1-07-12499\1

1-07-12499 KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. oktoober 2007.a Tallinn, Tartu mnt kohtumaja avalik kohtuistung süüdimõistetu kaugülekuulamise vahendusel Kohtuasja nr 1-07-12499 Kohtunik Tatjana Bogdanova Kohtuistungisekretär Galina Kovaljova Tõlk Nadežda Paukson Prokurör Eneli Pau Kohtuasi Murru Vangla esitatud materjalid Aleksei Kjuršini tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks Süüdimõistetu Aleksei Kjuršin (isikukood: 38304302256; viibib Murru Vanglas) RESOLUTSIOON Jätta Aleksei Kjuršin tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. KrMS § 426 lg 2 alusel määrata, et Aleksei Kjuršini vabastamise küsimust võib uuesti arutada mitte varem kui 1 aasta möödumisel käesoleva määruse jõustumisest. Edasikaebamise kord Määrusele saab esitada 10 päeva jooksul määruskaebuse Harju Maakohtule. 2 Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused Murru Vangla esitas 05.10.2007.a Harju Maakohtule materjalid kinnipeetava Aleksei Kjuršini tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks. Aleksei Kjuršin mõisteti süüdi Narva Linnakohtu 07.09.2005.a otsusega KarS § 200 lg 1; § 199 lg 2 p 4 järgi. KarS § 64 lg 1 alusel loeti kergemad karistused kaetuks raskeima karistusega ja mõisteti 4 aastat vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel arvestati Narva Linnakohtu 30.12.2003.a otsust ja suurendati karistust 7 kuud ja 26 päeva võrra ja lõplikuks ärakandmisele kuuluvaks karistuseks mõisteti 4 aastat 7 kuud ja 26 päeva vangistust. Karistuse kandmise algus oli 19.08.2004.a ja lõpp on 14.04.2009.a. Aleksei Kjuršini kohta kinnipidamisasutuses koostatud iseloomustusest nähtub, et kinnipeetav saabus Murru vanglasse 2006.a Tartu Vanglast. Õppinud ega töötanud ei ole, osales sotsiaalprogrammis „Ei narkootikumidele“. 2007.a juulis paigutati kinnipeetav eraldi lukustatud kambrisse, kuna õhutas teisi kinnipeetavaid allumatusele ning ähvardas ametnikku füüsilise vägivallaga. Vanglas on algatatud kriminaalmenetlus seoses narkootikumide tarbimisega. Vangistuse jooksul on 15- korral distsiplinaarkorras karistatud, enamuses on seotud distsipliinile mitteallumisega. Vabanemisel asub elama ema juurde XXX. Kriminaalhooldusametniku ettekande kohaselt kriminaalhooldaja ei nõustu Aleksei Kjuršini tingimisi enne tähtaega vabastamisega. Ennetähtaegne vangistusest vabastamine on ennatlik, kuna kinnipeetavat on karistuse kandmise ajal 15-korral režiimirikkumiste eest karistatud ja tema narkootikumide tarvitamise staaž algab juba
2. eluaastast. Kriminaalhooldaja leiab, et kinnipeetav ei sobi kriminaalhooldusele ja vajab pidevat järelevalvet. Aleksei Kjuršin taotleb kohtult enda vabastamist tingimisi enne tähtaega. Varem on ta kohtulikult karistatud 6-7-korral, vanglas viibib
3. korda. Karistust kannab röövimise ja varguse eest. Elukoht on olemas ema juures Sillamäel. Töökoht ei ole garanteeritud. Varem tarvitas narkootikume. Prokuröri hinnangul on kinnipeetav korduvalt kriminaalkorras karistatud ja korduvalt viibinud ka vanglas, kuid see ei ole motiveerinud teda käituma seaduskuulekalt. Ka vanglas ei allu ta korrale – ta on süstemaatiline režiimirikkuja, kelle suhtes on kohaldatud 15 distsiplinaarkaristust. Tegemist on narkomaaniga, kelle puhul on eriti suureks ohuks kuritegude kordumine. Kinnipeetava eelnev käitumine vabaduses, aga ka käitumine vangistuses ei anna alust arvamiseks, et ta suudaks läbida käitumiskontrolli. Prokurör on seisukohal, et ta ei sobi käitumiskontrollile ja ei toeta taotlust. Kohus, tutvunud esitatud materjalidega ning ära kuulanud Aleksei Kjuršini ja prokuröri arvamuse, leiab, et A. Kjuršin tuleb jätta tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Kohtu hinnangul on A. Kjuršini ennetähtaegne vabastamine ennatlik. Katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Seega võtab kohus taotluse läbivaatamisel arvesse kõik A. Kjuršini isikut iseloomustavad andmed – tema käitumist nii kuriteo toimepanemisele eelnenud ajal, sellel ajal ning sellele järgnenud perioodil. Kinnipeetav on korduvalt kriminaalkorras karistatud ja korduvalt viibinud ka vanglas, kuid see ei ole motiveerinud teda käituma seaduskuulekalt. Vanglas ei allu ta korrale, ta on süstemaatiline 3 režiimirikkuja, kelle suhtes on kohaldatud 15 distsiplinaarkaristust. Tegemist on narkomaaniga, kelle puhul on eriti suureks ohuks kuritegude kordumine. Kinnipeetava eelnev käitumine vabaduses, aga ka käitumine vangistuses ei anna alust arvamiseks, et ta suudaks läbida käitumiskontrolli. Kohus on seisukohal, et A. Kjuršin ei sobi käitumiskontrollile. Arvestades A. Kjuršini poolt toimepandud kuriteo asjaolusid ja raskust, ei ole kohtu hinnangul A. Kjuršini ennetähtaegne vabastamine õigustatud. Tema ennetähtaegsel vabanemisel saaks ühiskonna õiglustunne oluliselt riivatud, samuti ei oleks tema vabastamine kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega. Isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaegne vabastamine isikule garanteeritud. Arvestades A. Kjuršini poolt toime pandud kuritegude raskust ning ärakandmata karistusaja pikkust, leiab kohus, et KrMS § 426 lg 2 alusel võib A. Kjuršini vabastamist uuesti arutada mitte varem kui 1 aasta möödumisel käesoleva määruse jõustumisest. Õigusnormid, millest kohus juhindub, on KarS § 76 ja KrMS §-dest 426, 432, 383,
4. Kohtunik