Obsah (6)

§ 184§ 183§ 53§ 68§ 65§ 5

‘ KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 02. oktoober 2007.a Tallinn Kriminaalasja number 1-04-183 Kohtukoosseis Eesistuja Malle Preimer, liikmed Iv

§ 184lg 2 p 2 järgi üldmenetluses Apelleeritud kohtuotsus Harju Maakohtu 23.

mai Apellatsiooni esitaja Põhja Ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokurör Rita Siniväli Prokurör Rita Siniväli Süüdistatav Ljudmilla Lepna

1. a otsus sünd 31.08.1964.a. Eesti kodanik, elukoht x, karistatud 13.11.2002.a Tallinna Linnakohtu poolt KrK § 210-2 lg 2 p 1, 4 järgi 3 aastase vabadusekaotusega tingimisi 2 aastase katseajaga, vahi all viibis 06.
2. – 30
3. 2004.a. Kaitsja Adv. Monika Mägi Asja läbivaatamise kuupäev
4. september 2007.a, avalik kohtuistung RESOLUTSIOON Tühistada Harju Maakohtu
5. mai 2007.a otsus Ljudmilla Lepna õigeksmõistmises

§ 184

lg 2 p 2 järgi, süüditunnistamises ja karistamises

§ 183

lg 2 p 2 järgi,

§ 53alusel varalise karistuse mõistmises ja väljamõistetud sundraha suuruses.

Teha uus otsus: Tunnistada Ljudmilla Lepna süüdi

§ 184

lg 2 p 2 järgi ja karistada teda 4 aastase vangistusega.

§ 68

lg 1 alusel arvata eelvangistuses viibitud 1 kuu ja 24 päeva (06.05- 30.06.2004.a) karistusaja hulka ja lugeda kandmisele kuuluvaks karistuseks 3 aastat 10 kuud ja 6 päeva.

§ 65

lg 2 alusel suurendada mõistetud karistust 13.11.2002.a kohtuotsusega mõistetud kandmata karistuse – 3 aasta – võrra ja mõista Ljudmilla Lepnale liitkaristuseks 6 aastat 10 kuud ja 6 päeva vangistust. Karistusaja alguseks lugeda karistuse kandmisele asumise päev. KrMS § 179 lg 1 p 1 alusel mõista Ljudmilla Lepnalt välja sundraha 9000 krooni riigituludesse. Kohtuekspertiisi ja Kriminalistikakeskuses hoiul olev narkootiline aine (ekspertiisiakt nr AN-54404/4014 pulber nr 3) hävitada. L. Lepnalt ära võetud ja Põhja Politseiprefektuuri tagatiskontol olev 1500 krooni tagastada L. Lepnale. Muus osas jätta kohtuotsus muutmata. Apellatsioon rahuldada. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib 30 päeva jooksul esitada kassatsiooni Riigikohtule. Kassatsiooni esitamise soovist tuleb ringkonnakohtule kirjalikult teatada 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kantselei kaudu teatavaks tegemisest. Kassatsioon tuleb esitada kirjalikult ringkonnakohtu kaudu 30 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik ringkonnakohtu otsusega tutvuda. Süüdistatav võib kassatsiooni esitada üksnes advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK Ljudmilla Lepnale oli esitatud

§ 184lg 2 p 2 järgi süüdistus selles, et tema, olles 13.11.2002 karistatud Tallinna Linnakohtu poolt Kr

K § 210-2 lg 2 p 1,4 järgi narkootilise aine käitlemise eest, taas ajavahemikul 2001 lõpp kuni 06.05.2004 omandas korduvalt Tallinnas eeluurimisega täpsemalt tuvastamata isikult ja kohas edasiandmise eesmärgil suures koguses narkootilisi ained, s.o. heroiini rohkem kui 0,1 g korraga ja metüülfentanüüli rohkem kui 0,001 g korraga, hoidis ja pakendas omandatud narkootilisi aineid enda elukohas x väiksemateks müügikogusteks ja samal ajavahemikul enda elukoha koridoris või trepikojas korduvalt andis tuvastamata ja tuvastatud koguses ning tuvastatud ja tuvastamata isikutele edasi: ajavahemikul 2001.a lõpust 2002.a aprillini Tallinnas x uksel andis korduvalt, vähemalt 50 korda, narkootilist ainet heroiini tuvastamata koguses edasi V. J. 2003.a septembrist 2004.a jaanuarini Tallinnas x korteris või korteri ukse taga koridoris andis iga päev 2-3 korda, kokku vähemalt 100 korral narkootilist ainet metüülfentanüült tuvastamata koguses edasi N. A; 2002.a kuni 2003.a detsembrini ja uuesti 01.05.2004 – 06.052004 Tallinnas x korteris või korteri ukse taga trepikojas andis vähemalt 50 korda edasi narkootilist ainet heroiini ja metüülfentanüüli tuvastamata ja tuvastatud kogustes alguses läbi tuvastamata isikute, hiljem isiklikult V .K; 01.- 04. maini 2004.a Tallinnas x korteris või korteri ukse taga trepikojas andis vähemalt 15 korda edasi narkootilist ainet heroiini ja metüülfentanüüli tuvastamata koguses ja läbi tuvastamata isikute, aga 04.05.2004 kella 12.30 paiku läbi V. K väikeses koguses metüülfentanüüli ja heroiini segu T. K. 04.05.2004 võeti V. K ära fooliumvoldik 0,052 g pulbriseguga, milles 1,25 % metüülfentanüüli, milles on puhast metüülfentanüüli 0,0007 g ning heroiini, mille protsentuaalset sisaldust ei olnud võimalik määrata ja T. K võeti ära voldik 0,043 g pulbriga, milles 1,40% metüülfentanüüli, milles puhast metüülfentanüüli 0,0012g ning heroiini, mille protsentuaalset sisaldust ei olnud võimalik määrata. 2 06.05.2004 võeti V.K ära 2 fooliumvoldikut 0,085 g pulbriseguga, milles on puhast metüülfentanüüli 0,0012 g ning 5,2% heroiinhüdrokloriidi, milles on puhast heroiini ( diatsetüülmorfiini ) 0,0038%. Samuti tema aprillis 2004 Tallinnas x korteri ukse taga trepikojas andis vähemalt 30 korral edasi narkootilist ainet metüülfentanüüli tuvastamata koguses K. B. Samuti tema 06.04.2004 Tallinnas x korteri ukse taga trepikojas andis läbi tuvastamata isiku edasi narkootilist ainet metüülfentanüüli ja heroiini segu J. P, kes otsustas saadu koos P. I ära tarvitada, kuid mõlemad peeti politsei poolt kinni ja P. I käest võeti ära süstal, milles olev pulber kaaluga 0,034 g sisaldas 1,26% metüülfentanüüli, milles puhast metüülfentanüüli 0,0004 g ning heroiini, mille protsentuaalset sisaldust ei olnud võimalik määrata. Samuti tema aprillis 2004 Tallinnas x andis läbi tuvastamata isikute edasi 2 korda narkootilist ainet metüülfentanüüli tuvastamata koguses Z. S`ile. Prokurör loobus maakohtus osaliselt süüdistusest. Maakohus mõistis Ljudmilla Lepna

§ 184

lg 2 p 2 järgi õigeks ning tunnistas ta süüdi

§ 183

lg 2 p 2 järgi episoodides 06.04.2004; 04.05.2004 ja 06.05.2004.a) ja karistas teda rahalise karistusega 400 päevamäära ulatuses s.o 20 000 krooni. Eelvangistuses viibitud 54 päeva arvestati rahaliseks karistuseks, s.o 162 päevamäära 8100 krooni ulatuses ja arvati karistuse hulka, tasumisele kuuluvaks rahaliseks karistuseks määrati 11 900 krooni.

§ 53alusel mõisteti L.

Lepnale lisakaristuseks varaline karistus suurusega 1500 krooni. APELLATSIOONI SISU Prokurör taotleb maakohtu otsuse tühistamist ja Ljudmilla Lepna süüditunnistamist

§ 184

lg 2 p 2 järgi ning tema karistamist 5 aastase vangistusega, mida

§ 65

lg 2 alusel eelmise kohtuotsusega mõistetud kandmata karistuse võrra suurendada ja mõista liitkaristuseks 7 aastat 10 kuud ja 5 päeva vangistust. Apellant toetas maakohtus süüdistust osas, mis puudutasid narkootilise aine edasiandmist L. Lepna poolt V. K, T. K ja P. I. Maakohus leidis, et L. Lepna tegevus narkootilise aine käitlemises tuleb ümber kvalifitseerida

§ 183

lg 2 p 2 järgi kui väikeses koguses narkootilise aine ebaseaduslik käitlemine isiku poolt, kes on varem toime pannud

1. peatükis
2. jaos sätestatud kuriteo. Kohus tuvastas viie voldiku üleandmise. Viidates Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse § 3-1 lg 3, mis sätestab, et narkootilise ja psühhotroopse aine suureks koguseks loetakse aine kogust, millest piisab narkojoobe tekitamiseks vähemalt 10 isikule ning lugedes üldteada asjaoluks, et narkootilist ainet müüakse pakendatuna ühekordse annusena, järeldas, et ainet käideldi koguses, millest piisab narkootilise joobe tekitamiseks 5 isikule. Kohus on lahti kirjutanud voldikutest leitud ained ja nende kogused, kuid kogust kokku liitnud ei ole. Seega otsuses toodud järeldustest ei nähtu, kui palju L. Lepna tegelikult narkootilist ainet omandas ja edasi andis. Prokurör on seisukohal, et maakohtu otsus tuleb tühistada osaliselt materiaalõiguse ebaõige kohaldamise tõttu. L. Lepna kinnipidamisel 06.05.2004.a kehtis Sotsiaalministeeriumi määrus nr 229 „Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete väikese ja suure koguse määrad“, mille järgi algas heroiini suur kogus (puhas aine) 0,1 grammist. Sama määruse p 3 alusel otsustas siis 3 Ravimiamet määruse lisasse mittekuuluvate ainete suurte ja väikeste koguste üle. Selle volitusnormi kohaselt määras Ravimiamet metüülfentanüüli (uue nimekirja järgi 3metüülfentanüül) suure koguse alammääraks 0,001 grammi. Kogused arvestati puhaste ainete kujul. 01.07.2005.a kehtima hakanud narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning lähteainete seaduse § 3-1 lg 3 sätestab, et narkootilise aine suureks koguseks loetakse aine kogust, millest piisab joobe tekitamiseks 10 isikule. Ainete segu, mis lahjendamise eesmärgil on saadud narkootilise või psühhotroopse aine segamisel muu ainega, loetakse käesoleva lõike mõttes võrdseks narkootilise või psühhotroopse ainega. Seega tuleb käesoleva kriminaalasja menetlemisel koguste piiride arvutamisel kohaldada varasemat, süüdistatavale soodsamat seadust, võttes koguste piiritlemisel aluseks puhta aine. Kohus, arvestades dooside arvu tüki kaupa, jättis märkimata olulise asjaolu, et tunnistajate näol on tegemist raskete narkosõltlastega, kelle 1 mõjudoos on oluliselt suure tavakodaniku omast. 04.05.2004.a leiti K ja K kokku puhast metüülfentanüüli 0,0013 grammi ja 06.05.2004.a K puhast metüülfentanüüli 0,0012 grammi. P. I leiti puhast metüülfentanüüli 0,0004 grammi. Seega müüs L. Lepna kokku politsei poolt kinni peetud isikutele puhast metüülfentanüüli 0,0029 grammi, mis on suur kogus. Selline kogus oleks suur kogus ka kehtiva seadusandluse järgi, kuivõrd kohtutoksikoloogi arvamuse kohaselt piisab 10 isikule joobe tekitamiseks kogusest 0,05 – 0,1 milligrammi, s.o 0,0001 grammi. L. Lepnalt aine ostnud V. K on temalt leitud narkootilise aine suure koguse tõttu süüdi tunnistatud 05.04.2006.a ja kandnud vangistuslikku karistust. Arvestades, et L. Lepna on varem narkootilise aine ebaseadusliku käitlemise eest karistatud ja karistus ei ole kustunud, tuleb tema tegu kvalfitseerida

§ 184lg 2 p 2 järgi.

Eelnevat arvestades ei nõustu apellant ka L. Lepnale mõistetud karistusega, kuna

§ 184

lg 2 sanktsioon näeb ette üksnes vangistuse kolmest kuni viieteistkümne aastani (jõustus 02.01.2004.a). L. Lepna on varem samasuguse teo eest karistatud ja korduvus

§ 184

lg 2 p 2 järgi ei anna valikuvõimalusi sanktsiooni osas, varasem kandmata karistus kuulub täies mahus liitmisele. L. Lepnal puuduvad asjaolud, mis ei võimaldaks vangistust kanda. L. Lepnale varem mõistetud tingimuslik karistus näitab, et narkodiileritele tingimisi vangistuse mõistmine ei ole põhjendatud ega otstarbekas. L. Lepna töötas kindla narkootikumide müügipunkti müüjana, tema kinnipidamisega lõpetati mõneks ajaks selle müügipunkti tegevus, kuid oht ja põhjendatud kahtlus ebaseadusliku tegevuse jätkamiseks on olemas. L. Lepna ei ole riigile makse maksnud. Prokurör on seisukohal, et talle tuleb mõista vangistuslik karistus ja sanktsiooni keskmises määras. Vastutust raskendavaks asjaoluks on omakasu eesmärk, kergendavaid asjaolusid ei ole. KOHTUMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS Prokurör toetas apellatsiooni ja taotles L. Lepna süüditunnistamist

§ 184

lg 2 p 2 järgi ning karistamist 5 aastase vangistusega, millest arvata kantuks eelvangistuses viibitud 1 kuu ja 26 päeva.

§ 65

lg 2 alusel suurendada mõistetud karistust eelmise kohtuotsusega mõistetud kandmata karistuse – 3 aasta võrra ja mõista liitkaristuseks 7 aastat 10 kuud ja 4 päeva vangistust. 4 Süüdistatav ja tema kaitsja vaidlesid apellatsioonile vastu ja taotlesid maakohtu otsuse muutmata jätmist. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT Kohtukolleegium, tutvunud kriminaalasja materjalide ja apellatsiooni sisuga, kuulanud ära kohtumenetluse pooled, leiab, et prokuröri apellatsioon on põhjendatud. Maakohtu otsus tuleb tühistada. Kuivõrd apellatsioonis ei vaidlustata süüdistusasja faktilisi asjaolusid ja L. Lepna poolt toimepandu tõendatust, siis kohtukolleegium nendel küsimustel pikemalt ei peatu. Tuvastatud on, et L. Lepna andis 04.05.2004.a V. K üle fooliumvoldiku 0,052 g 1,25%-lise metüülfentanüüliga, milles oli puhast metüülfentanüüli 0,0007 grammi ning teisegi voldiku 0,043 g 1,40%-lise metüülfentanüüliga, milles puhast metüülfentanüüli 0,0006 grammi. O6.05.2004.a andis L. Lepna V. K kaks fooliumvoldikut, ühe 0,085 g voldiku 1,39%-lise metüülfentanüüliga, milles puhast metüülfentanüüli 0,0012 grammi ning teise voldiku 5,2%lise heroiinhüdrokloriidiga (diatsetüülmorfiin-hüdrokloriid, milles puhast ainet 0,0038 grammi. 06.04.2004.a andis L. Lepna tuvastamata isiku kaudu P. I üle 0,034 g 1,26%-list metüülfentanüüli, milles puhast metüülfentanüüli 0,0004 grammi. Maakohus märkis oma otsuses sedagi, et 2004.a mais-juunis kehtinud Vabariigi Valitsuse

1. novembri 1997.a määruse nr 229 Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete väikese ja suure koguse määrade kehtestamise kohaselt on heroiini (diatsetüülmorfiin) suur kogus 0,1 grammi. Seega on tuvastatud, et heroiini käitles L. Lepna väikeses koguses, metüülfentanüüli aga kokku 0,0029 grammi. Eelnevalt nimetatud määruse nr 229 p 3 alusel delegeeriti määruse lisasse mittekuuluvate narkootiliste või psühhotroopsete ainete suurte ja väikeste koguste määramine Ravimiametile ning Ravimiamet on määranud metüülfentanüüli (uue nimekirja järgi 3-metüülfentanüüli) suure koguse alammääraks 0,001 grammi /II kd tl 186/. Kohtukolleegium möönab, et L. Lepna poolt edasi antud neljas fooliumvoldikus eraldivõetuna sisaldus metüülfentanüüli väike kogus, kuid tema käitumisele õigusliku hinnangu andmisel tuleb kohtukolleegiumi arvates lähtuda käideldud narkootilise aine kogusest kokku, milleks oli 0,0029 grammi, s.o suur kogus. Kohtukolleegium osundab siinjuures Riigikohtu
2. aprilli 2004.a otsuses nr 3-1-1-4-04 märgitule, et vastus küsimusele, kas õiguslikult on lubatav väikeste narkootilise ainekoguste liitmine, mille tulemusel saadakse suur kogus narkootilist ainet, sõltub sellest, kas käsitada isiku käitumist jätkuva süüteona või mitte. Riigikohus selgitab, et jätkuv süütegu on ühtsest tahtlusest kantud, reeglina ajaliselt lähedaste tegudega sama objekti vastu sarnasel viisil toimepandud süütegu. Jätkuva süüteo korral ei käsitata iga üksikut tegu järjest jätkuva tervikteo kontekstis iseseisvana. Need näiliselt iseseisvad teod ei moodusta kogumit. Oluline on seejuures tähele panna, et igas neist väliselt iseseisvas teos peavad realiseeruma kõik süüteo tunnused: koosseis, õigusvastasus ja süü. Eelnevast tuleneb, et jätkuva süüteo korral on objektiivses mõttes esmatähtis vaadeldavate tegude oluline sarnasus ja subjektiivselt ühtne tahtlus, mis võimaldab konkreetset üksiktegu vaadelda eelnenud, juba lõpule viidud süüteo jätkuna. Objektiivselt peab ühiselt hinnatavaid 5 üksiktegusid siduma toimepanemise sarnasus. Siinkohal on samuti oluliseks hindamiskriteeriumiks keskmise objektiivse kõrvaltvaataja tavaline elukogemus. Sarnased on teod, kus asjade sarnase käigu juures realiseeritakse sama süüteokoosseis, rünnatakse sama õigushüve, ja need teod on omavahel teatud ajalises ning ruumilises seoses. Asjade sarnane käik ei tähenda seejuures seda, et üksiktegude toimepanemine peaks väliselt olema identne. Toimepanemise sarnasus peab esinema süüteo peamistes tunnustes. Samuti peab jätkuvaid tegusid hõlmama ühtne tahtlus. Täpsemalt tähendab see, et toimepanija tahtlus hõlmab enne konkreetse osateo lõpuleviimist järgmist tegu, siis näivad need üksikteod objektiivsele kõrvaltvaatajale mitteiseseisvate tegudena ühe teo tähenduses. Kohtukolleegium leiab, et käesolevas kriminaalasjas on täidetud kõik jätkuvat süütegu objektiivselt iseloomustavad tunnused. Tuvastatud on üksikjuhtumid, mil L. Lepna käitles väikeses koguses narkootilist ainet metüülfentanüüli ning ka teo tehiolud viitavad asjade sarnasele käigule. Kõiki üksiktegusid iseloomustab ka sama õigushüve ründamine, nende ajaline lähedus. Objektiivse kõrvaltvaataja tavaline elukogenus laseb selles tegevuses näha narkodiilerlust, mis seisneb süstemaatilises narkootiliste ainete ebaseaduslikus käitlemises – narkosõltlastele narkootiliste ainete müümises. Riigikohus on eelviidatud otsuses rõhutanud, et karistusõiguslikult tuleb anda hinnang narkootikumide müüjate tervikkäitumisele, mitte ainult näiliselt eraldatud üksikepisoodidele. Kohtukolleegium märgib, et need üksikkorrad, mil L. Lepna narkootilist ainet käitles, moodustavad terviku, mis olid kaetud ühtse tahtlusega ning mis väljendus narkootiliste ainete pidevas omandamises ja edasiandmises. Seega on L. Lepna puhul täidetud ka jätkuva süüteo subjektiivne külg ning kuivõrd teda on varem analoogilise kuriteo toimepanemise eest karistatud, on tema käitumine on hinnatav

§ 184lg 2 p 2 järgi.

Lisaks eelnevale tuleb aga analüüsida L. Lepna käitumist ka käesoleval ajal kehtiva seaduse järgi, kuivõrd

§ 5

lg 2 kohaselt on seadusel, mis välistab teo karistatavuse, kergendab karistust või muul viisil leevendab isiku olukorda, tagasiulatuv jõud. Alates

1. juulist 2005.a tuleb lähtuda narkootilise aine suure koguse hindamisel NPAS §-s 3-1 lg-s 3 sätestatust, mille kohaselt on suur narkootilise või psühhotroopse aine, taime või seene kogus, millest piisab narkojoobe tekitamiseks vähemalt kümnele inimesele. Riigikohtu
2. veebruari 2007.a otsuses nr 3-1-1-121-06 väljendatud seisukoha kohaselt tuleb NPAS § 3-1 lg 3 kohaldades aluseks võtta puhta narkootilise aine kogus. Kohtutoksikoloogiaeksperdi arvamuse kohaselt on 3-metüülfentanüüli tavaline narkojoovet tekitav annus 0,005-0,01 mg. Seega kümnele inimesele piisab narkojoobe tekitamiseks 0,05-0,1 milligrammist metüülfentanüülist /II kd tl 153-155/. Käesolevas asjas on tuvastamist leidnud L. Lepna poolt 2,9 (0,0029 g) milligrammi metüülfentanüüli omandamine ja edasiandmine. Seega ei oma käesoleval ajal kehtiv NPAS § 3-1 lg 3 L. Lepna suhtes kergendavat mõju ega anna alust tema käitumist teisiti hinnata kui

§ 184lg 2 p 2 järgi.

Eelnevat arvestades on kohtukolleegium seisukohal, et L. Lepna tuleb süüdi tunnistada

§ 184

lg 2 p 2 järgi ja mõista talle karistus

§-s 56 sätestatust lähtudes.

§ 184

lg 2 sanktsioon näeb karistusena ette üksnes vangistuse ja seda kolmest kuni viieteistkümne aastani. Vastutust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid ei ole tuvastatud. L. Lepna karistusest vabastamine ei ole mõeldav ega seaduslik, kuivõrd kuritegu on toime pandud katseajal, mis määrati talle analoogse kuriteo toimepanemise eest mõistetud tingimusliku karistusega. Kohtukolleegiumil puuduvad andmed selle kohta, et L. Lepna tervislik seisund ei võimaldaks tal kanda vangistuslikku karistust. 6 Maakohtu poolt L. Lepnale mõistetud varalisse karistusse puutuvalt peab kohtukolleegium vajalikuks märkida, et

§ 53

kohaselt võib lisakaristusena mõista varalise karistuse üksnes juhul, kui isik mõistetakse süüdi kuriteos ja karistatakse teda üle kolme aastase või eluaegse vangistusega. L. Lepnale mõistis maakohus

§ 183lg 2 p 2 järgi rahalise karistuse.

Seega oli

§ 53sätete kohaldamine L. Lepna puhul välistatud. Eelnevast lähtudes ja juhindudes Kr

MS § 337 lg 1 p 4, 338 p 2, 340 lg 4 p 1, 2, 3 tühistab ringkonnakohus Harju Maakohtu 23.06.2007.a otsuse Ljudmilla Lepna õigeksmõistmises

§ 184

lg 2 p 2 järgi, süüditunnistamises ja karistamises

§ 183

lg 2 p 2 järgi ning tunnistab ta uue otsusega

§ 184lg 2 p 2 järgi süüdi ja mõistab karistuse.

Malle Preimer Ivi Kesküla 7 Paavo Randma