; § 199 lg 2 p 4; § 201 lg 2 p 1 järgi.
lg 1 järgi loeti kergemad karistused kaetuks raskeimaga ning mõisteti liitkaristuseks 1 aasta 9 kuud vangistust.
lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust Viljandi Maakohtu 05.04.2004 otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra ja liitkaristuseks mõisteti 1 aasta 11 kuud ja 27 päeva vangistust.
lg 1 alusel arvati karistusaja hulka Janek Mõttuse eelvangistuses viibimise aeg kokku 1 kuu ja 18 päeva ning mõisteti lõplikuks reaalselt ärakandmisele kuuluvaks karistuseks 1 aasta 10 kuud ja 9 päeva vangistust. Karistuse kandmise algus oli 14.02.2006.a ja lõpp on 23.12.2007.a. Janek Mõttuse kohta kinnipidamisasutuses koostatud iseloomustusest nähtub, et kinnipeetav Murru vanglas töötas avavanglaosakonna AS Eesti Vanglatööstusele kuuluvas pesumajas. Hetkel töötab Tallinnas OÜ-s Noyo Baltik. Sotsiaalprogrammides osalenud ei ole. Rahalisi nõudeid on tasumata 20 207, 25 krooni. Vabanemisel asub elama XXX. Vangla administratsiooniga suhtleb viisakalt ja korrektselt ning vangistuse jooksul distsiplinaarkaristusi ei ole olnud. Kriminaalhooldusametniku ettekande kohaselt kriminaalhooldaja nõustub Janek Mõttuse tingimisi enne tähtaega vabastamisega. Kriminaalhooldusel olles pikeneb Janek Mõttuse järelevalve all olemise aeg vähemalt pool aastat, mis annab talle võimaluse elada seadusekuulekat elu kriminaalhooldusametniku pilgu all. Uue kuriteo toimepanemise riskifaktoriteks on alkohol ja suhtlemine endiste sõpradega. Janek Mõttus taotleb kohtult enda vabastamist tingimisi enne tähtaega. Ta on kohtulikult karistatud 2-korral, vanglas viibib 1. korda. Uue kuriteo pani toime katseajal. Vanglas käis AA grupis. Distsipliinirikkumine oli tal 22.09.2007.a, mil viibis avavanglas alkoholijoobes, kuna oli joonud 3 pudelit õlut. Prokuröri hinnangul on J. Mõttuse ennetähtaegne vabastamine ennatlik. J. Mõttuse ennetähaegsel vabastamisel saaks ühiskonna õiglustunne oluliselt riivartud, samuti ei oleks J. Mõttuse vabastamine kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega. Kinnipeetava kohta koostatud iseloomustusest nähtub, et J. Mõttus eelnevalt on 2-korral kriminaalkorras karistatud, mis näitab, et võimaluse tekkimisel eirab ta jätkuvalt kehtestatud käitumisreegleid ega ole talle eelnevatest karistusest järeldusi teinud. Kinnipeetava varasem käitumine ja toimepandud õigusrikkumised viitavad tema ohtlikkusele. Kohus, tutvunud esitatud materjalidega ning ära kuulanud Janek Mõttuse ja prokuröri arvamuse, leiab, et Janek Mõttus tuleb jätta tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Kohtu hinnangul on J. Mõttuse ennetähtaegne vabastamine ennatlik. Katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Seega võtab kohus taotluse läbivaatamisel arvesse kõik J. Mõttuse isikut iseloomustavad andmed – tema käitumist nii kuriteo toimepanemisele eelnenud ajal, sellel ajal ning sellele järgnenud perioodil. Kinnipeetava kohta koostatud iseloomustusest nähtub, et J. Mõttus eelnevalt on 2-korral kriminaalkorras karistatud, mis näitab, et võimaluse tekkimisel eirab ta jätkuvalt kehtestatud käitumisreegleid ega ole talle eelnevatest karistusest järeldusi teinud. Samuti viibis ta 22.09.2007.a Murru Vangla avavanglas alkoholijoobes. Kinnipeetava varasem käitumine ja toimepandud õigusrikkumised viitavad tema ohtlikkusele. 3 Arvestades J. Mõttuse poolt toimepandud kuriteo asjaolusid ja raskust, ei ole kohtu hinnangul J. Mõttuse ennetähtaegne vabastamine õigustatud. Tema ennetähtaegsel vabanemisel saaks ühiskonna õiglustunne oluliselt riivatud, samuti ei oleks tema vabastamine kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega. Isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaegne vabastamine isikule garanteeritud. Õigusnormid, millest kohus juhindub, on
MS §-dest 426, 432, 383, 384. Kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.