lg 2 p 1 järgi ja teda karistati vabadusekaotusega 8 aastat,
lg 1 järgi karistati vabadusekaotusega 5 aastat,
lg 1 järgi karistati vabadusekaotusega 5 aastat,
lg 2 p 1, 2 ja 3 järgi karistati vabadusekaotusega 4 aastat,
lg 2 p 1 ja 3 järgi karistati vabadusekaotusega 2 aastat,
lg 2 p 2 järgi karistati vabadusekaotusega 2 aastat,
lg 2 järgi karistati vabadusekaotusega 6 kuud ja
lg 1 järgi karistati vabadusekaotusega 1 aasta.
lg 1 alusel liideti karistused osaliselt ja kuritegude kogumi eest karistati teda 12-aastase vabadusekaotusega.
lg 3 alusel liideti karistusega osaliselt Tartu Maakohtu 11.12.2000.a otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa ja lõplikuks karistuseks mõisteti 13 aastat vabadusekaotust, millest loeti kantuks vahi all viibitud aega 1 kuu ja 26 päeva ja ärakandmisele kuuluvaks karistuseks loeti 12 aastat 10 kuud ja 4 päeva vabadusekaotust. Tartu Vangla on esitanud taotluse Reimo Einaste ennetähtaegseks vabastamiseks elektroonilise valvega. Poolte seisukohad Prokurör toetas ennetähtaegset vabastamist. 2 Reimo Einasto ja tema kaitsja taotlesid vabastamist. Reimo Einasto seletas, et soovib vabaneda, asub koheselt tööle, vanade sõpradega ei suhtle, alkoholi ei tarbi. Kohtu põhjendused ja järeldused Kohus, kuulanud ära poolte seisukohad, uurinud kirjalikke tõendeid ja tutvunud kinnipeetava isikliku toimikuga leiab, et Reimo Einasto tuleb vabastada ennetähtaegselt. KarS § 76 lg 3 kohaselt arvestab kohus katseajaga vangistusest ennetähtaegse vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. KarS § 76 lg 2 p 1 kohaselt võib kohus esimese astme kuriteo toimepanemises süüdimõistetud isiku katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui süüdimõistetu on tegelikult ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast ning isik nõustub KarS § 75 lg 2 p 9 sätestatud elektroonilise valve kohaldamisega. Reimo Einasto on karistusest ära kandnud poole. Reimo Einasto kannab vangistust kolmandat korda ning on kandnud vangistust pikka aega – seitse aastat. Reimo Einasto poolt toimepandud kuritegudest kaks on väga rasked – röövimine ja üliraske kehavigastuse tahtlik tekitamine. Sellest hoolimata leiab kohus, et käesolevaks ajaks on võimalik Reimo Einasto ennetähtaegselt vabastada. Kohtu hinnangul Reimo Einasto vabaduses viibides, kohaldades tema suhtes käitumiskontrolli erinevate nõuete ja kohustustega ning elektroonilist järelevalvet on Reimo Einastot praegusel ajahetkel võimalik tulemuslikumalt mõjutada kui vangistuses. Kriminaalhooldaja on toetanud Reimo Einasto ennetähtaegset vabastamist elektroonilise järelevalvega, kuna tal on kindel elukoht ja sotsiaalne toetus abikaasa ning abikaasa pere poolt. Kohus tuvastas, et Reimo Einasto käitumine vanglas on olnud hea, tal on olnud kolm distsiplinaarrikkumist, neist viimane aasta ja kolm kuud tagasi; Tartu Vanglas viibides on Reimo Einasto omandanud tisleri eriala ja sellel erialal töötanud, lõpetanud 7.klassi. Tartu Vangla hinnangul on Reimo Einasto motiveeritud vabaduses õiguskuulekalt käituma, töötama ning õppima, kuid uue kuriteo sooritamise risk on olemas seoses võimaliku alkoholi tarvitamisega, enne vangistust väljakujunenud kuritegeliku käitumismustriga ja kogemuste puudumiste tõttu õiguskuulekaks eluks. Abikaasa toetus, kindel elukoht ja õppimis- ning töötamistahe on soodsad asjaolud kriminaalhoolduse teostamiseks ning loovad ka soodsa pinna Reimo Einasto ühiskonda taassulandumiseks. Reimo Einasto on motiveeritud ennetähtaegsele vabanemisele. Ta on kasutanud vanglas võimaldatavaid õppe- ja töövõimalusi ning on hankinud endale töökoha vabaduses juhuks, kui peaks vanglast ennetähtaegselt vabanema. Kohtu arvates motiveeritus vanglast vabaneda jätkub motiveeritusena vanglasse tagasi mitte pöörduda. Riigil on võimalik Reimo Einasto käitumist intensiivselt kontrollida järgneva ligi seitsme aasta jooksul s.o kandmata karistusaja ulatuses, mis on KarS § 76 lg 4 kohaselt katseaja pikkuseks. Elektroonilise valve tähtajaks tuleb määrata kümme kuud, mis tulenevalt KarS § 751 lg-st 4 hakkab kulgema alates päevast, mil elektroonilise valve seade kinnitatakse Reimo Einasto keha külge. Reimo Einasto on pikaajaliselt vangistust kandnud ning tema ühiskonda sulandumisele peab riik pöörama suurt tähelepanu. Eelkõige on seda võimalik teha Reimo Einastole katseajaks lisakohustusi määrates. Reimo Einasto võimalike riskide maandamiseks tuleb talle käitumiskontrolli ajaks määrata kohustus mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume ning samuti 3 kohustus mitte suhelda kriminaalkorras karistatud isikutega. Isiklikust toimikust nähtuvalt on Reimo Einastol olnud probleeme alkoholiga, vanglas viibides on Reimo Einasto osalenud AA-grupi töös. Seega tuleb Reimo Einastot kohustada pöörduma psühhiaatri poole ning vajadusel alluma psühhiaatri poolt määratud ravile. Käitumisriskide vähendamiseks on vajalik kiire tööle asumine ning süüdimõistva kohtuotsusega kaasnevate varaliste kohustuste täitmine. Kohus asja lahendamisel juhindub KarS §-st 75, 751ja 76 ja KrMS §-dest 426 ja 432 lg 3. Haide Rimmel kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.