4-07-7243\3

1 Väärteoasi kaebemenetluses nr 4-07-7243 KOHTUMÄÄRUS väärteomenetluse lõpetamise kohta 11.detsembril 2007 Viru Maakohtu kohtunik Inna Kirsipuu, vaatas läbi kohtusse saabunud Mihhail Fjodorovi kaebuse Ida Politseiprefektuuri korrakaitsetalituse juhtivkonstaabel Heiki Linduse 29.08.2007 tehtud otsuse peale väärteoasjas 2440,07,008808, kirjalikus menetluses KOHTUMÄÄRUSE RESOLUTIIVOSA Juhindudes KrMS § 172 lg 2 p 2 VTMS § 29 lg 1 p 1 ja 119 kohtunik M ä ä r a s: Ennistada kaebuse esitamise tähtaeg Ida Politseiprefektuuri 29.08.2007 otsuse peale väärteoasjas 2440,07,

1. Väärteomenetlus Mihhail Fjodorovi süüdistuses LS § 74-1 lg 2 järgi lõpetada tema teos väärteo tunnuste puudumise tõttu. Määruse peale võib esitada määruskaebuse Viru Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast mil isik sai määrusest teada või pidi teada saama. Määruse koopiad saata Ida Politseiprefektuurile ja Fjodorovile. MENETLUSE KÄIK Mihhail 2 Konstaabel Margus Murdsalu koostas 11.08.2007 Mihhail Fjodorovi suhtes väärteoprotokolli AB 764565 selle fakti kohta, et 11.08.2007 kell 17.35 IdaVirumaal, Alajõe vallas, Alajõe-Iisaku mnt
2. kilomeetril juhtis M. Fjodorov mootorsõidukit CitroenC5 xxx xxx, omamata vastavat juhtimisõigust, mis on karistusena ära võetud, millega rikkus LE § 70 p
3. Tegu on kvalifitseeritud LS § 74-1 lg 2 järgi - mootorsõiduki juhtimine vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õiguseta, kui juhtimisõigus oli karistusena ära võetud. Väärteo kohta samal päeval 11.08.2007 andis isik ütlusi, et ta juhtis mootorsõidukit, sest tema arvates tal on kehtiv juhtimisõigus, kuna tema suhtes tehtud varasema otsuse peale, millega temalt võeti juhtimisõigus ära 4 kuuks, on kohtule esitatud kaebus ja see on kohtu menetluses. Ida Politseiprefektuuri korrakaitsetalituse juhtivkonstaabel Heiki Linduse tegi 29.08.2007 otsuse väärteoasjas, millega tunnistati M. Fjodorovi süüdi LS § 74-1 lg 2 järgi ettenähtud väärteo toimepanemises, nimelt selles, et 11.08.2007 juhtis ta mootorsõidukit, omamata vastava kategooria juhtimisõigus, kuna juhtimisõigus oli karistusena ära võetud. Karistuseks määrati rahatrahv summas 4020 krooni. Otsuse põhjendavas osas märkis kohtuväline menetleja, et „ menetlusaluse isiku väide, et joobeseisundis mootorsõiduki juhtimise eest määratud karistus on edasi kaevatud ei pea paika, kuna andmebaaside kontrollimisel ei ole tuvastatud kaebuse esitamist“. Mihhail Fjodorov esitas 04.12.2007 kohtule kaebuse tema suhtes 29.08.2007 tehtud otsuse peale. M. Fjodorov palub ennistada kaebuse esitamise tähtaeg. Kaebuses palutakse tühistada nimetatud otsus ja lõpetada menetlus VTMS § 29 lg 1 p 1 näidatud alusel ehk väärteo tunnuste puudumise tõttu. ENNISTAMISE TAOTLUS JA SELLE LAHENDAMINE Eeskätt peab kohus otsustama, kas kaebuse esitamise tähtaja ennistamiseks on mõjuv põhjus KrMS § 172 lg 2 mõttes. Kaebuse esitaja ennistamise taotluse põhjendused on järgmised. 19.11.2007 avastas kaebuse esitaja, et tema pangaarve on arestitud. Ta pöördus kohe kohtutäituri poole ning sai teada, et tema suhtes on alustatud täitemenetlus. Täitemenetluse alustamise alusena toodi otsus väärteoasjas 2440,07,
4. Sellest otsusest sai kaebuse esitaja teada 21.11.2007.Kaebuse esitaja nõustub, et tema suhtes koostatud väärteoprotokollis on märgitud 3 lahendi kättesaamise aeg ja koht, kuid ta ei pidanud vajalikuks pöörduda otsuse kättesaamiseks politseisse, sest oli kindel, et väärteomenetlus lõpetatakse pärast kontrolli, kuna tema suhtes varem tehtud otsus, millega võeti talt ära juhtimisõigus, ei ole veel jõus, selle peale on esitatud kohtule kaebus. Mihhail Fjodorov näitas oma taotluse põhjendamisel piisavalt teadmisi väärteomenetlusest. Tema väide, et tema suhtes tehtud otsus, millega võeti temalt ära juhtimisõigus, ei ole veel jõus ja järelikult ei kuulu täitmisele, põhineb seadusel. Nimelt VTMS § 199 lg 1 sätestab, et kohtuvälises menetluses tehtud otsus jõustub, kui selle peale ei ole kaebust esitatud ja kaebuse esitamise tähtaeg on möödunud. VTMS § 203 lg 2 sätestab, et kohtuvälise menetleja otsus pööratakse täitmisele selle jõustumise päevast või väärteoasja apellatsiooni- või kassatsiooniastmest tagastamise päevast alates 10 päeva jooksul. Kohus nõustub, et oleks mõistlik eeldada, et peale vajalikku kontrolli väärteomenetlus lõpetatakse. Samal ajal võiks isik olla kohusetundlikum ja näidata rohkem huvi enda asja vastu. Selleks võiks ta võtta ühendust politseiga, saada kätte otsus ja sellega mittenõustumisel esitada kohtule kaebus seadusega ettenähtud korras ja tähtaega järgides. Kohus leiab, et selline minetus on siiski vabandatav, sest väärteotoimikust nähtub, et isik on korduvalt ja järjepidevalt selgitas kohtuvälisele menetlejale (väärteoprotokollis kirjalikult ja ütluste andmisel), et tema väärteoasjas esinevad väärteomenetlust välistavad asjaolud, nimelt, et varem tehtud otsus juhtimisõiguse äravõtmise kohta ei ole veel jõustunud. Sellega ta näitas oma aktiivset positsiooni väärteoasja menetlemisel ja tal oli õigus eeldada, et ka kohtväline menetleja võtab menetlusest osa aktiivselt ega piirdu üksnes elektroonilise andmekogu läbivaatamisega, vaid kontrollib tema esitatud selgitusi põhjalikult. Kohus arvestab, et kodaniku ja riigi positsioonid väärteomenetluses ei ole võrdsed. Kodanik on nõrgem pool. Tal puudub võimalus näiteks enda väidete koheseks kinnitamiseks kasutada andmebaase, kohtute infosüsteemi. Samuti ei ole kodanik väärteomenetluses nö professionaalne tegelane. Kohus leiab, et kaebuse esitamise tähtaja möödalaskmiseks oli M. Fjodorovil piisavalt mõjuv põhjus KrMS § 172 lg 2 p 2 mõttes. Kohus leiab, et esitatud taotlus kaebuse esitamise tähtaja ennistamiseks on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Nüüd, kui kaebuse esitamise tähtaja ennistamise küsimus on lahendatud positiivselt, asub kohus kaebuse analüüsimisele. 4 KAEBUSE SISU Vastavalt Põhja Politseiprefektuuri 10.07.2007 tehtud otsusele määrati Mihhail Fjodorovile põhikaristuseks rahatrahv ning lisakaristuseks juhtimisõiguse äravõtmine 4 kuuks. M. Fjodorov oli süüdistatud mootorsõiduki juhtimises joobeseisundis LS § 74-19 lg 1 alusel. Selle otsuse peale esitas M. Fjodorov 27.07.2007 kaebuse Harju Maakohtule. 11.08.2007, ehk päeval, mil ta peatati ja koostati väärteoprotokoll mootorsõiduki juhtimise eest ilma juhtimisõiguseta, ei olnud nimetatud 10.07.2007 otsus veel jõus ja seega omas ta kehtivat, mitte millegagi piiratud juhtimisõigust. Järelikult tema tegevuses, mis seisnes mootorsõiduki juhtimises puudusid LS § 74-1 lg 2 järgi ettenähtud väärteo tunnused ja menetlus tuleks lõpetada VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel. KOHTU PÕHENDUSED VTMS § 119 lg 1 sätestab: “ Maakohtunik võib kohtuistungit korraldamata ja menetlusosalisi välja kutsumata tühistada kohtuvälise menetleja otsuse määrusega ja lõpetada väärteomenetluse üksnes kaebuse põhjal, kui ta leiab, et kohtuvälises menetluses ei ole menetlust lõpetatud väärteomenetlust välistavatel asjaoludel vastavalt käesoleva seadustiku §-le 29.“ Kõigepealt jällegi pöörab kohus kohtuvälise menetleja tähelepanu sellele, et korduvalt ja jätkuvalt ei tunneta, mis vahet on mõistetel – juhtimisõigus ja juhiluba. Need on erinevad mõisted. Kui isikule heidetakse ette LE § 70 p 1 rikkumist ( nagu antud juhul), et isikul peab olema kaasas ning ta peab esitama politseiniku nõudel juhtimisõigust tõendava dokumendi, siis tegu peab olema kvalifitseeritud LS § 74-35 lg 1 – liiklusnõuete muu rikkumine. Juhi kohustust omada kaasas juhiluba sätestab ka LS § 17 lg
5. Antud juhul M. Fjodorovil oli politseinikule esitada Eestis väljaantud juhiluba. Järelikult LE § 70 p 1 ja LS § 17 lg 1 rikkumist isikule ette heita ei saa. Sõiduki juhtimise keeldu juhul, kui isikul puudub vastava kategooria juhtimise õigus, sätestab LS § 20 lg
6. Juhul kui tuvastatakse, et isikul puudub juhtimise õigus, rikub ta sellega LS § 20 lg 1 ja tema tegu tuleb kvalifitseerida LS § 74-1 lg 1 või 74-1 lg 2 alusel. Juhtimisõiguse puudumise asjaolud peab aga olema näidatud isikule esitatud süüdistuses – kas kiirmenetluse otsuses või väärteoprotokollis. 5 Kohus tuleb järeldusele, et kaebuse esitaja ei rikkunud talle süüksarvatud LE § 70 p 1, et tal ei olnud kaasas juhtimisõigust tõendavat dokumenti, sest väärteoprotokolli ning otsuse kirjeldavas osas arvatakse isikule süüks hoopis muud, nimelt LS § 20 lg 1 rikkumist, et isikul ei olnud vastava kategooria juhtimisõigust, sest see oli talt karistusena ära võetud. Kohus tuleb järeldusele, et kaebuse esitaja ei rikkunud LS § 20 lg 1 ja see on järgmistel põhjustel. Üldine põhimõte on see, et kehtivad karistused on need karistused, mis on mõistetud või määratud seaduses ettenähtud korras jõustunud ja täitmisele pööratud kohtuvälise menetleja või kohtuotsustega. Juhtimisõiguse äravõtmist sisaldava otsuse jõustumise regulatsioonis ei ole seadusega ettenähtud ühtki erandit ( VTMS § 199 ja 203, KrMS § 408 ja 411). Seega jõustub sellist lisakaristust sisaldav otsus samadel alustel nagu põhikaristust sisaldav. Kohus peab märkima, et otsuse jõustumise või mittejõustumise kontrollimisel tuleb lähtuda seadusest, ehk antud juhul VTMS §-dest 199 ja
7. See tähendab, et kohtuväline menetleja pidi kontrollima tegelikult, kas kõneallolevale otsusele on seaduses ettenähtud korras kaebus esitatud või mitte. Ja selline kontrollimine peaks olema põhjalik ja tõhus, sest antud juhul on tegemist väärteomenetlust välistava asjaoluga. Andmebaaside vaatamist ei saa pidada põhjalikuks ja tõhusaks kontrollimiseks, sest andmekogudel on informatiivne, mitte aga õiguslik tähendus. Samuti praktika näitab, et andmekogud ei sisalda alati tõele vastavaid andmeid. Kohus leiab, et M. Fjodorovi tegevuses puudub LS § 74-1 lg 2 järgi ettenähtud väärteokoosseis, sest 11.08.2007 omas ja ka senini omab Mihhail Fjodorov kehtivat mitte millegagi piiratud juhtimisõigust. Tema suhtes kohtuvälise menetleja 10.07.2007 otsuse alusel lisakaristusena kohaldatud juhtimisõiguse äravõtmine ei ole veel täitmisele pööratud, sest kohtuvälise menetleja otsus ei ole veel jõustunud seaduses ettenähtud korras VTMS § 199 alusel. Otsus jõustub, kui selle peale ei saa enam esitada kaebust. 27.07.2007 esitas M. Fjodorov Harju Maakohtule kaebuse nimetatud otsuse peale ( lk 5, kaebuse koopia koos kohtu templiga). 06.11.2007 Harju Maakohtu kohtuotsusega jäeti kaebus rahuldamata osaliselt ( väärteoasi 4-07-3921). Kuid ka see otsus ei ole veel jõus, sest selle peale on 07.12.2007 Riigikohtule esitatud kassatsioonikaebus volitatud vandeadvokaadi poolt. Kohus leiab, et Mihhail Fjodorovi kaebus on ilmselt põhjendatud ja tema suhtes tehtud otsus väärteoasjas on ilmselt ebaseaduslik, ning kohtuistungi korraldamine esitatud kaebuse lahendamiseks vajalik ei ole. Menetlust ei 6 tohiks alustada ja alustatud menetlus tuleks lõpetada VTMS § 29 lg 1 p 1 näidatud alusel. KOHTU MEETMED Väärteo menetlus tuleb lõpetada VTMS § 29 lg 1 p 1 näidatud alusel – väärteotunnuste puudumise tõttu. Kohtunik Inna Kirsipuu