1-07-9303\3

1-07-9303 KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. oktoober 2007.a Tallinn, Tartu mnt kohtumaja avalikul kohtuistungil süüdimõistetu kaugülekuulamise vahendusel Kohtuasja nr 1-07-9303 Kohtunik Tatjana Bogdanova Kohtuistungisekretär Galina Kovaljova Prokurör Katrin Kabel Kohtuasi Murru Vangla esitatud materjalid Aivu Arme tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks Süüdimõistetu Aivu Arme (isikukood 37007142722; viibib Murru Vanglas) RESOLUTSIOON Jätta Aivu Arme tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Edasikaebamise kord Määrusele saab esitada 10 päeva jooksul määruskaebuse Harju Maakohtule. Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused Murru Vangla esitas 20.09.2007.a Harju Maakohtule materjalid kinnipeetava Aivu Arme tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks. Aivu Arme tunnistati süüdi Tartu Maakohtu 17.03.2005.a otsusega KarS § 356 lg 1 - § 22 lg 3 järgi. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati karistust Tartu Maakohtu 11.03.2003.a otsusega mõistetud karistuse kandmata osa – 3 aasta 5 kuu ja 22 päeva võrra ja karistati liitkaristusega 3 aastat 11 kuud ja 22 päeva vangistust. KarS § 68 alusel arvati karistusaja hulka tema eelvangistuses 2 viibitud aeg, s.o 1 kuu ja 10 päeva ja kandmisele kuuluvaks karistuseks mõisteti 3 aastat 10 kuud ja 12 päeva vangistust. Karistuse kandmise algus oli 31.10.2005.a ja lõpp on 12.09.2009.a. Kinnipidamisasutuses Aivu Arme kohta koostatud iseloomustusest nähtub, et kinnipeetav töötab vangla puidutöötlemise ettevõttes. Suhted eluosakonnas on head. Vanglaametnikega suhtleb korrektselt. Väljapool vanglast suhtleb elukaaslasega, emaga, vennaga, õega ning lastega. Maksab hagi töötasust. Kriminaalkorras karistatud 5 korda, vanglas viibib esimest korda. Distsiplinaarkorras karistatud ei ole. Ametiisikutega suhtlemisel rahulolematu, sest ei näe endas kuritegeliku käitumise mõjureid, vaid on süüdistav ümbritseva suhtes. Loodab vabanemisel kriminaalhooldaja toetusele ja ühiskonna positiivsele suhtumisele. Kriminaalhooldusametniku ettekande kohaselt kriminaalhooldaja nõustub kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamisega. Kinnipeetavat on vabaduses ootamas tugev ja seaduskuulekas sotsiaalne võrgustik. Kinnipeetav ei tohi vabanedes tarvitada alkoholi ja narkootikume, peab asuma tööle 2 nädala jooksul, mitte suhtlema kriminaalkorras karistatud isikutega ja asuma hüvitama materiaalseid nõudeid. Aivu Arme taotleb kohtult enda vabastamist tingimisi enne tähtaega. Varem on ta 5-korral kohtulikult karistatud, vanglas viibib esimest korda. Kuriteod pani toime materiaalsetel põhjustel. Väidab, et kuritegusid enam sooritama ei hakka, kahetseb toimepandut ja on oma käitumisest teinud vajalikud järeldused. Elukoht on vanemate juures olemas. Prokurör ei toeta taotlust. Isik on korduvalt karistatud, kuid varasemad karistused ei ole mõju avaldanud ning suunanud teda edaspidi elama seadusekuulekalt, ta on siiski jätkanud kuritegude toimepanemist. Kriminaalhooldaja ettekande kohaselt on isikul suured rahalised kohustused, kinnistunud kuritegelik käitumine. Samuti on A. Arme väljendanud, et talle ei sobi reglementeeritud töötingimused. Soovib elada jõukalt, kuid ei ole valmis kellegi alluvuses töötama. Ettekande kohaselt ei näe kinnipeetav toimepandud pettustes kuritegelikku joont. On alust arvata, et vabaduses kuritegelikku laadi käitumine kordub. Samuti on ta vanglas viibimise ajal jätnud täitmata ülalpidamiskohustuse oma kahe alaealise lapse ees. Tuginedes kinnipeetavat iseloomustavale materjalile leian, et isiku ennetähtaegne vabastamine ei ole otstarbekas, puudub veendumus, et ta vabaduses ei pane toime samalaadseid kuritegusid. Kohus, tutvunud esitatud materjalidega ning ära kuulanud Aivu Arme ja prokuröri arvamuse, leiab, et A. Arme tuleb jätta tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Kohtu hinnangul on kinnipeetava ennetähtaegne vabastamine ennatlik. Katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Seega võtab kohus taotluse läbivaatamisel arvesse kõik A. Arme isikut iseloomustavad andmed – tema käitumist nii kuriteo toimepanemisele eelnenud ajal, sellel ajal ning sellele järgnenud perioodil. Arvestades A. Arme poolt toimepandud kuritegude arvukust, asjaolusid ja raskust, ei ole kohtu hinnangul kinnipeetava ennetähtaegne vabastamine õigustatud. Tema ennetähtaegsel vabanemisel saaks ühiskonna õiglustunne oluliselt riivatud, samuti ei oleks tema vabastamine kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega. A. Arme on korduvalt karistatud, kuid varasemad karistused ei ole mõju avaldanud ning suunanud teda edaspidi elama seadusekuulekalt, ta on siiski jätkanud kuritegude toimepanemist. 3 Kriminaalhooldaja ettekande kohaselt on A. Armel suured rahalised kohustused, kinnistunud kuritegelik käitumine. Samuti on A. Arme väljendanud, et talle ei sobi reglementeeritud töötingimused. Soovib elada jõukalt, kuid ei ole valmis kellegi alluvuses töötama. Ettekande kohaselt ei näe kinnipeetav toimepandud pettustes kuritegelikku joont. On alust arvata, et vabaduses kuritegelikku laadi käitumine kordub. Isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaegne vabastamine isikule garanteeritud. Õigusnormid, millest kohus juhindub, on KarS § 76 ja KrMS §-dest 426, 432, 383,
2. Kohtunik