1-07-11389\1

1-07-11389 KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. oktoober 2007.a Tallinn, Tartu mnt kohtumaja avalik kohtuistung süüdimõistetu kaugülekuulamise vahendusel Kohtuasja nr 1-07-11389 Kohtunik Tatjana Bogdanova Kohtuistungisekretär Galina Kovaljova Prokurör Eneli Pau Kohtuasi Murru Vangla esitatud materjalid Kaido Unt tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks Süüdimõistetu Kaido Unt Vanglas) (isikukood 37811185728; viibib Murru RESOLUTSIOON Jätta Kaido Unt tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Edasikaebamise kord Määrusele saab esitada 10 päeva jooksul määruskaebuse Harju Maakohtule. Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused Murru Vangla esitas 12.09.2007.a Harju Maakohtule materjalid kinnipeetava Kaido Unti tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks. Kaido Unt tunnistati süüdi Pärnu Maakohtu 17.10.2006.a otsusega KarS § 199 lg 2 p 4, § 215 lg 2 p 1, § 329 ning § 424 järgi ning KarS § 64 lg 1 alusel mõisteti karistuseks 2 aastat ja 6 kuud vangistust. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendati mõistetavat karistust ühe kolmandiku võrra ning karistuseks mõisteti 1 aasta ja 8 kuud vangistust. KarS § 74 lg 5 ja § 65 lg 2 alusel pöörati täitmisele Valga Maakohtu 31.08.2005 a. ja 28.09.2005 a. otsustega mõistetud karistused ning kohaldati liitkaristust, suurendades uue kuriteo eest mõistetud karistust eelmiste kohtuotsuste järgi mõistetud karistuse ärakandmata osa 6 kuu võrra ning karistuseks mõisteti 2 aastat ja 2 2 kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvati eelvangistuses viibitud aeg karistusaja hulka ning karistusaja algust arvati alates 04.04.2006 a. Ärakandmisele kuuluvaks karistuseks loeti 17.10.2006.a seisuga 1 aasta 7 kuud ja 17 päeva vangistust. Karistuse kandmise algus on 04.04.2006.a ja lõpp 04.06.2008.a. Kaido Unt kohta 17.07.2007.a koostatud iseloomustusest nähtub, et avavanglaosakonnas töötas K. Unt AS Eesti Vanglatööstusele kuuluvas pesumajas, hetkel töötab Tallinna linnas Noyo Baltik OÜ-s, töösse suhtub kohusetundlikult. Pärast vabanemist soovib elama asuda koos elukaaslase ja lastega oma vanemate juurde aadressil: XXX. Pärast vangistust on võimalus tööle asuda keevitajana FIE Üllar Ääremaa juurde. Distsiplinaarkorras karistatud ei ole. Vanglaametnikega suhtleb viisakalt, kaasvangidega ettevaatlikult. Iseloomustuse kohaselt K. Until kohanemisraskusi pärast vabanemist ei ole ning tal on toetav sotsiaalne võrgustik. Kriminaalhooldusametniku ettekande kohaselt kriminaalhooldaja toetab K. Unt vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamist. Märgib, et vabanemisel soovib K. Unt asuda tööle FIE Üllar Ääremaa juurde, töökoht asub Tartus. Elama soovib K. Unt asuda vanemate juurde aadressil XXX, elamistingimused nimetatud aadressil on kesised, kuid kõik eluks vajalik on olemas. Leiab, et K. Until on vabanedes kõik võimalused seaduskuulekat elu elada olemas, hetkel pole aga teada, kui motiveeritud kinnipeetav oma elu parandamise suhtes on. K. Unt taotleb kohtult enda vabastamist tingimisi enne tähtaega. Märgib, et elukoht on olemas vanemate juures Valgamaal ning töökoht on garanteeritud. Toimepandud kuritegu kahetseb ning lubab uusi kuritegusid edaspidi mitte toime panna. Väidab, et oli kaine, kui saabus väljasõidult vanglasse. Prokurör ei toeta K. Unti ennetähtaegset vabastamist. Palub arvestada, et kinnipeetav on toime pannud KarS § 424 sätestatud kuriteo ning seda juba korduvalt. K. Unt oli lubatud vanglast lühiajalisele väljasõidule 19.07.2007 ja tema ei saabunud ise vanglasse tagasi, politsei käis tal kodus järel, politsei saabudes oli K. Unt alkoholijoobes. Selline käitumine viitab selgelt asjaolule, et karistuse eesmärgid pole täidetud ning isik ei sobi käitumiskontrollile ja kätkeb endas jätkuvalt ohtu ühiskonna jaoks. Kohus, tutvunud esitatud materjalidega ning ära kuulanud K. Unti ja prokuröri arvamuse, leiab, et K. Unt tuleb jätta tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Kohtu hinnangul on K. Unti ennetähtaegne vabastamine ennatlik. Katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Seega võtab kohus taotluse läbivaatamisel arvesse kõik K. Unti isikut iseloomustavad andmed – tema käitumist nii kuriteo toimepanemisele eelnenud ajal, selle ajal ning sellele järgnenud perioodil. K. Unt kannab karistust varavastaste süütegude eest, samuti joobeseisundis mootorsõiduki juhtimise eest. Kuigi K. Unti iseloomustatakse 17.07.2007.a seisuga vanglast positiivselt ning distsiplinaarkaristusi tema suhtes kohaldatud ei ole, nõustub kohus prokuröri seisukohaga, et K. Unt ei vääri ennetähtaegset vabastamist. Seda eelkõige seetõttu, et K. Unt, viibides lühiajalisel väljasõidul, ei ilmunud õigeaegselt vanglasse tagasi (vangla toimiku materjalidest nähtuvalt lubati K. Unt lühiajalisele väljasõidule 16.07.2007.a kella 06.30-st kuni 18.07.2007.a kella 21.30-ni). Nimetatu iseloomustab K. Unti kui isikut, kes enda käitumist muutnud ei ole, eirates võimaluste tekkimisel jätkuvalt kehtestatud reegleid ning kohtul puudub veendumus, et K. Unt 3 oleks asunud paranemise teele. K. Unt peab enesele teadvustama, kui oluline on õiguskuulekas käitumine ning millised tagajärjed toob endaga kaasa reeglite rikkumine, ta peab põhjalikult analüüsima oma kuritegelikku käitumist ning kuritegude sooritamise põhjuseid ja tagajärgi. Esitatud materjalide järgi ei ole ka K. Unt avaldanud siirast tahet alkoholist loobumiseks. Olukorras, kus K. Unt ei ole aru saanud alkoholiprobleemi tõsidusest ja sellega kaasnevatest tagajärgedest ning ei ole üles näidanud tõsist tahet probleemist vabanemiseks, leiab kohus, et tema vabastamisel oleks ühiskonna heaolu ohustatud. Kohus on seisukohal, et ka elu- ja töökoha olemasolu vabaduses ja lähedaste toetus ei kaalu üles toimepandud kuriteo asjaolusid ja K. Unti ükskõikset suhtumist käitumisnormide järgimisse. Kohtu hinnangul ei oleks K. Unti vabastamine kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega. Isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaegne vabastamine isikule garanteeritud. Õigusnormid, millest kohus juhindub, on KarS § 76 ja KrMS §-dest 426, 432, 383,
2. Kohtunik