieteistkümne päeva jooksul. Kriminaalasja kohtulikul uurimisel kohus tuvastas: Merili Kallet süüdistatakse selles, et tema olles 12.07.2007 külas aadressil XXX, võttis sealt ära HP kuulunud valged botased hinnaga 1200 krooni. Samuti tema, olles isik, kes on toime pannud varguse, olles 12.08.2007 lapsehoidjana korteris XXX, võttis sealt ära HP kuulunud valge jope (käised ja krae kuldtikandiga, seljal kuldtikandiga kass) hinnaga 2000 krooni. Seega Merili Kalle isikuna, kes on varem toime pannud varguse, pani toime võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, so

§ 199lg 2 p 4 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Kohtuistungil süüdistatav Merili Kalle seletas, et süüdistus on talle arusaadav ja ta tunnistas end temale inkrimineeritud kuriteo toimepanemises süüdi. Nõustus kriminaalasja lahendamisega lühimenetluses. Kaitsja asus seisukohale, et esitatud süüdistuses märgitud süüteo kvalifikatsioon on põhjendatud ning süüteo toimepanemine tõendatud. Kohus kontrollis kriminaalasjas leiduvaid kirjalikke tõendeid: 17.08.2007 koostatud kannatanu HP ülekuulamisprotokollist nähtuvalt oli ühel ööl tema õe sõbranna lapsehoidjaks. Merili oli neil ka kuu aega varem ööbinud. Võttis Merili Kalle lapsehoidjaks õe soovitusel. Ööl vastu 12.08.2007 tuligi Merili Kalle lapsi hoidma ja tuli hommikul abikaasaga koju. 13.08.2007 hakkas garderoobist oma pükse otsima ja ei leidnud. Tütar ütles, et tädi oli riideid vaadanud. Kaduma läksid üks paar halle täisvillaseid pükse hinnaga 300 krooni, jope Baby phat hinnaga 2000 krooni, Nike tossud hinnaga 1200 krooni. Arvab, et tossud võeti varem ja riided siis kui lapsi hoidis. Õde helistas ja ütles, et nägi Merili jalas samasuguseid tossusid kui kannatanul kodus ja palus kodused asjad üle kontrollida. Avastaski, et tossusid ei olnud. Teatas Merilile, et annab kaks päeva aega asjade tagasi toomiseks, kuid Merili ütles, et ei ole midagi võtnud. Siis kui ööseks ära läksid, tulid nad vahepeal tagasi ja ei saanud sisse ning abikaasa helistas Merilile ning nägid, et Merili oli väljas mingi auto juures ja jooksis siis tuppa. Kui Merili hommikul lahkus, siis ei olnud kott nii suur, et kõik asjad oleks sinna ära mahtunud. Püksid oli ta eelmisel päeval ostnud ja valmis pannud. Seega keegi teine neid võtta ei saanud. (t/l 2-5) 29.08.2007 koostatud kannatanu HP ülekuulamisprotokollist nähtuvalt hoidis ta pükse ja jopet magamistoas kapis, tossud olid aga jalanõude kapis. Pärast varguse avastamist suhtles õde Meriliga edasi ja Merili saatis õele sõnumi, et jope ja tossud võttis ära küll, kuid varem. Oleks tagasi pannud, kuid vargus avastati. Pükstest ei tea midagi. Kannatanu arvab, et jope ja tossud võis Merili ka varem võtta 12.07.2007 kui ta ise oli Jõgeval ja õde käis Meriliga tema juures, kuid püksid pidi võtma viimasel korral. (t/l 6-9) 23.08.2007 koostatud tunnistaja KH ülekuulamisprotokollist nähtuvalt oli Merili Kalle tema sõbranna kaks aastat ja ta soovitas Merilit õele lapsehoidjaks. Kui õde avastas pükste kadumise, siis helistas kohe talle ja küsis kas ta laenas pükse. Kuna õe riided talle selga ei lähe, siis arvas, et need võis võtta Merili. Laskis õel veel otsida ning õde avastas ka jope kadumise. Siis nägi Merilit, kellel olid jalas samasugused tossud kui õel ja helistas õele, kes avastas ka tossude kadumise. Õde ütles talle, et ta helistaks Merilile ja küsiks asju tagasi. 22.08.2007 helistaski Merilile ja Merili jäi nõusse. Hiljem saatis Merili sõnumi ja ütles, et jope ja tossud on tema käes, kuid pükstest ei tea midagi. 23.08.2007 andis Merili Merimetsa Selveri juures talle üle jaki ja tossud. Merili seletas, et võttis need siis, kui nad varem tema õe juures käisid. (t/l 10-13) 23.08.2007 koostatud tunnistaja KK ülekuulamisprotokollist nähtuvalt rääkis talle sõbranna KH, kuidas Merili Kalle oli õe asjad ära võtnud. 23.08.2007 helistas Kristi ja ütles, et saab asjad tagasi ja kutsus teda tunnistajaks. Merimetsa Selveri juures ootasid Merilit kuni see tagaukse juurde tuli ja andis kilekoti Kristile. Kilekotis olid valge jope ja tossud. Merili ütles, et seda ei olnud vaja teha, kuid asjad võttis mitte siis kui lapsi hoidmas käis, vaid varem. (t/l 14-16) 23.08.2007 koostatud asitõendi vaatlusprotokollist nähtuvalt vaadeldi valget õhukest jopet suurusega S, toote nimetus baby phat ja valgeid spordijalatseid Nike suurusega US 8, UK 5,5, EUR 38, cm

1. (t/l 17-27) 19.09.2007 koostatud allkiri, millest nähtuvalt on HP temale kuulunud jope ja spordijalatsid tagasi saanud. (t/l 28) 22.08.2007 koostatud kahtlustatava kinnipidamise protokollist nähtuvalt peeti Merili Kalle 22.08.2007 kahtlustatavana kinni kell 12.
2. (t/l 31-34) 22.08.2007 koostatud kahtlustatava Merili Kalle ülekuulamisprotokollist nähtuvalt seletas kahtlustatav, et tema ei ole kuritegu toime pannud. On vist neli korda olnud öösiti selles korteris KH kutsel. 12.07.2007 oli ka seal korteris ja K läks välja. Tema ise oli netis ja kappides ei tuuseldanud. Ööl vastu 12.08.2007 küsis K kas ta ei saaks aidata ta õde H , et neil ei ole kedagi lapsehoidjaks võtta. Läks õhtul kella 18ks kohale ja H näitas kus lapse asjad on. Öösel läks välja korraks suitsu tegema, rääkis ka oma tuttava E juttu. Vahepeal tulid H ja ta abikaasa koju ja ei saanud sisse, sest oli lukku pannud selle luku, mille võtit neil kaasas ei olnud. Tol laupäeval tõesti otsis kapist mingit pluusi lapsele, sest tundus et lapsel on külm, kuid elektrit ei olnud ja ei leidnudki. Olid kaasas käekott ja keskmise suurusega seljakott isiklike asjadega. Hiljem sai teada, et H teda kahtlustab, kuid ei tea pükstest midagi. Mõtles, et maksab kinni, kuid ei teadnud palju tahetakse ja lõpuks mõtles, et miks peaks maksma kui ei ole võtnud. (t/l 35-39) 22.08.2007 koostatud määrus arestimajast vabastamise ja tõkendi elukohast lahkumise keeld kohaldamise kohta. (t/l 40) 19.09.2007 koostatud kahtlustatava Merili Kalle ülekuulamisprotokollist nähtuvalt tunnistas kahtlustatav temale inkrimineeritud kuriteo toimepanemist ja seletas, et teo pani toime varem, mitte sel korral kui lapsi hoidis. Võis olla 12.07.2007 kui pani jope ja botased selga, sest oma riided olid märjad. Jalatsid olid vist kapi ees ja jope kapis. Nii jäid asjad tema kätte. Mõtles, et saab asjad tagasi sokutada nii, et H ei märka. Kui läks lapsi hoidma, ei julgenud asju kaasa võtta. Põlvpükstest ei tea aga tõesti midagi. Andis jope ja jalanõud K üle Merimetsa Selveri juures. On kandnud neid asju vaid ühe korra. (t/l 4144) Teatisest kahtlustatava keskmise päevasissetuleku ja elatusvahendite kohta nähtub, et keskmiseks päevasissetulekuks oli Merili Kallel 2006 aastal -9,71 krooni. (t/l 47) Kohus, kuulanud ära kohtu alla antud süüdistatava süüd tunnistavad ütlused ning kontrollinud kriminaalasjas leiduvaid kirjalikke tõendeid, sealhulgas kohtueelsel menetlusel Merili Kalle süüd eitavaid ja tunnistavaid ütlusi, kannatanu HPütlusi, tunnistajate KHja KKütlusi, asitõendi vaatlusprotokolli, asub seisukohale, et süüdistatava süü temale inkrimineeritud varavastase kuriteo toimepanemises on tõendamist leidnud. Kohtueelsel menetlusel on süüdistatava käitumine kvalifitseeritud

§ 199lg 2 p 4 järgi.

Kahtlustatavana ülekuulamisel ja kohtuistungil selgituste andmisel väitis süüdistatav, et mõlemad vallasasjad võttis ta 12.07.2007 ning 12.08.2007 ei ole ta nimetatud asjadest ühtegi võtnud. Ka kriminaaltoimikust ei nähtu andmeid, mis taolise versiooni ümber lükkaks, kuivõrd ei tunnistajad ega kannatanu teadnud millal asjad kaduma läksid, sest nende kaotsiminek avastati alles hiljem. Seega on tekkinud kahtlused, mida ei ole võimalik kohtuistungil kõrvaldada ning kõik kõrvaldamata kahtlused tuleb arvestada süüdistatava kasuks. Seetõttu asub kohus seisukohale, et süüdistatavale inkrimineeritud varavastane süütegu on toime pandud 12.07.2007. Taoline asjaolu tekitab aga olukorra, kus süüdistatav ei olnud 12.07.2007 kuritegu toime pannes isikuks, kes on varem varguse toime pannud, mis tingib esitatud süüdistuses antud karistusõigusliku hinnangu muutmise süüdistatava kasuks ning Merili Kalle tuleb süüdi tunnistada

§ 199

lg 1 ettenähtud kuriteo toimepanemises ning

§ 199

lg 2 p 4 ettenähtud kuriteo toimepanemises esitatud süüdistuses kuulub süüdistatav õigeksmõistmisele tema käitumises

§ 199lg 2 p 4 ettenähtud kuriteokoosseisu puudumise tõttu.

Karistuse mõistmisel arvestab kohus süü suurust, toimepandud kuriteo laadi ja ohtlikkust, süüdistatava isikut ning karistust raskendavate asjaolude puudumist. Kriminaalasjast nähtub, et süüdistatav on kahetsust avaldanud, mistõttu loeb kohus kahetsust karistust kergendavaks asjaoluks. Süüdistatavale inkrimineeritud kuriteo toimepanemise eest on karistusena ette nähtud nii rahaline karistus kui ka vangistus kuni 3 aastat. Kriminaaltoimiku materjalidest nähtuvalt oli süüdistatava sissetulek 2006 aastal äärmiselt väike. Käesolevaks ajaks on süüdistatav töökohta vahetanud ning esimene palk saamata. Arvestades taolisi asjaolusid asub kohus seisukohale, et süüdistatava majanduslikku olukorda arvestades ei ole võimalik kohaldada süüdistatava suhtes rahalist karistust, kuivõrd selle tasumine käiks süüdistataval üle jõu. Seetõttu peab kohus vajalikuks kohaldada karistust, mis on seotud isiku vabaduse piiramisega. Kuivõrd süüdistatav on toimepandut kahetsenud ja varastatu on tagastatud omanikule ning arvestades varastatu suhteliselt väikest kogumaksumust, leiab kohus, et süüdistatavale võib karistuse mõista ettenähtud sanktsiooni alammääras. Kriminaaltoimiku materjalidest nähtuvalt ei ole süüdistatavat varem kohtu poolt karistatud, mistõttu ei pea kohus mõistetava karistuse täitmisele pööramist otstarbekaks ning mõistetava karistuse võib süüdistatava suhtes jätta tingimisi kohaldamata. Kriminaaltoimikust ei nähtu andmeid selle kohta, et süüdistatav ei oleks võimeline ise oma eluga toime tulema. Seega ei vaja ta ka kõrvalise isiku abi oma elukorralduses. Seetõttu ei pea kohus ka vajalikuks allutada süüdistatavat käitumiskontrollile ning peab võimalikuks kohaldada

§ 73lg 1 ja 3 sätteid. Kuigi kaitsja taotles Kr

MS § 180 lg 3 sätete kohaldamist ja osaliselt kriminaalmenetluse kulude riigi kanda jätmist, leiab kohus, et kriminaalasjas puuduvad asjaolud, mis tingiksid KrMS § 180 lg 3 kohaldamise. Seetõttu peab kohus vajalikuks süüdistatavalt ka kõik kriminaalmenetluse kulud välja mõista. Arvestades aga kriminaalmenetluse kulude suurust ja süüdistatava sissetulekuid, peab kohus võimalikuks määrata kriminaalmenetluse kulude tasumiseks pikemaajalise tähtaja. Märt Toming kohtunik