4-07-5308\3

Väärteoasi nr.4-07-5308 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Otsuse kuupäev Otsuse teinud kohus Kohtunik Sekretär tõlk Vaidlustatud lahend 10.12.2007.a. Harju Maakohus Liivalaia Kohtumaja Alari Möldre Kairit Mikkin K – J Vaabi Põhja Politseiprefektuuri Liiklusjärelvalve Osakonna haldustalituse vanemkomissar Marianne HEINMÄE 10.09.2007.a. otsuse väärteo asjas nr. 2314, 07, 026815 osalise tühistamise nõudes – LS § 74-22 ettenähtud väärteos toimepanemises osas, mis puudutab lisakaristusena juhtimisõiguse ära võtmist Kaebuse esitanud isik Artur Nersesjan, isikukood: 38907160248, elukoht: XXX kaebuse esitaja: Artur Nersesjan, kohtuvälise menetleja – Põhja PP LJVO – esindaja vanemkonstaabel Hannes Küünarpuu Istungil osalenud isikud LÕPPOSA Jätta Artur Nersesjani kaebus rahuldamata ning Põhja Politseiprefektuuri Liiklusjärelvalve Osakonna haldustalituse vanemkomissar Marianne HEINMÄE 10.09.2007.a. otsus väärteo asjas nr. 2314, 07, 026815 muutmata. Otsuse peale võib esitada kassatsiooni advokaadist esindaja vahendusel Riigikohtule Harju Maakohtu kaudu 30 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav. Kassatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada kirjalikult Harju Maakohtule seitsme päeva jooksul, alates kohtuotsuse lõpposa kuulutamisest. VAIDLUSTATUD OTSUSE SISU Põhja Politseiprefektuuri Liiklusjärelvalve Osakonna haldustalituse vanemkomissar Marianne HEINMÄE 10.09.2007.a. otsusega väärteo asjas nr. 2314, 07, 026815 tehti kindlaks, et Artur Nersesjan juhtis 17.08.2007.a. kella 12.40 ajal mootorsõidukit kiirusega, mis ületas esmase juhtimisõigusega juhile lubatud sõidukiirust 67 km/h võrra, sõites kiirusega 162 + - 5 km/h ning mootorsõidukil puudus ees ja taga nähtaval kohal algaja juhi tunnusmärk. Oma tegevusega rikkus Artur Nersesjan Liikluseeskirja §-vi 127 nõudeid ning pani toime väärteod, mis on kvalifitseeritavad Liiklusseaduse §-vide 74-22 lg.3 ja 74-35 lg..1 järgi. Menetlusalune isik on esitanud taotluse mitte määrata väärteo eest lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmist. Menetlusalune isik omab esmast juhiluba ja ületades seejuures nii palju lubatud sõidukiirust, pani ta toime äärmiselt ühiskonnaohtliku teo, seades sellega ohtu nii enda, kui ka kaasliiklejate elu ja tervise, seetõttu jäetakse taotlus rahuldamata ning lähtudes õiguskorra kaitsmise huvidest tuleb tema suhtes kohaldada lisakaristust. Ning määras Artur Nersesjanile Liiklusseaduse §-i 7422 lg.3 alusel karistuseks rahatrahvi 100 trahviühiku ulatuses,s.o. summas 6000.-EEK-i ning LS § 74 – 22 lg.5 alusel lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmise 5 kuuks; Liiklusseaduse §-i 74-35 lg.1 alusel karistuseks rahatrahvi 25 trahviühiku ulatuses,s.o. summas 1500.-EEK-i. KAEBUSE SISU Artur Nersesjan esitas Harju Maakohtule selle otsuse peale kaebuse, milles palus Väärteomenetluse seadustiku § 132 p.2 alusel tühistada osaliselt Põhja Politseiprefektuuri Liiklusjärelvalve Osakonna haldustalituse vanemkomissar Marianne HEINMÄE 10.09.2007.a. otsuse väärteo asjas nr. 2314, 07, 026815 ning nimelt LS § 74-22 ettenähtud väärteos toimepanemises osas, mis puudutab lisakaristusena juhtimisõiguse ära võtmist. Põhistades oma kaebust sellega, et 17.08.2007.a. ta tõesti juhtis mootorsõidukit kiirusega, mis ületas lubatud sõidukiirust ning kindlasti ta ka tunnistab oma süüd. Ta teab ka seda, et sõidukiiruse ületamise näol on tegemist riigi poolt rangelt karistatavate õigusrikkumistega, kuna saab vigastada palju inimesi ning sõidukiiruse ületamine või mittevastava sõidukiiruse valimine on peamine liiklusõnnetuste toimumise põhjus. Samuti juht ei taju eriti hästi ümberringi toimuvat ning sõiduki liikumiskiirust ning ei suuda õigesti otsustada ja kiirelt reageerida. Igaüks peab tunnetama, et liikluseeskirja nõuded on täitmiseks kõigile ning igaüks ei või näidata oma käitumisega üles hoolimatust ja lugupidamatust nii kaasliiklejatesse kui liiklusolukorda tervikuna. Antud juhtumi korral on ta teinud vajalikke järeldusi ja eelkõige seda, et tema käitumise pärast saaks vigastada palju inimesi. Liiklusseaduse § 74 – 22 lg.5 alusel määrati talle lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmine 5 kuuks. Ta leiab, et antud lisakaristuse määramine on põhjendamatu, kuna ta ei ole varem kunagi olnud karistatud lubatud sõidukiiruse ületamise eest ning tänase seisuga tal ei ole ühtegi kehtivat karistust. Veelgi enam 18. augustil 2007.a. esitas ta seletuskirja (Lisa 2), kus põhjalikult selgitas juhtunu asjaolusid. Karistust kergendavaks asjaoluks on süü puhtsüdamlik kahetsus, mis oligi väljendatud seletuskirjas. Tema puhtsüdamlik kahetsus on väljendatud mitte ainult sõnades vaid ka tema tegudes - ta sõltumata kaebuse esitamisest, alustas koheselt pärast politsei poolt vormistatud otsuse kättesaamist rahatrahvide tasumist (7500 krooni) ning käesolevaks ajaks on tal kogu summa ära makstud (Lisa 3). Seega ta väga palub võtta kõiki selgitusi ja kergendavat asjaolu (lisakaristus on talle määratud sanktsiooni täies määras – ehk siis 5 kuuks) ning mitte kohaldada lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmist või vähendada lisakaristust. Seletuskirjas on ta juba selgitanud ka seda, et sel aastal, kuu tagasi, nimelt 20.07.2007 sai ta kätte juhiload ning on asunud tööle ning on väga võimalik ka see, et juhtimisõiguse äravõtmisel kaotab ta oma töökoha. Kindlasti on võimalik ka antud juhul kasutada ühistransporti, kuid ta töötab aadressil XXX, kuhu siis ühistranspordiga on väga raske jõuda. Ta mõistab ka seda, et mõistetud karistus ei pea olema talle võimalikult mugav kanda vaid peab tõsiselt mõtlema ja vajalikke järeldusi tegema panema. Oma süüd on ta tunnistanud, oma käitumist hukka mõistnud ning toimepandut puhtsüdamlikult kahetsenud. Igaüks meist teeb vigu, sest me kõik oleme inimesed, tähtsam on see et igaüks saaks oma teo keelatusest aru ning teeks iseenda jaoks vajalike järeldusi. Tema isiklikult juba tegi vajalikke järeldusi. Ta on kindel selles, et see oli tema poolt tehtud esimene ja samal ajal ka viimane suur viga. Kohus juhindub VTMS § 132 p. 1, § 133, § 134, § 135 lg. 6 Kohtunik:/allkiri/ Koopia õige Kohtunik: