4-06-5738 KOHTUMÄÄRUS rahatrahvi asendamiseks arestiga Kohus Määruse tegemise aeg ja koht Väärteoasja number Kohtukoosseis Väärteoasi Menetlusosalised Tartu Maakohus 05.detsember 2007.a.; Valga kohtumaja 4-06-5738 kohtunik Aare Kaldma Tartu tööpiirkonna kohtutäitur Aive Kolsari avaldus Marek SAARELAINEN’ile asenduskaristuse määramiseks Süüdimõistetu – Marek SAARELAINEN (ID 37510175718; elukoht :) Avaldaja – kohtutäitur Aive Kolsar (asukoht : Riia tn.14, Valga linn) RESOLUTSIOON Juhindudes TMS §201 ning KarS §72 ning VtMS §§190-§193 ja §211, kohus määras: Asendada Marek SAARELAINEN’ile Lõuna PP Valga PJ 13.08.2003.a. otsusega väärteoasjas nr.2820,03,003195 karistusena kohaldatud rahatrahv 200 trahviühikut summas 1200 krooni tasumata osas summas 10 380, arestiga seitseteist
(17)päeva. Aresti kandmise tähtaja kulgemist arvestada alates isiku ilmumisest Lõuna Politseiprefektuuri Valga Politseijaoskonna arestimajja aresti kandmisele. Määruse ärakirjad saata viivitamatult süüdimõistetule, Tartu tööpiirkonna kohtutäitur Aive Kolsarile ja Lõuna Politseiprefektuuri Valga Politseijaoskonda. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse 10 päeva jooksul määruse avalikult teatavaks tegemisest (05.12.2007.a.) Tartu Maakohtu Valga kohtumajale. ASJAOLUD Menetluse käik Lõuna Politseiprefektuuri Valga Politseijaoskonna 13.08.2003.a. otsusega väärteoasjas nr.2820,03,003195 on Marek Saarelainen’it karistatud „Liiklusseaduse“ §74-19 alusel rahatrahviga 200 trahviühiku ulatuses summas 12 000 krooni. Nimetatud nõudes on täitemenetlus algatatud 04.11.2003.a. ning täitmisteade on võlgnikule kätte toimetatud 07.01.2004.a.. Võlgnikule on saadetud täitekutsed ja antud nõude vabatahtlikuks täitmiseks tähtaeg. Lõuna PP on esitanud kohtutäiturile avalduse asendusaresti kohaldamiseks. Kohtutäituri taotlus Kohtutäitur kinnitab, et süüdimõistetu ei ole asunud rahatrahvi tasuma ning võlgnikul on seisuga 04.12.2007.a. tasumata 10 380 krooni /tl.28/. Kohtutäitur märgib, et ta on pööranud sissenõude võlgniku pangakontodele, kuid seal rahalised vahendid puuduvad, samuti puudub võlgnikul registrisse kantav vallas- ja kinnisvara ning täiturile teadaolevalt ka muu vara millele oleks võimalik pöörata sissenõuet. Eeltoodud põhjustel palub täitur asendada isikule karistusena määratud rahatrahv arestiga. Süüdimõistetu seisukoht Süüdimõistetu kinnitab, et tal puudub vara, millele oleks võimalik pöörata sissenõuet. Samuti väidab süüdimõistetu, et tema sissetulek moodustub vaid juhtööde eest saadavast tasust, mis kulub enda olmevajaduste rahuldamiseks. Samas väidab süüdimõistetu, et ta loodab hakata võlgnevust osade kaupa maksma. Kohtu lahendi põhjendused „Täitemenetluse seadustiku“ (TMS) (RT 27/05-198) §201 lg.1 sätestab, et kui rahatrahvi tervikuna määratud tähtpäevaks ei tasuta või kui osastatud rahatrahvi tasumise tähtaega ei järgita ja rahatrahvi täitmise tähtaega ei ole pikendatud ning võlgnikul ei ole vara, millele sissenõuet pöörata, saadab kohtutäitur sissenõudja taotlusel avalduse rahatrahvi asendamiseks arestiga vastavalt KarS §72 sätestatule kohtuotsuse täitmisele pööranud maakohtule või kui otsuse on teinud kohtuväline menetleja, siis kohtutäituri asukohajärgsele maakohtule. Asja menetluses on tuvastatud, et Lõuna Politseiprefektuuri Valga Politseijaoskonna 13.08.2003.a. otsusega väärteoasjas nr.2820,03,003195 on Marek Saarelainen’it karistatud „Liiklusseaduse“ §74-19 alusel rahatrahviga 200 trahviühiku ulatuses summas 12 000 krooni. Nimetatud nõudes on täitemenetlus algatatud 04.11.2003.a. ja antud võlgnikule nõude vabatahtlikuks täitmiseks tähtaeg. Võlgnik on trahvisummast tasunud vaid 1 170 krooni. Nii kohtutäituri kui ka süüdimõistetu kinnitusel pole süüdimõistetu asunud rahatrahvi täies ulatuses tasuma ning kohtuistungi toimumise päeva seisuga on võlgnikul tasumata 10 830 krooni. Samuti on menetlusosalised kohtule kinnitanud, et süüdimõistetu ei tööta ega oma alalist sissetulekut ning tal puudub vara millele oleks võimalik pöörata sissenõuet. Kohus leiab, et isiku senine käitumine ning suhtumine õiguskorda ja riikliku sunniga tagatud kohustuste täitmisse võimaldab eeldada, et isik 2
(3)ei püüagi temale määratud trahve tasuda ning antud karistusliik pole teeninud oma preventiivset eesmärki. Kohtu sellekohase järeldusotsustuse õigsust veenab ka asjaolu, et süüdimõistetu on tahtlikult kõrvale hoidunud nii täitemenetlusest kui ka kohtumenetlusest, milline fakt iseloomustab võlgnikku isikuna, kes teadlikult ja tahtlikult eirab nii kohustuste täitmist kui ka riiklike sunniabinõude kohaldamist. Kuigi süüdimõistetu on väitnud endal olevat sissetuleku juhutööde eest saadava tasu näol, pole ta vaatamata kohtu nõudmistele esitanud kohtule mingitki tõendit töösuhte olemasolu kinnitamiseks ja/või rahatrahvi tasumist võimaldava muu sissetuleku olemasolu tõendamiseks. Isikul on trahv tasumata enam kui 4 aasta vältel, mistõttu loeb kohus ebaveenvaiks isiku kinnitusi trahvi tasumisele asumise kohta. Siit johtuvalt tuleb isikule karistusena määratud rahatrahv asendada arestiga. „Väärteomenetluse seadustiku“ (VtMS) (RT 50/02-313) §211 lg.2 sätestab, et rahatrahvi osalise tasumise korral arvestatakse tasutud osa asendusaresti pikkuse määramisel proportsionaalselt tasutud summa suurusega. Asja menetluses on tuvastatud, et süüdimõistetul on temale määratud rahatrahvist summas 12 000 krooni tasutud vaid 1 170 krooni ning asja lahendamise seisuga moodustab süüdimõistetu võla jääk 10 380 krooni /tl.28/. „Karistusseadustiku“ (KarS) (RT 61/01-364) §72 lg.2 sätestatu kohaselt vastab rahatrahvi kümnele trahviühikule üks päev aresti. Süüdimõistetu võlajääki (10 830 krooni) arvestades kujuneb trahviühikute kogumahuks 173 trahviühikut. Kuna „Põhiseaduse“ §23 sätestatust ja karistusõiguse üldprintsiipidest tulenevalt ei või asenduskaristuse määramisel raskendada isiku olukorda võrreldes karistamise ajal olnuga, tuleb arestipäevade arvutamisel taandada trahviühikud kümne või selle täiskordseni. Seega tuleb süüdimõistetule asenduskaristuseks määrata 17 päeva aresti. kohtunik Aare Kaldma 05.12.2007.a. 3
(3)