Väärteoasi nr 4-07-4699 KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja Kohtukoosseis Kohtunik Ülle Raag Kohtuotsuse tegemise aeg ja koht 13. detsembril 2007.a. Jõgeva, Pargi 1

§ 7419, § 7417, § 7432, § 7435 lg 1 järgi.

Asjas tehtud väärteootsusega (tl.19) 03.08.2007 on Margus Usin karistatud selliste väärtegude eest kokku rahatrahviga 320 trahviühiku ulatuses, s.o. summas 19 200 krooni, mille tasumise tähtaeg on 01.03.2008a ja lisakaristusena

§ 7432lg.2 alusel on võetud ära juhtimisõigus 6 kuuks.

Trahvid on määratud järgmiselt:

§ 7419lg.1 alusel 150 trahviühikut, s.o.

9000 krooni;

§ 7417lg.1 alusel 50 trahviühikut, s.o.

3000 krooni;

§ 7432lg.1 alusel 120 trahviühikut, s.o.

7200 krooni. Määratud karistuse põhjendusena on väärteootsuses kirjas: olukorras, kus igal aastal hukkub liikluses sadu ja saab vigastada üle tuhande inimese, peab riik andma selge signaali sellest, et liiklusrikkumiste, sealhulgas eelkõige mootorsõiduki joobeseisundis juhtimise näol on tegemist riigi poolt rangelt karistatavate õigusrikkumistega. Karistus on määratud ülaltoodut arvestades ja lähtudes KarS § 56 lg.1, § 63 lg.

1. Karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud puuduvad. Esitatud kaebuses tunnistab Margus Usin oma rikkumist, kahetseb juhtunut ja on nõus tasuma kõik 03.08.2007a väärteootsusega määratud trahvid, kuid soovib juhtimisõiguse mitteäravõtmist. Menetlusalune isisk märgib, et juhtimisõigus on tal vajalik töölkäimiseks, kuna vahetustega töö tõttu ei ole bussiga käimine võimalik. Ühel nädalal tuleb tal olla töö juures juba hommikul kell 6 ja teasel nädalal lõpetab alles õhtul kell 23.
2. Samuti on tal aasta lõpus oodata pere juurdekasvu, mis tähendab, et tuleb ette tihedalt arsti juures käimist. Pere juurdekasv jääb aasta lõppu ja ei tea kunagi, mis päeval ja mis kell tuleb kodust sünnitusmajja sõita. M.Usin kahetseb oma rumalat tegu südamest ja lubab, et edaspidi enam autorool ja alkohol tema puhul käsikäes ei käi. Kohtuistungis kaebuse esitaja osa võtta ei soovi. Kohus nõudis kohtuväliselt menetlejalt vastuse (tl.22). Kohtuvälise menetleja esindaja- Lõuna PP Korrakaitseosakonna liiklustalituse Jõgeva liiklusjärelvalve grupi komissar Künter Pedosk on kohtule vastanud, et ei nõustu Margus Usina poolt esitatud kaebusega. Menetlusalune isik on juhtinud mootorsõidukit alkoholijoobes ja tekitanud liiklusõnnetuse ning selle teo tagajärgede vastutamise kartuses lahkunud sündmuskohalt, et varjata teadlikult sündmuste edasist käiku. Liiklusõnnetuse tagajärjel tekkis varaline kahju. Kohtuväline menetleja märgib, et olukorras, kus igal aastal hukkub liikluses sadu ja saab vigastada üle tuhande inimese, peab riik andma signaali sellest, et 2 liiklusrikkumiste, sealhulgas eelkõige mootorsõiduki joobeseisundis juhtimise näol on tegemist riigi poolt rangelt karistatavate õigusrikkumistega. Kohtuväline menetleja on seisukohal, et asi oleks mõistlik lahendada kirjalikus menetluses( VTMS § 120 lg 1) ja taotleb VTMS § 132 p 1 alusel jätta asjas tehtud otsus muutmata ja kaebus rahuldamata. Kohtumenetluse poolte nõusolekul ja VTMS § 120 lg.1 alusel menetleb kohus asja kirjalikus menetluses. Kohtu seisukoht ja põhjendused Kohus, tutvunud asja materjalidega ning uurinud ja hinnanud esitatud tõendeid kogumis, leiab, et kohtuvälise menetleja otsus tuleb jätta muutmata ja kaebus rahuldamata. Asjas on tõendatud ja menetlusaluse isiku poolt õigeks võetud, et ta 15.07.2007a sõitis autoga Volvo V40, reg.märgiga 200 TFP Tabivere poe parklas tagurdades otsa parklas seisnud punasele Jeep tüüpi sõidukile. Seejärel istus M.Usin autosse ja sõitis minema, kuna oli alkoholijoobes. M.Usin tunnistab end süüdi auto juhtimises alkoholijoobes, liiklusõnnetuse tekitamises ja sündmuskohalt lahkumises. Väärteoprotokollile on lisatud menetlusalune isiku ülekuulamise protokoll(tl.11). Tunnistaja xxxxxxxxx seletusest (tl.13) nähtub, et 15.07.2007a tuli ta Tabivere poodi, parkides auto Mazda B2500, reg.nr 079 MCB kaupluse külje juurde. Poes tuli tema juurde üks naine, kes ütles, et tunnistaja autole sõideti otsa. Väljas näidati tunnistajale ka seda autot, kes liiklusõnnetuse põhjustas. Auto oli Volvo V40, reg.kood 200 TFP, mille juht ei tulnud autost väljagi, tuikus ukse peal ja istus autosse tagasi, ka juhi kõrvalistmel istus keegi. Tunnistaja helistas politseisse. Fotod (tl.14-16) tõendavad Mazda 079MCB vigastusi 15.juulil kell 10 hommikul; fotod (tl. 17)Volvo 200TFP vigastusi. Väärteoasjas tehtud otsusest(tl.19) nähtub, et karistust raskendavad ja karistust kergendavad asjaolud puuduvad. Lisakaristusena rakendati juhtimisõiguse äravõtmist. Karistatuse õiendist(tl.18) nähtub, et varasemalt on isik karistatud väärteo korras ühel korral LS § 741 lg 1 alusel, määratud rahaline karistus on makstud. Margus Usin soovib mõistetud karistuse kergendamist juhtimisõiguse allesjätmise näol. Kohus, hinnates väärteoasja menetlemist kohtuvälise menetleja poolt VTMS § 123 lg.2, § 133 alusel, täies ulatuses ja kontrollides otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid, on seisukohal, et toimepandud tegu on tõendamist leidnud, see on kohtuvälise menetleja poolt õigesti kvalifitseeritud ja Margus Usin on väärteoprotokollis märgitud väärteod toime pannud. Kohtuväline menetleja on menetlenud asja VTMS § 58-74 nõuete kohaselt ja kvalifitseerinud toimepandud rikkumised õigesti: joobes juhtimine LS § 7419 lg.1 järgi, mootorsõidukijuhi poolt liiklusnõuete rikkumine kui sellega on tekitatud varaline kahju LS § 7417 lg.1 järgi, liiklusõnnetuse sündmuskohalt põgenemine LS § 7432 lg1 järgi. Määratud karistus vastab

§ 7419

, § 7417, § 7432, § 7435 lg 1 sanktsioonidele.

§ 7432

lg.2 näeb ette võimaluse lisakaristuse rakendamiseks – juhtimisõiguse äravõtmiseks. Kohtuväline menetleja on otsuses 3 põhistanud lisakaristuse rakendamist – kuna liikluses hukkub igal aastal sadu ja saab vigastada üle tuhande inimese, on lubatud sõidukiiruse oluline ületamine riigi poolt rangelt karistatav õigusrikkumine. Seetõttu ja lähtudes õiguskorra kaitsmise huvidest, tuleb tema suhtes kohaldada lisakaristust (tl.19-20). Väärteoasja menetluse käigus ei saanud kohtule teatavaks uusi karistust kergendavaid või raskendavaid asjaolusid, mida tuleks KarS § 56 alusel karistuse kohaldamisel arvestada. KarS § 56 lg 1 järgi on karistamise alus isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Asja menetluse käigus ei tuvastanud kohus ühtegi asjaolu, mis välistaks teo õigusvastasuse KarS §§-de 28 – 31 järgi. Ka ei esinenud ühtegi süüd välistavat asjaolu KarS §§-de 34-43 järgi. M.Usin on süüvõimeline. Rahatrahvina aastal 2003 mõistetud karistus ei mõjutanud M.Usinat teisiti, s.t. õiguskuulekalt käituma. Vastupidi – 15.juulil 2007 on M.Usin rikkunud mitmeid erinevaid liiklusnõudeid. Ta on kestva ja rohke alkoholitarvitamise käigus istunud sõidukit juhtima eesmärgiga veelgi jätkata alkoholitarvitamist; alkoholi tarvitanud juhina puudus tal tähelepanuvõime ja ettevaatlikkus, mistõttu põhjustas liiklusõnnetuse; selliselt käitudes ohustas ta teisi liiklejaid, oli potentsiaalselt ohtlik ka jalakäijatele; pärast liiklusõnnetuse põhjustamist jätkas ta joobes juhtimist ja sõitis teadlikult sündmuskohalt ära. Kõik need rikkumised on eraldiseisvad käitumisaktid. Margus Usin joobes juhtides mitte ainult ei loonud ohtu ümbritsevatele, vaid oht juba realiseerus ja kahju tekkiski. Ka see fakt ei talitsenud M.Usinat, ehkki ta ise veendus toimunus, ja oma käitumise varjamiseks ta põgenes. Sellise rikkumiste kogumi puhul ei seisne isiku süü mitte üksnes abstrakste keelunormi rikkumises (juht ei või olla joobeseisundis), vaid isiku süü seisneb ka hoolimatus suhtumises teise isiku varasse ja lõpuks seisneb tema süü ka soovis varajata oma tegu ja ja soovimatuses vastutada oma teo eest. Need eraldiseisvad teod kahjustavad erinevaid õigushüvesid ja lähtuvad erinevatest motiividest. Seetõttu tuleb karistust valides lähtuda vajadusest mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma mitmete erinevate õigushüvede kahjustamisest ja selle läbi tagada õiguskorra kaitstus. Sellises olukorras on põhjendatud ja õige rakendada erinevaid karistusviiserahatrahvi ja juhtimisõiguse äravõtmist. Sealjuures on kohtuväline menetleja rakendanud sanktsiooni juhtimisõiguse äravõtmist lisakaristusena LS § 7432 lg.2 minimaalmääras. Kohtu hinangul on valitud karistused proportsionaalsed toimepandud rikkumiste raskuse, tagajärje ja loodud ohuolukorraga. Kohtuväline menetleja on õigesti kohaldanud karistusi mitme eraldi väärteokoosseisu eest KarS § 63 lg.3 alusel . M.Usina polt kaebuses karistuse kergendamiseks esitatud asjaolud- vajadus tööl käia ja lapseootel abikaasa (pere juurdekasv) - olid talle teada ka rikkumise toimepanemisel. Ometigi ei suutnud nende ohtude teadmine mõjutada M.Usinat hoiduma suures koguses alkoholi tarvitamise järel sõidukirooli istumast. Liiklusseadust tundvale isikule, s.t. ka Margus Usinale on teada ka see, et ka sanktsioon joobes juhtimise eest (lisaks sanktsioonile sündmuskohalt põgenemise eest) näeb ette võimaliku lisakaristuse- juhtimisõiguse äravõtmise. Seega juba joobes olles rooli istumisel pidi ta arvestama võimalusega, et see päädib temalt juhtimisõiguse äravõtmisega. Kõik see ei ole teda suutnud mõjutada hoiduma 4 alkoholijoobes rooli istumisest ja järgmistest rikkumistest. Alkoholijoobes rooli istudes võttis M.Usin enda kanda need riskid, millele osutab kaebuses (töö- ja pereeluga seonduv) ja neist tulenev vastutus tuleb nüüd kanda. Neil asjaoludel leiab kohus, et karistus on määratud põhjendatult ja õigesti. Kohtuvälise menetleja otsus tuleb VTMS § 132 p.1 kohaselt jätta muutmata, kaebus rahuldamata. Kohtunik Ü.Raag 5