ja § 329 järgi.
lg 2 alusel suurendati uue kuriteo eest mõistetud karistust eelmise s.o 24.05.2005.a Pärnu Maakohtu kohtuotsuse järgi mõistetud karistuse ärakandmata osa s.o 1 aasta 4 kuu 6 päeva võrra ja liitkaristuseks mõisteti Joal Arule 1 aasta 8 kuud 6 päeva vangistust.
lg 1 alusel eelvangistuses viibitud aeg 2 kuud 13 päeva loeti karistuse kandmise aja hulka. Ärakandmisele 2 kuulub Joal Arul 1 aasta 5 kuud 23 päeva vangistust.
lg 1 alusel lisakaristusena võeti ära mootorsõiduki juhtimise õigus kolmeks aastaks. Karistuse kandmise algus oli 19.01.2007.a ja lõpp on 12.07.2008.a. Joal Aru kohta koostatud iseloomustusest nähtub, et kinnipeetav Murru vanglas töötab AS Eesti Vanglatööstusele kuuluvas pesumajas. Kinnipeetaval on praktiline ellusuhtumine, kindel elukutse ja vastavad töökogemused. Vangla administratsiooniga suhtleb viisakalt ja korrektselt. Ohuks võivad olla tema eelnevad vanglakogemused, liigne optimism oma tuleviku suhtes ja võimalik alkoholi kuritarvitamine. Distsiplinaarkaristused vangistuse jooksul puuduvad. Raamatupidamise andmetel on tasumata rahalisi nõudeid 20 292,30 krooni, tasutud on vaid 185 krooni. Kriminaalhooldusametniku ettekande kohaselt kriminaalhooldaja ei nõustu Joal Aru tingimisi enne tähtaega vabastamisega. Kinnipeetav on 6-korral kriminaalkorras karistatud, neist vanglas viibinud 4-korral ja kriminaalhooldusel 2 korda. Mõlemal katseaja ei ole Joal Aru toime tulnud kriminaalhoolduse nõuete täitmisega. Kinnipeetav suhtleb oma ema ja täiskasvanud pojaga. Vabaduses oleks J. Arul tõsiseks probleemiks alkoholi tarbimine ja liigne mõjutatavus sõpradest. Võimalikul ennetähtaegsel vabanemisel sõltuks J. Aru majanduslikult oma täiskasvanud pojast ja emast. Ema aga ei soovi taas kord oma täiskasvanud poega üleval pidada. Joal Aru taotleb kohtult enda vabastamist tingimisi enne tähtaega. Varem on kohtulikult karistatud 6-korral, vanglas viibib 4. korda. Vabanemisel on tal olemas töö- ja elukoht. Väidab, et kuritegusid enam sooritama ei hakka, kahetseb toimepandut ja on käitumisest vajalikud järeldused teinud. Varem kahel korral tingimisi ennetähtaegselt vabastatuna ei suutnud ta kriminaalhoolduse kontrollnõudeid täita. Prokurör ei toeta taotlust. Isik on korduvalt karistatud ning kandnud karistust ka vanglas. Nimetatud karistused ei ole mõju avaldanud ega suunanud teda edaspidi elama seadusekuulekalt, ta on siiski jätkanud kuritegude toimepanemist. Varasemalt on teda määratud kriminaalhooldusele, kuid kriminaalhooldaja ettekande kohaselt ei tulnud ta kriminaalhoolduse nõuete täitmisega toime. Samuti on teda varasemalt vabastatud karistuse kandmisest tingimisi ennetähtaegselt. Oht uue kuriteo sooritamiseks on olemas. Kriminaalhooldaja ei toeta isiku ennetähtaegset vabastamist. Arvestades, et kahel korral ei ole J. Aru toime tulnud käitumiskontrolli nõuete täitmisega, puudub veendumus selles, et seekordsel ennetähtaegsel vabanemisel isik suudab kontrollida oma käitumist, alluda kriminaalhooldajale ning täita käitumiskontrolli nõudeid. Kohus, tutvunud esitatud materjalidega ning ära kuulanud Joal Aru ja prokuröri arvamuse, leiab, et J. Aru tuleb jätta tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Kohtu hinnangul on J. Aru ennetähtaegne vabastamine ennatlik. Katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Seega võtab kohus taotluse läbivaatamisel arvesse kõik J. Aru isikut iseloomustavad andmed – tema käitumist nii kuriteo toimepanemisele eelnenud ajal, sellel ajal ning sellele järgnenud perioodil. J. Aru kannab karistust mootorsõiduki joobeseisundis juhtimise ja karistuse kandmisest kõrvalehoidumise eest. Varasemalt on teda määratud kriminaalhooldusele, kuid kriminaalhooldaja ettekande kohaselt ei tulnud ta kriminaalhoolduse nõuete täitmisega toime. 3 Samuti on teda varasemalt vabastatud karistuse kandmisest tingimisi ennetähtaegselt. Oht uue kuriteo sooritamiseks on olemas. Kriminaalhooldaja ei toeta isiku ennetähtaegset vabastamist. Arvestades J. Aru poolt toimepandud kuriteo asjaolusid ja raskust ei ole kohtu hinnangul J. Aru ennetähtaegne vabastamine õigustatud. Tema ennetähtaegsel vabanemisel saaks ühiskonna õiglustunne oluliselt riivatud, samuti ei oleks tema vabastamine kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega. Isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaegne vabastamine isikule garanteeritud. Õigusnormid, millest kohus juhindub, on
MS §-dest 426, 432, 383, 384. Kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.