← Eesti

4-07-4356\4

HARJU MAAKOHUS KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Väärteoasja number 4-07-4356 Otsuse tegemise kuupäev

  1. detsembril 2007.a. Kohtunik Violetta Kõvask Menetlusalune Arnold LEBSAK (ik. 37312082220, elukoht: XXX, töökoht puudub) Väärteo kvalifikatsioon LS § 74-35 lg 1 Kaebaja Arnold Lebsak Vaidlustatav lahend Põhja Politseiprefektuuri Liiklusjärelevalve osakonna liiklustalituse juhtivspetsialist Villu Vane 23.05.2007.a. otsus väärteoasjas nr 2602,07,007702 Istungil osalenud isikud Kaebaja Arnold Lebsak Kohtuvälise menetleja esindaja Hannes Küünarpuu Sekretär Olivia Vaal Tõlk Anneli Helmann Resolutsioon Juhindudes Väärteomenetluse seadustiku § 132 lg 3 rahuldada Arnold Lebsak’i poolt esitatud kaebus, tühistada Põhja Politseiprefektuuri Liiklusjärelevalveosakonna liiklustalituse juhtivspetsialist Villu Vane 23.05.2007.a. otsuse väärteoasjas nr 2602,07,007702 ning lõpetada väärteomenetlus VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool esitada 30 päeva jooksul kassatsiooni Riigikohtule Harju Maakohtu kaudu. Kassatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada 7 päeva jooksul. ASJAOLUD ja MENETLUSE KÄIK Vastavalt väärteoprotokollile AB 857931 kaebaja Arnold Lebsak 01.05.2007.a. kella 12:35 paiku juhtis mootorsõidukit XXX reg märgiga XXX, andis helisignaali, kui ei olnud ohuolukorda, seega rikkus Liikluseeskirja § 84 nõudeid. 23.05.2007.a. Põhja Politseiprefektuuri Liiklusjärelevalve osakonna liiklustalituse juhtivspetsialist Villu Vane otsusega väärteoasjas nr 2602,07,007702 oli Arnold Lebsak’ile Liiklusseaduse § 74-35 lg 1 alusel karistuseks määratud rahatrahv 35 trahviühiku ulatuses, s.o. 2100,-krooni . Arnold Lebsak esitas Harju Maakohtule kaebuse ülalmärgitud otsuse peale, paludes tühistada kohtuvälise menetleja otsuse täies ulatuses ning lõpetada asjas menetlus, kuna tema pole mingit väärtegu toime pannud. 01.05.2007.a. ta sõitis Tallinnas, Estonia pst-l oma autoga, kui teda peatasid politseinikud. Hiljem talle vormistati väärteoprotokoll põhjusega, et ta andis helisignaali kui puudus oht. Kuid tema helisignaali ei andnud, kuna helisignaal tema autol ei töötanud. Kohtuistungil kaebaja jäi kaebuse juurde, toetas seda, palus kaebus rahuldada, kohtuvälise menetleja otsus tühistada. Kinnitas, et 01.05.2007.a. tema autol signaal ei töötanud, seda ta demonstreeris ka politseitöötajatele, kes seda kohapeal kinnitasid. Tema autos viibisid ka Žanna K ja Jevgeni Bõstrov. Ümberringi paljud autod andsid helisignaali, kuid tema helisignaali ei andnud, kuna tal puudus selline võimalus. Mõne aja pärast talle vormistati väärteoprotokoll, väites, et tema oli andnud helisignaali kuigi puudus oht. Kuid tema mingit väärtegu toime ei pannud, Liikluseeskirja nõudeid ei rikkunud. Kohtuistungil tunnistajatena ülekuulatud Žanna K ja Jevgeni Bõstrov seletasid, et 01.05.2007.a. olid nad koos kaebajaga sõitnud läbi linna Tiskresse, Kaubamaja juures politseinikud peatasid kaebaja autot. Kaebajat hakati süüdistama, et tema andis põhjuseta helisignaali, kuid kaebaja signaali ei andnud, kuna signaal tema autos ei töötanud. Seda kontrollisid kohapeal viibinud politseinikud, ka nemad kinnitasid, et signaal ei tööta, soovitasid sõita remonditöökotta. Ümberringi oli lärm, paljud autod andsid helisignaali. Tunnistaja Maarja Punak ( Lõuna Politseiprefektuuri töötaja) seletas kohtuistungil, et 01.05.2007.a. viibis ta Tallinnas komandeeringus, Kaubamaja juures pidasid koos paarimehega kinni autosid, umbes 10 autot, kes andsid signaali, liikusid aeglaselt ja vilgutasid tulesid. Kas konkreetselt kaebaja Arnold Lebsak andis signaali, tema ei mäleta, ei saa kindlalt väita, lärm oli suur. Talle tundus, et andis. Mäletab, et kaebaja autol oli probleeme, kontrollimisel selgus, et signaal ei töötanud autol. Tunnistaja Jevgeni Pušnoi seletas kohtuistungil, et kaebaja on talle võõras isik, isiklikult teda ei tundnud enne 01.05.2007.a. Sellel päeval ta parkis oma autot Tammsaare pargi lähedal ja nägi politseinikke, astus ligi, et küsida, kas ta tohib seal parkida. Kuulis, et kaebaja vaidles midagi politseinikega, astus ligi, talle ütles kaebaja, et vaata, teda süüdistatakse, et ta andis põhjuseta signaali, tegelikult aga tema autol signaal ei tööta. Ta huvi pärast kontrollis ja tõepoolest kaebaja autol signaal ei töötanud. Ka politseinikud tõstes kaebaja auto kapoti kontrollisid ja tõdesid, et autol signaal ei tööta. Kohtuvälise menetleja esindaja vaidles kaebusele vastu, leidis, et otsus väärteoasjas on seaduslik, põhjendatud ning tühistamisele ei kuulu. Kohtunik, tutvunud väärteoasja materjalidega, kuulanud istungil kaebaja ja tunnistajate seletusi, leiab, et esitatud kaebus kuulub rahuldamisele. Nagu nähtub väärteoasja materjalidest
  2. 05.2007.a. sõitis Arnold Lebsak Estonia pst-l oma autoga, seda ei eitanud kaebaja ka ise, seda kinnitasid ka istungil ülekuulatud tunnistajad. Kaebaja on kogu aeg eitanud helisignaali andmist 01.05.2007.a., juba väärteoprotokollile on ta omakäeliselt kirjutanud, et signaali ei andnud, kuna signaal ei tööta, seda vastuväidet kohtuväline menetleja otsuse tegemisel ei arvestanud ning ei põhjendanud, miks ta loeb A.Lebsaki vastuväiteid paljasõnalisteks. Ka kohtuistungil kaebaja eitas väärteo toimepanemist, loogiliselt seletas, et mingit võimalust tal helisignaali anda polnud. Need kaebaja ütlused on kooskõlas ka tunnistajate Ž.K ja J.B ütlustega, kes väidetava väärteo toimepanemise ajal viibisid autos. Tunnistajad M.P ja J P ka kinnitasid kohtuistungil, et hilisemal kontrollimisel kaebaja autol signaal ei töötanud. Kohtul puudub alus kahelda tunnistajate ütluste õigsuses, enne ülekuulamist nad olid hoiatatud kriminaalvastutusest teadvalt valede ütluste andmise eest, selle kohta on võetud ka allkirjad. Kohus leiab, et väärteoasjas kogutud ja kohtuistungil kontrollitud tõenditega pole tõendatud, et kaebaja oli 01.05.2007.a. rikkunud seadust, andnud helisignaali kella 12:35 paiku Estonia pst-l. Väärteoasja materjalide hulgas puuduvad heli- või videosalvestused, kogu süüdistus on rajatud vaid tunnistaja M P ütlustel. Kuid nagu seletas kohtus tunnistaja M.P tema peatas aeglaselt liikuvaid autosid, samuti autosid, kes andsid signaali ja vilgutasid ohutuledega. Tema ei saanud üheselt kinnitada, et kaebaja auto peatamise põhjuseks oli signaali andmine. Samuti kõik tunnistajad kinnitasid, et kaebaja autol signaal ei töötanud. Kohtul on tekkinud kõrvaldamata kahtlused, kõik kahtlused ja ebaselgused tuleb üldjuhul tõlgendada süüdlase kasuks, kohus leiab, et Arnold Lebsaki kaebus tuleb rahuldada ja lõpetada väärteomenetluse, väärteoasja materjalidega pole tõendatud, et üldse leidis aset tegu, milles menetlusalust isikut süüdistatakse. Violetta Kõvask Kohtunik

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.