Asjas tehtud väärteootsusega (tl.19) 03.08.2007 on Margus Usin karistatud selliste väärtegude eest kokku rahatrahviga 320 trahviühiku ulatuses, s.o. summas 19 200 krooni, mille tasumise tähtaeg on 01.03.2008a ja lisakaristusena
Trahvid on määratud järgmiselt:
9000 krooni;
3000 krooni;
7200 krooni. Määratud karistuse põhjendusena on väärteootsuses kirjas: olukorras, kus igal aastal hukkub liikluses sadu ja saab vigastada üle tuhande inimese, peab riik andma selge signaali sellest, et liiklusrikkumiste, sealhulgas eelkõige mootorsõiduki joobeseisundis juhtimise näol on tegemist riigi poolt rangelt karistatavate õigusrikkumistega. Karistus on määratud ülaltoodut arvestades ja lähtudes KarS § 56 lg.1, § 63 lg.
, § 7417, § 7432, § 7435 lg 1 sanktsioonidele.
lg.2 näeb ette võimaluse lisakaristuse rakendamiseks – juhtimisõiguse äravõtmiseks. Kohtuväline menetleja on otsuses 3 põhistanud lisakaristuse rakendamist – kuna liikluses hukkub igal aastal sadu ja saab vigastada üle tuhande inimese, on lubatud sõidukiiruse oluline ületamine riigi poolt rangelt karistatav õigusrikkumine. Seetõttu ja lähtudes õiguskorra kaitsmise huvidest, tuleb tema suhtes kohaldada lisakaristust (tl.19-20). Väärteoasja menetluse käigus ei saanud kohtule teatavaks uusi karistust kergendavaid või raskendavaid asjaolusid, mida tuleks KarS § 56 alusel karistuse kohaldamisel arvestada. KarS § 56 lg 1 järgi on karistamise alus isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Asja menetluse käigus ei tuvastanud kohus ühtegi asjaolu, mis välistaks teo õigusvastasuse KarS §§-de 28 – 31 järgi. Ka ei esinenud ühtegi süüd välistavat asjaolu KarS §§-de 34-43 järgi. M.Usin on süüvõimeline. Rahatrahvina aastal 2003 mõistetud karistus ei mõjutanud M.Usinat teisiti, s.t. õiguskuulekalt käituma. Vastupidi – 15.juulil 2007 on M.Usin rikkunud mitmeid erinevaid liiklusnõudeid. Ta on kestva ja rohke alkoholitarvitamise käigus istunud sõidukit juhtima eesmärgiga veelgi jätkata alkoholitarvitamist; alkoholi tarvitanud juhina puudus tal tähelepanuvõime ja ettevaatlikkus, mistõttu põhjustas liiklusõnnetuse; selliselt käitudes ohustas ta teisi liiklejaid, oli potentsiaalselt ohtlik ka jalakäijatele; pärast liiklusõnnetuse põhjustamist jätkas ta joobes juhtimist ja sõitis teadlikult sündmuskohalt ära. Kõik need rikkumised on eraldiseisvad käitumisaktid. Margus Usin joobes juhtides mitte ainult ei loonud ohtu ümbritsevatele, vaid oht juba realiseerus ja kahju tekkiski. Ka see fakt ei talitsenud M.Usinat, ehkki ta ise veendus toimunus, ja oma käitumise varjamiseks ta põgenes. Sellise rikkumiste kogumi puhul ei seisne isiku süü mitte üksnes abstrakste keelunormi rikkumises (juht ei või olla joobeseisundis), vaid isiku süü seisneb ka hoolimatus suhtumises teise isiku varasse ja lõpuks seisneb tema süü ka soovis varajata oma tegu ja ja soovimatuses vastutada oma teo eest. Need eraldiseisvad teod kahjustavad erinevaid õigushüvesid ja lähtuvad erinevatest motiividest. Seetõttu tuleb karistust valides lähtuda vajadusest mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma mitmete erinevate õigushüvede kahjustamisest ja selle läbi tagada õiguskorra kaitstus. Sellises olukorras on põhjendatud ja õige rakendada erinevaid karistusviiserahatrahvi ja juhtimisõiguse äravõtmist. Sealjuures on kohtuväline menetleja rakendanud sanktsiooni juhtimisõiguse äravõtmist lisakaristusena LS § 7432 lg.2 minimaalmääras. Kohtu hinangul on valitud karistused proportsionaalsed toimepandud rikkumiste raskuse, tagajärje ja loodud ohuolukorraga. Kohtuväline menetleja on õigesti kohaldanud karistusi mitme eraldi väärteokoosseisu eest KarS § 63 lg.3 alusel . M.Usina polt kaebuses karistuse kergendamiseks esitatud asjaolud- vajadus tööl käia ja lapseootel abikaasa (pere juurdekasv) - olid talle teada ka rikkumise toimepanemisel. Ometigi ei suutnud nende ohtude teadmine mõjutada M.Usinat hoiduma suures koguses alkoholi tarvitamise järel sõidukirooli istumast. Liiklusseadust tundvale isikule, s.t. ka Margus Usinale on teada ka see, et ka sanktsioon joobes juhtimise eest (lisaks sanktsioonile sündmuskohalt põgenemise eest) näeb ette võimaliku lisakaristuse- juhtimisõiguse äravõtmise. Seega juba joobes olles rooli istumisel pidi ta arvestama võimalusega, et see päädib temalt juhtimisõiguse äravõtmisega. Kõik see ei ole teda suutnud mõjutada hoiduma 4 alkoholijoobes rooli istumisest ja järgmistest rikkumistest. Alkoholijoobes rooli istudes võttis M.Usin enda kanda need riskid, millele osutab kaebuses (töö- ja pereeluga seonduv) ja neist tulenev vastutus tuleb nüüd kanda. Neil asjaoludel leiab kohus, et karistus on määratud põhjendatult ja õigesti. Kohtuvälise menetleja otsus tuleb VTMS § 132 p.1 kohaselt jätta muutmata, kaebus rahuldamata. Kohtunik Ü.Raag 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.