Kohtuvälise menetleja esindaja: Hannes Küünarpuu Istungil osalenud isikud Menetlusalune isik: Andrei Mironov, IK: 38211170296, elukoht: XXX RESOLUTSIOON 1. Jätta Andrei Mironovi kaebus Põhja Politseiprefektuuri liiklusjärelevalve osakonna juhtivspetsialisti Villu Vane 04.09.2007 otsusele nr 2314,07,025518 Andrei Mironovi karistamises LS § 7422 lg 2 alusel rahatrahviga 40 trahviühiku ulatuses,
2. Jätta Andrei Mironovi kaebus Põhja Politseiprefektuuri liiklusjärelevalve osakonna juhtivspetsialisti Villu Vane 04.09.2007 otsusele nr 2314,07,025518 Andrei Mironovi karistamises LS § 7422 lg 2 alusel rahatrahviga 40 trahviühiku ulatuses,
Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib menetlusaluse isiku advokaadist kaitsja, kohtuväline menetleja või tema advokaadist esindaja esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest või otsuse kohtus tutvumiseks kättesaadavuse päevast. Kassatsiooniõiguse soovist tuleb 7 päeva jooksul kirjalikult teatada Harju Maakohtule alates kohtuotsuse kuulutamisest. Kohtuotsus on Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kantseleis Liivalaia 24 1 tutvumiseks kättesaadav alates 06.12.2007. Kaebuse läbivaatamisel kohus tuvastas: Põhja Politseiprefektuuri liiklusjärelevalve osakonna juhtivspetsialisti Villu Vane 04.09.2007 otsusega nr 2314,07,025518 karistati Andrei Mironovit LS § 7422 lg 2 alusel rahatrahviga 40 trahviühiku ulatuses,
lg 1 alusel rahatrahviga 10 trahviühiku ulatuses, so 600 krooni selles, et Andrei Mironov 11.08.2007 kell 18.20, juhtis mootorsõidukit asulasisesel teel kiirusega, mis ületas lubatud sõidukiiruse 30 km/h võrra, sõites kiirusega 83 +/- 3 km/h ning ei olnud turvavööga nõuetekohaselt kinnitatud, millega Andrei Mironov rikkus LE § 124 p 1 ja § 68 p 5 nõudeid, pannes sellega toime LS § 7422 lg 2 ja § 7435 lg 1 ettenähtud väärteod. Otsustele esitas menetlusalune isik kaebuse, milles taotles vaidlustatud otsuse tühistamist ja põhjendas kaebust sellega, et kuna sõidukid, milliste kiirust mõõdeti, liikusid lähestikku, siis võisid kiirusemõõtjal fikseeritud kiirused olla ükskõik millise sõiduki omad. Palus koheselt näidata kaamera peal või kas üldse oli digitaalselt fikseeritud tema liikumine sellise kiirusega. Palus esitada muid tõendeid, mis tõendaksid tema liikumist kiirusega 83 km/h. Aleksandr Winter teatas, et muid tõendeid ei ole ja kui ta on väga agar oma nõudmistes, siis määratakse trahv ka kinnitamata turvavööga sõitmise eest. Kaebuses leitakse, et süü ei ole tõendatud, temaga koos liikus veel vähemalt 5 autot. Viimase 2,5 aasta jooksul ei ole olnud ühtegi liiklussüütegu, mistõttu võib seda lugeda kergendavaks asjaoluks, kuid paraku ei ole karistuse määramisel arvestatud kõiki asjaolusid ja seega ei ole määratud karistus proportsionaalne süüteoga. Kohtuistungil jäi kaebaja esitatud kaebuse juurde ning seletas, väärteo toimepanemise kohta ei ole tõendeid. Mõõtmist ei ole salvestatud videole. Radaril oli kolm näitu, öeldi, et ta ületas kiirust, näidati radarilt, et nii palju ületas ja öeldi, et koostatakse akt. Sealt ei ole võimalik aru saada, et see just tema kiirus on. Turvavöö ei olnud kinnitatud, kuid kui auto teeb peatusi iga 50-100 meetri tagant, siis ei pea turvavöö kinnitatud olema. Tunnistaja J K seletas, et sõitis kaebajaga koos kaasreisijana. Sõitsid Lasnamäelt ja peal oli püsikiirusehoidja, kiirus oli 50-55 km/h. Laskusid mäest alla keskmises reas. Oli vaja minna esimesse ritta, so ühistranspordi ritta, et saaks keerata Pirita teele. Temale kiiruse näitu kohe ei näidatud, A.Mironov pärast ütles. Öeldi, et kiirus oli liiga suur. Miks just nende auto kinni peeti, ei saanud aru, sest kolm autot liikus koos. Oli autos ja nägi kuidas suunati lihtsalt radarit, kuid mida mõõdeti, aru ei saanud. Palus tõendit selle kohta, et just nende auto oli see. Kui tahetakse koostada väärteoprotokolli, siis peavad olema otsesed tõendid. Püsikiirusehoidja oli peal, kuid jalgade tööd A.Mironovil ei näinud. On tunda kui on kiirendus või aeglustus. Tunnistaja Piret Rehe seletas, et Aleksandr Winteriga on koos töötanud ühe vahetuse ja siis mõõtsid kiirust Narva mnt 79 maja juures, kus on parkimiskoht. Pool päeva olid seal ja peeti kinni palju kiiruseületajaid. Üks sõiduk tuli mäe otsast alla silmnähtavalt suure kiirusega, Winter teostas mõõtmist. Kiireim sõiduk jäi radarile ja Winter näitas näitu, oli kuskil 80 km/h. Sellel juhil oli probleem ka turvavööga. Võis liikuda teises sõidureas. Mõõtmise ajal oli Winteri lähedal kuskil 1 meetri kaugusel ja tundis huvi selle sõiduki kiiruse vastu. Tunnistaja Aleksandr Winter seletas, et teab kaebajat seoses kiiruse ületamisega. Mõõtmine oli Narva mnt-l Lauluväljaku juures. Seisid Narva mnt 79 juures. Kiirust mõõtis kiirusemõõtjaga Stalker MDR II. Võib esitada pädeva mõõtja tunnistuse. Ülevalt alla tuleb kolm rida, parempoolne neist on ühistranspordirada ja kaebaja sõiduk oli teises reas. Ees oli sõiduk ja kõrval. Kohast kus mõõtis on hea vaade, sest tee tuleb mäest alla ja on kurv. Ees sõitvad autot tulid ühtlase vooluga ja oli neid enne mõõtnud. Rikkuja auto oli teistest tükk maad eemal ja kiirendas teistele lähemale ning jõudis teiste taha. Kui oleks sirgel teel sõitnud, 2 olnuks mõõtmine raskendatud, kuid tema tuli mäest alla. Radaril on kaks näitu ja siis kuvab suurelt kiirema sõiduki kiiruse. Teised tulid 58-60 km/h, tema 85 km/h. Kui oleks 70 km/h, siis oleks raske olnud öelda. Kaebaja võttis eessõitvate autode tõttu kiiruse maha. Tema taga ei olnud ühtegi autot. Kohapeal kaebaja õiendas rohkem sellepärast, et politsei auto oli varjus, mitte kiiruse ületamise pärast. Tahtis ka videosalvestust näha. Radaril on üldse kolm akent. Üks on sõitmise pealt mõõtmise jaoks, kaks seistes mõõtmise jaoks. Ei olnud mõõtmise ajal üksinda, vaid paarimees oli ka lähedal ning paarimees küsis palju kiirus oli. Kohtuväline menetleja leidis, et vaidlustatud otsus on põhjendatud ning alus selle tühistamiseks või muutmiseks ja esitatud kaebuse rahuldamiseks puudub. Menetlusaluse isiku süü väärteo toimepanemises on tõendatud tunnistajate Piret Rehe ja Aleksandr Winteri ütlustega, kiirusemõõteseadme kasutamise protokolliga. Mõõtmine on tehtud taadeldud aparaadiga ja pädeva mõõtja poolt. Kaebajale näidati kiirusemõõteseadme näitu ja ta ei vaidlustanud seda. Kohus, kuulanud ära kaebaja selgitused, tunnistajate ütlused ja kohtuvälise menetleja arvamuse, samuti tutvunud väärteotoimiku materjalidega, asub alljärgnevatele seisukohtadele. Esitatud kaebuses on asutud seisukohale, et puuduvad otsesed tõendid väärteo toimepanemise kohta. Kohus asub seisukohale, et kaebuses ja kohtuistungil kaebuse esitanud isiku väited on paljasõnalised ega saa olla vaidlustatud otsuse muutmiseks või tühistamiseks. Väärteoasja materjalidest nähtuvalt mõõdeti A.Mironovi juhitud sõiduki kiiruseks 83 km/h. Kiirusemõõteseadme kasutamise protokollist nähtuvalt kasutati kiirusemõõteseadet Stalker II MDR nr 004021, millist seadet testiti 11.08.2007 kell 08.00. Kohtuistungil esitatud mõõtevahendi taatlustunnistusest nähtuvalt on kiirusmõõturit Stalker II MDR nr AS004021 taadeldud 10.07.2007 ning mõõtur vastab OIML R 91 nõuetele. Kiirusemõõteseadme kasutamise protokollist nähtuvalt teostas mõõtmise Põhja Politseiprefektuuri Liiklusjärelevalve osakonna vanemkonstaabel Aleksandr Winter. Kohtuistungil esitati Pädeva mõõtja koolituse tunnistus, milline oli välja antud Aleksandr Winterile. Vastavalt Mõõteseaduse § 5 lg 2 p 2 sätetele peab mõõtetulemuste jälgitavus olema tõendatud riikliku järelevalve käigus kui mõõtetulemuste alusel tehakse ettekirjutus, määratakse karistus väärteoasjas või piiratakse eriõigust. Vastavalt sama seaduse sama paragrahvi lõike 1 sätetele on mõõtetulemuse jälgitavus tõendatud kui mõõtmised on teinud pädev mõõtja, kes kasutab kalibreeritud või taadeldud mõõtevahendeid, järgides asjakohast mõõtemetoodikat. Taolistest asjaoludest teeb kohus järelduse, et kohtul puudub igasugune alus kahelda 11.08.2007 kell 18.20 koostatud mõõteseadme kasutamise protokollis fikseeritud mõõtmistulemuses ja seetõttu puudub ka alus kahelda selles, et Andrei Mironov on rikkunud LE § 124 p 1 nõudeid, kuivõrd mõõtmistulemuse jälgitavus on tõendatud Mõõteseaduse § 5 sätete kohaselt. Seetõttu leiab kohus, et tunnistajate ütlustest tuleb usaldusväärsemaks lugeda tunnistajate Piret Rehe ja Aleksandr Winteri ütlused, kuivõrd need riimuvad asjas ettenähtud korras koostatud ja kogutud dokumentaalsete tõenditega ning tunnistaja Juri Kutõrevi ütlused tuleb lugeda teadvalt valedeks ütlusteks, millised olid esitatud teadvalt vale informatsiooni esitamiseks kohtule, eesmärgiga viia kohut eksteele ja sundimaks kohut tegema vale otsuse. Eeltoodud asjaoludel asub kohus seisukohale, et esitatud kaebus on põhjendamatu ja alus selle rahuldamiseks puudub. Mis puudutab Andrei Mironovile määratud karistusi, siis leiab kohus, et määratud karistused vastavad süü suurusele ning on süü suurusega proportsionaalsed. Andrei Mironovi käitumises ei ole tuvastatud ühtegi karistust kergendavat asjaolu. Teda on kahe viimase aasta jooksul 3 kahel korral hoiatatud liikluslaste väärtegude toimepanemise eest ning ei ole peetud otstarbekaks teda karistada. Sellele vaatamata pani ta vähem kui kahe kuu möödudes viimasest hoiatusest toime uue ja seekord juba ohtliku liiklusalase väärteo ja vähemohtliku väärteo, millega seadis ohtu teiste liiklejate elu ja tervise, samuti vara ning ka kaassõitja elu ja tervise ning vähemohtliku väärteo toimepanemisega enda elu ja tervise. Arvestades taolisi asjaolusid leiab kohus, et puudub ka igasugune alus määratud karistuse kergendamiseks. Märt Toming kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.