1-07-11910\2

1-07-11910 KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. oktoober 2007.a Tallinn, Tartu mnt kohtumaja avalikul kohtuistungil süüdimõistetu kaugülekuulamise vahendusel Kohtuasja nr 1-07-11910 Kohtunik Tatjana Bogdanova Kohtuistungisekretär Galina Kovaljova Prokurör Natalia Duškina Kohtuasi Murru Vangla esitatud materjalid Juri Gõgun tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks Süüdimõistetu Juri Gõgun (isikukood 37001190352; viibib Murru Vanglas) RESOLUTSIOON Jätta Juri Gõgun tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. KrMS § 426 lg 2 alusel määrata, et Juri Gõgun vabastamise küsimust võib uuesti arutada mitte varem kui 1 aasta möödumisel käesoleva määruse jõustumisest. Edasikaebamise kord Määrusele saab esitada 10 päeva jooksul määruskaebuse Harju Maakohtule. Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused Murru Vangla esitas 25.09.2007.a Harju Maakohtule materjalid kinnipeetava Juri Gõgun tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks. Juri Gõgun tunnistati süüdi Harju Maakohtu 04.12.2002.a otsusega KrK § 182 järgi ja karistati 1-aastase vangistusega. KarS § 65 lg 2 alusel liideti mõistetud karistusele Tallinna Linnakohtu 2 25.06.1997.a otsusega mõistetud karistuse kandmata osa, lõplikuks karistuseks mõisteti 6 aastat 2 kuud ja 4 päeva vangistust. Karistuse kandmise 04.12.2002.a ja lõpp 08.02.2009.a. Kinnipidamisasutuses Juri Gõguni kohta koostatud iseloomustusest nähtub, et Juri Gõgun on talle mõistetud karistusest ära kandnud kaks kolmandikku. Karistuse kandmise ajal on tema suhtes kohaldatud 54 distsiplinaarkaristust, viibinud kahel korral lühiajalisel väljasõidul. Käeoleval aja suhtleb vanglaametnikega viisakalt ning suhted kaaskinnipeetavatega on rahuldavad. Vanglast antud hinnangul on J. Gõgun’i käitumine muutunud paremuse poole, eelnevalt on olnud konflikte kaaskinnipeetavate ja vangla administratsiooniga. Praegu vangistuses ei tööta, kinnipidamise ajal on läbinud arvutikoolituse ning osalenud inglise keele kursustel Ämari Vanglas. J. Gõgun’il on vabanedes võimalik asuda tööle AS-i Maket Kinnisvara ning elama soovib asuda vanemate juurde aadressile XXX. Vanemad on avaldanud nõusolekut toetada poega esialgu ka materiaalselt. Juri Gõgun ei suhtle enam endiste sõpradega,kuna maailmavaade on muutunud erinevaks tänu usule, ta on leidnud endale elumõtte ja soovib pühendada end oma tulevasele perele ja aidata vanemaid. Kriminaalhooldusametniku ettekande kohaselt kriminaalhooldaja hinnangul on raske leida ühest seisukohta kinnipeetava ennetähtaegseks vabastamiseks. Tuginedes eeltoodule ja erinevatest allikatest saadud informatsioonile, on täidetud formaalsed tingimused ennetähtaegseks vabastamiseks, sest kinnipeetaval on olemas vabaduses töö-ja elukoht. Samas ei saa jätta arvestamata uue kuriteo toimepanemise suurt riski. Juri Gõgun taotleb kohtult enda vabastamist tingimisi enne tähtaega. Väidab, et kuritegusid enam sooritama ei hakka, kahetseb toimepandut ja on oma käitumisest teinud vajalikud järeldused. Elu- ja töökoht on olemas. Prokurör ei nõustu Juri Gõguni ennetähtaegse vabanemisega. Prokuröri hinnangul on J.Gõguni ennetähtaegne vabastamine ennatlik. Kinnipeetava kohta koostatud iseloomustusest nähtub, et J.Gõgun kannab karistust tapmise ,röövimise eest, mille eest talle mõisteti 12 aastat vangistust, eelnevalt on teda 2 korral kriminaalkorras karistatud, kogu vangistuse aja jooksul on J.Gõguni suhtes kohaldatud 54 distsiplinaarkaristus, mis näitab, et võimaluse tekkimisel eirab ta jätkuvalt kehtestatud käitumisreegleid ega ei ole talle eelnevatest karistusest järeldusi teinud. Kinnipeetava varasem käitumine ja toimepandud õigusrikkumised viitavad tema ohtlikkusele. Kohus, tutvunud esitatud materjalidega ning ära kuulanud Juri Gõgun ja prokuröri arvamuse, leiab, et Juri Gõgun tuleb jätta tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Kohtu hinnangul on kinnipeetava ennetähtaegne vabastamine ennatlik. Kinnipeetav on toime pannud äärmiselt rasked kuriteod - tahtlikud tapmised . J.Gõgun kannab karistust tapmise ,röövimise eest, mille eest talle mõisteti 12 aastat vangistust, eelnevalt on teda 2 korral kriminaalkorras karistatud, kogu vangistuse aja jooksul on J.Gõguni suhtes kohaldatud 54 distsiplinaarkaristus, mis näitab, et võimaluse tekkimisel eirab ta jätkuvalt kehtestatud käitumisreegleid ega ei ole talle eelnevatest karistusest järeldusi teinud. Viimane kuriteo – vanglaametnikule vägivallaga vastuhakkamise – pani toime Gõgun karistuse kandmise ajal. Kuigi vangla hinnangul on J. Gõgun asunud paranemise teele ning tema käitumine on muutunud paremaks, leiab kohus, et aeg, mil J. Gõgun on vangistuses püüdnud käituda õiguskuulekalt, on liialt lühike. Katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse 3 kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Seega võtab kohus taotluse läbivaatamisel arvesse kõik Juri Gõgun isikut iseloomustavad andmed – tema käitumist nii kuriteo toimepanemisele eelnenud ajal, sellel ajal ning sellele järgnenud perioodil. Arvestades Juri Gõguni poolt toimepandud kuritegude asjaolusid ja raskust, ei ole kohtu hinnangul kinnipeetava ennetähtaegne vabastamine õigustatud. Tema ennetähtaegsel vabanemisel saaks ühiskonna õiglustunne oluliselt riivatud, samuti ei oleks tema vabastamine kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega. Isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaegne vabastamine isikule garanteeritud. Arvestades, et Juri Gõguni poolt toime pandud kuritegude raskust ning ärakandmata karistusaja pikkust leiab kohus, et KrMS § 426 lg 2 alusel võib Juri Gõgun vabastamisest uuesti arutada mitte varem kui 1 aasta möödumisel käesoleva määruse jõustumisest. Õigusnormid, millest kohus juhindub, on KarS § 76 ja KrMS §-dest 426, 432, 383,
2. Kohtunik