1-07-13135\1

1-07-13135 KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. november 2007.a Tallinn, Tartu mnt kohtumaja avalikul kohtuistungil süüdimõistetu kaugülekuulamise vahendusel Kohtuasja nr 1-07-13135 Kohtunik Tatjana Bogdanova Kohtuistungisekretär Galina Kovaljova Tõlk Tatjana Talja Prokurör Sirle Melk Kohtuasi Murru Vangla esitatud materjalid Oleg Grudijevi tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks Süüdimõistetu Oleg Grudijev (isikukood: 37205240382; viibib Murru Vanglas RESOLUTSIOON Jätta Oleg Grudijev tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. KrMS § 426 lg 2 alusel määrata, et Oleg Grudijevi vabastamise küsimust võib uuesti arutada mitte varem kui 1 aasta möödumisel käesoleva määruse jõustumisest. Edasikaebamise kord Määrusele saab esitada 10 päeva jooksul määruskaebuse Harju Maakohtule. 2 Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused Murru Vangla esitas 22.10.2007.a Harju Maakohtule materjalid kinnipeetava Oleg Grudijevi tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks. O. Grudijev tunnistati süüdi Harju Maakohtu 13.01.2006.a otsusega KarS § 199 lg 2 p 4, 7, 8 - § 22 lg 2 järgi ja mõisteti karistuseks 3 aastat vangistust. KrMS § 238 alusel vähendati karistust 1/3 võrra ja karistati teda 2-aastase vangistusega. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati 11.04.2000.a Tallinna Linnakohtu otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa 1 aasta 11 kuud ja 26 päeva võrra ja liitkaristuseks mõisteti 3 aastat 11 kuud ja 26 päeva vangistust. Karistuse kandmise algus oli 21.02.2005.a ja lõpp on 16.02.2009.a. Kinnipidamisasutuses Oleg Grudijevi kohta koostatud iseloomustusest nähtub, et kinnipeetav töötab vangla puidutöötlemise ettevõttes 5 kuud. Vanglaametnikega suhtleb korrektselt. Osaleb sotsiaalprogrammis „Viha juhtimine“. Maksab hagi töötasust. Huvitab joonistamine ja sport. Vangistuse jooksul on distsiplinaarkorras karistatud. Peale vabanemist asub elama ema juurde XXX ning tööle vennale kuuluvasse ehitusettevõttesse. Kriminaalhooldusametniku ettekande kohaselt kriminaalhooldaja nõustub kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamisega, kuna kinnipeetaval on kindel elu- ja töökoht ning on tagatud lähedaste moraalne ja materiaalne toetus. Oleg Grudijev taotleb kohtult enda vabastamist tingimisi enne tähtaega. Varem on kohtulikult karistatud 6-korral, vanglas viibib
2. korda. Kannab karistust varguse organiseerimise eest, eelmine karistus oli väljapressimise eest. Elu- ja töökoht on kinnipeetaval vabaduses olemas. Prokurör ei toeta Oleg Grudijevi ennetähtaegset vabastamist. Ta on kriminaalkorras 6-korral karistatud, ka vangistuses viibib korduvalt. Ta on viibinud kriminaalhooldusel seoses tingimisi ennetähtaegselt vanglast vabastamisega 11.05.2004.a, kuid siis pani katseajal toime uue kuriteo ning sattus vanglasse tagasi kõigest 9 kuud peale vabanemist. Kuigi O. Grudijevil on olemas vabanemisel elu-ja töökoht ning perekonnatoetus, on tema puhul ennetähtaegne vabastamine ja allutamine käitumiskontrollile ebaotstarbekas, kuna ka enne vangistust olid tal olemas perekond, eluase ja sissetulek, kuid see ei takistanud tal kuritegusid toime panemast. Kuna eelmisel korral peale vanglast vabastamist kriminaalhooldus ebaõnnestus, mistõttu puudub käesoleval hetkel veendumus, et ta vabanedes ei pane toime uusi kuritegusid. Vangla hinnangul on ta ühiskonnale ohtlik. Kohus, tutvunud esitatud materjalidega ning ära kuulanud O. Grudijevi ja prokuröri arvamuse, leiab, et O. Grudijev tuleb jätta tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Kohtu hinnangul on kinnipeetava ennetähtaegne vabastamine ennatlik. Katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Seega võtab kohus taotluse läbivaatamisel arvesse kõik O. Grudijevi isikut iseloomustavad andmed – tema käitumist nii kuriteo toimepanemisele eelnenud ajal, sellel ajal ning sellele järgnenud perioodil. Ta on kriminaalkorras 6-korral karistatud, ka vangistuses viibib korduvalt. Ta on viibinud ka kriminaalhooldusel seoses tingimisi ennetähtaegselt vanglast vabastamisega 11.05.2004.a, kuid siis pani katseajal toime uue kuriteo ning sattus vanglasse tagasi kõigest 9 kuud peale vabanemist. Kuigi O. Grudijevil on olemas vabanemisel elu-ja töökoht ning perekonnatoetus, leiab kohus, et tema puhul on 3 ennetähtaegne vabastamine ja allutamine käitumiskontrollile ebaotstarbekas, kuna ka enne vangistust olid tal olemas perekond, eluase ja sissetulek, kuid see ei takistanud tal kuritegusid toime panemast. Kuna eelmisel korral peale vanglast vabastamist kriminaalhooldus ebaõnnestus, seega puudub käesoleval hetkel kohtul veendumus, et ta vabanedes ei pane toime uusi kuritegusid. Vangla hinnangul on ta ühiskonnale ohtlik. Arvestades O. Grudijevi poolt toimepandud kuritegude arvukust, asjaolusid ja raskust, ei ole kohtu hinnangul kinnipeetava ennetähtaegne vabastamine õigustatud. Tema ennetähtaegsel vabanemisel saaks ühiskonna õiglustunne oluliselt riivatud, samuti ei oleks tema vabastamine kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega. Isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaegne vabastamine isikule garanteeritud. Arvestades, et O. Grudijevi poolt toime pandud kuriteo raskust ning ärakandmata karistusaja pikkust leiab kohus, et KrMS § 426 lg 2 alusel võib O. Grudijevi vabastamist uuesti arutada mitte varem kui 1 aasta möödumisel käesoleva määruse jõustumisest. Õigusnormid, millest kohus juhindub, on KarS § 76 ja KrMS §-dest 426, 432, 383,
3. Kohtunik