lg 1 järgi ja karistuseks on mõistetud 2 aastat vabadusekaotust.
lg 1 alusel on mõistetud karistusele täies ulatuses liidetud Tallinna Linnakohtu 01.04.1999.a otsusega mõistetud karistus, lõplikuks karistuseks mõistetud 24 aastat vabadusekaotust. Tallinna Ringkonnakohtu 31.05.2000.a otsusega jäeti Pärnu Maakohtu 30.03.2000.a otsus muutmata ja esitatud apellatsioonkaebus rahuldamata. Pärnu Maakohtu 1
lg 2 p 2, 3 järgi 2 aastat vabadusekaotust; 2) 04.11.1986.a Tallinna Oktoobri Rajooni Rahvakohtu otsusega
lg 2 p 2 ja § 139 lg 3 järgi 4 aastat vabadusekaotust; 3) 04.01.1991.a Tallinna Oktoobri Rajooni Rahvakohtu otsusega
lg 2 p 1, 3 järgi 3 aastat 6 kuud vabadusekaotust; 4) 12.10.1994.a Kohtla-Järve Linnakohtu otsusega
lg 2 p 2 ja § 139 lg 2 p 1, 2 järgi 5 aastat vabadusekaotust; 5) 05.09.1995.a Lääne-Viru Maakohtu otsusega
ja § 140 lg 2 p 1, 2, 3 järgi 3 aastat vabadusekaotust; 6) 22.04.1996.a Tallinna Linnakohtu otsusega
lg 2 p 1, 2, 3 ja § 195 lg 2 järgi 10 aastat 3 kuud vabadusekaotust; 7) 06.03.1997.a Lääne-Viru Maakohtu otsusega
p 7 järgi 12 aastat vabadusekaotust; 8) 28.07.1997.a Tallinna Linnakohtu otsusega
lg 1 järgi 9 kuud vabadusekaotust,
alusel lõplikuks karistuseks 15 aastat vabadusekaotust; 9) 01.04.1999.a Tallinna Linnakohtu otsusega
järgi 1 aasta vabadusekaotust ja § 101 p 7, 8 järgi 15 aastat vabadusekaotust.
alusel liidetud mõistetud karistusega osaliselt Tallinna Linnakohtu 29.12.1997.a otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa, lõplikuks karistuseks 22 aastat vabadusekaotust. Kriminaalhooldusametniku hinnangul sobib Jaanus Kibuvits kriminaalhooldusele. Vabanemise korral on kinnipeetaval olemas kindel elukoht, lähedaste toetus ja võimalus kohe tööle asuda. Prokurör ei toeta tingimisi enne tähtaega vabastamist. Arvestades Jaanus Kibuvitsa isikut, tema tegude ohtlikkust ja käitumist karistuse kandmise ajal, ei ole ennetähtaegne vabastmine põhjendatud. Jaanus Kibuvits ise selgitas, et ta on kuriteod toime pannud noorena ja nüüd vangistust kandes on ta viimasel ajal teinud olulised korrektiivid enda väärtushinnangutes. Ta soovib näidata, et on edaspidi võimeline elama seaduskuulekalt. Ta on loonud vangistuse ajal perekonna ja väärtustab seda. Ta on vangistuse ajal õppinud ning sooritanud ka riigieksamid ja mõelnud kõrghariduse omandamisest. Hetkel ta töötab. Ka vabanedes tahab ta asuda tööle ja vastav kokkulepe on olemas Lauri Viiknaga, kes on tema lapsepõlvesõber ja sugulane ning on nõus teda vabaduses kohanemisel igati toetama. KarS § 76 lg 2 p 2 kohaselt võib kohus esimese astme kuriteo toimepanemises süüdimõistetud isiku katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui süüdimõistetu on tegelikult ära kandnud vähemalt kaks kolmandikku mõistetud karistusajast. Jaanus Kibuvits on temale mõistetud karistusajast ära kandnud üle kahe kolmandiku. Seega on olemas formaalne alus tema vangistusest ennetähtaegseks vabastamiseks. KarS § 76 lg 3 järgi katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist 2
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.