Obsah (5)

§ 266§ 199§ 64§ 65§ 76

1-07-11704 KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 11. oktoober 2007.a Tallinn, Tartu mnt kohtumaja avalik kohtuistung süüdimõistetu kaugülekuulamise vahendusel Kohtuasja nr 1-07

§ 266lg 2 p 1 järgi.

Tunnistati Erko Arukask süüdi

§ 266

lg 2 p 1 järgi;

§ 199

lg 2 p 4, 7, 8 järgi.

§ 64lg 1 alusel loeti kergem karistus kaetuks raskema karistusega ja liitkaristuseks mõisteti 9 kuud vangistust. Kr

MS § 238 lg 2 alusel vähendati karistust ühe kolmandiku võrra ja lõplikuks karistuseks mõisteti Erko Arukasele 6 2 kuud vangistust.

§ 65

lg 2 alusel suurendati uue kuriteo eest mõistetud karistust eelmise s.o 27.09.2005.a Pärnu Maakohtu otsusega mõistetud ärakandmata karistuse 1 aasta 8 kuu võrra ja liitkaristuseks mõisteti Erko Arukasele 2 aastat 2 kuud vangistust. Karistuse kandmise algus oli 24.11.2006.a ja lõpp on 24.01.2009.a. Erko Arukase kohta koostatud iseloomustusest nähtub, et kinnipeetav on Murru vanglas soovinud tööle asuda, kuid tema taotlust ei ole rahuldatud. Kinnipeetav on osalenud sotsiaalprogrammis. Kriminaalkorras on karistatud 2-korral, vanglas viibib

1. korda. Õpitud eriala puudub, ametlikult töötanud ei ole. Vanglas olles on kinnipeetavat majanduslikult toetanud ema ja sõber, kuid ema on suhkruhaige ning tema sissetulekuallikaks on invaliidsuspension. Kinnipeetav on sõpradest ja tuttavatest mõjutatav. Vabanemisel ei tohi kindlasti suhelda tuttavatega, kellega ta koos kuritegusid sooritas. Kriminaalhooldusesse suhtub positiivselt. Karistuse kandmise ajal on distsiplinaarkorras karistatud 6-korral, millest kõik on kehtivad. Kriminaalhooldusametniku ettekande kohaselt kriminaalhooldaja ei nõustu Erko Arukase tingimisi enne tähtaega vabastamisega elektroonilise järelevalve alla. Kinnipeetava puhul on olemas kõik riskitegurid, et ta võib vabaduses jätkata isiku- ja varavastaste kuritegude sooritamist. Iseloomult on E. Arukasel väljakujunenud küüniline, pidurdamatu vägivaldne käitumine, mis võib kaasa tuua isikuvastaste kuritegude sooritamist. E. Arukase päritoluperekonna majanduslik olukord on raske, ema A. Arukask kasvatab 7 last üksi, töökohta ta ei oma ning sissetulekuks on peale pensioni veel vaid sotsiaaltoetused. Lapsevanem A. Arukask ei soovi hetkel, et tema poeg vabaneks tingimisi ennetähtaegselt elektroonilise järelevalve alla, kuna tal puudub igasugune kontroll oma poja käitumise ja mõjutamise üle. Eelnevatest karistusteks ei olevat poeg õppinud, vaid jätkab õiguserikkumiste toimepanemist. Erko Arukask taotleb kohtult enda vabastamist tingimisi enne tähtaega, on nõus elektroonilise valvega. Varem on kohtulikult karistatud 2-korral, vanglas viibib
2. korda. Karistust kannab varguste eest. Vabanemisel on tal olemas elukoht. Töökoha loodab leida. Väidab, et kuritegusid enam sooritama ei hakka. Prokurör ei toeta taotlust. Isik kannab vanglakaristust, kuid on karistuse kandmise ajal korduvalt karistatud distsiplinaarkorras. Taoline käitumine ei anna alust arvata, et ta oma käitumisest oleks teinud vajalikud järeldused ning üles näidanud püüdu käituda reeglitele vastavalt. Vangla andmete kohaselt ei ole isiku poolt kuritegude toimepanemisest loobumine usutav. On keskmisest agressiivsem. Varasemasse kriminaalhooldusesse suhtus passiivselt. Ei mõista oma käitumise tagajärgi. Kuna isiku käitumine on vägivaldne, eelnevalt on kriminaalhooldusesse suhtunud mittekohusetundlikult, on olemas oht, et ta jätkab vabaduses kuritegude toimepanemist. Isiku karistuse kandmise lõpp on 24.01.2009.a., seega on ta veel aega näidata, et ta on suuteline oma käitumist muutma. Käesoleval hetkel puudub veendumus, et enne tähtaega vabastamisel isik ei jätka kuritegude toimepanemist, allub kriminaalhooldaja kontrollile ning täidab talle pandud kohustusi. Kohus, tutvunud esitatud materjalidega ning ära kuulanud Erko Arukase ja prokuröri arvamuse, leiab, et E. Arukask tuleb jätta tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Kohtu hinnangul on E. Arukase ennetähtaegne vabastamine ennatlik. Katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Seega võtab kohus taotluse läbivaatamisel 3 arvesse kõik E. Arukase isikut iseloomustavad andmed – tema käitumist nii kuriteo toimepanemisele eelnenud ajal, sellel ajal ning sellele järgnenud perioodil. E. Arukask kannab karistust omavolilise sissetungi ja varguste eest, kuid on karistuse kandmise ajal korduvalt karistatud distsiplinaarkorras. Taoline käitumine ei anna alust arvata, et ta oma käitumisest oleks teinud vajalikud järeldused ning üles näidanud püüdu käituda reeglitele vastavalt. Kinnipeetavat on ka varasemalt kriminaalkorras karistatud eest. Kuna isiku käitumine on vägivaldne, eelnevalt on kriminaalhooldusesse suhtunud mittekohusetundlikult, on olemas oht, et ta jätkab vabaduses kuritegude toimepanemist. Nimetatu näitab, et varasemast õigusvastasest käitumisest ei ole ta tahtnud vajalikke järeldusi teha ning asjaolude kokkusattumisel võib taas eirata kehtivaid reegleid. Arvestades E. Arukase poolt toimepandud kuriteo asjaolusid ja raskust ei ole kohtu hinnangul E. Arukase ennetähtaegne vabastamine õigustatud. Tema ennetähtaegsel vabanemisel saaks ühiskonna õiglustunne oluliselt riivatud, samuti ei oleks tema vabastamine kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega. Isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaegne vabastamine isikule garanteeritud. Õigusnormid, millest kohus juhindub, on

§ 76ja Kr

MS §-dest 426, 432, 383, 384. Kohtunik