4-07-2834\4

Väärteoasi nr.4-07-2834 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL 19.10.2007.a. Harju Maakohtu kohtunik Merike Allikmäe sekretär Ave Maria Mõistlik, tõlk Imbi Kangur-Popova kohtuvälise menetleja Põhja Politseiprefektuuri Liiklusjärelvalve osakonna esindaja Jaak Paju kohtuvälise menetleja tunnistus nr 1156 kaebuse esitaja Maksim Tšitsejev osavõtul vaatas avalikul kohtuistungil 16.10.2007.a Ees – ja perekonnanimi: Maksim Tšitsejev Isikukood: 38712140295 Haridus: kesk Emakeel: vene keel Kodakondsus: EV kodanik Elukoht: XXX Töökoht: OÜ, õpib XXX II kursusel kaebuse Põhja Politseiprefektuuri Liiklusjärelvalve osakonna haldustalituse komissar Aivar Hirs poolt 01.06.2007.a.väärteoasjas nr 2314,07,012467 tehtud otsuse peale selle osalise tühistamise nõudes lisakaristuse osas. Vaidlustatud otsusega määrati kaebuse esitajale LS § 74´22 lg 3 alusel rahatrahv 90 trahviühiku ulatuses, s.o. summas 5400,- krooni ja LS § 74´22 lg 5 alusel lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmise 2 kuuks. Materjalide kohaselt 05.05.2007.a. koostati väärteoprotokoll nr. AB 898085, mille kohaselt Maksim Tšitsejev 05.05.2007.a. kell 00.50 juhtis mootorsõidukit XXX reg.nr XXX 154 +/- 5 km/h. Lubatud 90 km/h. Seega ületas 59 km/h. Kiirus mõõdetud töökorras seadmega UX nr

1. Mõõtmistingimused olid head, segavad tegurid puudusid. Kiirus mõõdeti paigal seistes, menetlusaluse isiku juhitud sõiduk liikus üksinda, lähenes I sõidurajal, vastassuunalisel liikumisel. Kiiruse ületamine on fikseeritud 154km/h. Põhja Politseiprefektuuri liiklusjärelevalve osakonna juhtivspetsialist Villu Vane 01.06.2007.a.. otsusega väärteoasjas nr. 2314,07,012467 karistati Maksim Tšitsejevit LS § 74-22 lg 2 järgi rahatrahviga 90 trahviühikut, s.o. 5400 krooni. Maksim Tšitsejev jäi kohtuistungil kaebus juurde ning palus otsus osaliselt tühistada lisakaristuse osas. Ta ei vaidlusta määratud rahatrahvi. Maksim Tšitsejev seletas, et politsei pidas teda kiiruse ületamisel. Ta sõitis suvilasse Pärnu poole ning ta ei teadnud, et kiirust ületab, kuna ostis uue auto
2. aprillil ning auto on pärit USA-st. USA-st tellitud autodel ei ole kiirus kilomeetrites vaid miilides. Ta põhjendas, et ta ei olnud veel spidomeetrit selgeks õppinud. Tema spidomeeter näitas 95 – 96 miili tunnis. Ta teadis, et arvutist saab muuta miilid kilomeetriteks. Politsei radar näitas kiirust 150 km/h. Ta sõitis öösel, kui autosid ei olnud. Kuna auto on suur, siis kiirust ei märka. Ta palus kohtul mitte lubasid 2 kuuks ära võtta, kuna tema töö on seotud auto juhtimisega. Rikkumist ta kohapeal tunnistas ning oli radari näiduga nõus. 2 Politseiprefektuuri esindaja Jaak Paju ei olnud lisakaristuse tühistamisega nõus, kuna karistuse kohaldamisel kohtuväline menetleja järgis seadust. Protokoll koostai õigesti. Kohtuväline menetleja leidis, et juht peab ise veenduma oma auto korrasolekus. Isiku süü on leidnud igasugust tõendamist. Kohtuväline menetleja leidis, et igasugune jutt kilomeetrite ja miilide vahetamisest on välja mõeldud kaitsetaktika, kuna varasemalt ei ole juttu olnud kilomeetritest ja miilidest. Kohtuväline menetleja andis talle võimaluse 15 päeva jooksul vaidlust esitada mida kaebaja ei teinud ning seetõttu leidis kohtuväline menetleja, et kaebaja on selle enesekaitseks välja mõelnud. Maksim Tšitsejev suhtes tuvastas menetleja kergendavaks asjaoluks süü tunnistamise. Karistust raskendavad asjaolud puuduvad. Rikkumine on tõendatud. Kohtuvälise menetleja ametnik palub jätta kaebus rahuldamata ning otsus muutmata. Maksim Tšitsejev´i süüd tõendavad lisaks tema poolt antud selgitusele toimikus olevad dokumentaalsed tõendid: - väärteoprotokoll 05.05.2007.a. (lk 1), millest nähtub, et Maksim Tšitsejev juhtis 05.05.2007.a. kella 00.50 ajal Harjumaal Tallinn – Pärnu mnt 14 kilomeetril mootorsõidukit XXX reg.nr XXX 154 +/- 5 km/h. Lubatud 90 km/h. Seega ületas 59 km/h. - Kiirusmõõteseadme kasutamise protokollist (lk 2), nähtub, et 05.05.2007.a. kell 00.50 mõõteti töökorras kiirusmõõteseadmega UX 014786 Maksim Tšitsejev´i poolt juhitud sõidukil kiiruseks 154+/- 5 km/h ning mõõtmise tehiolude kirjeldus. - Seletuskiri (lk 3):“sõitsin 05.05.2007.a. kell 01.00 Tallinnas Pärnusse mööda Tallinn – Pärnu maanteed. Kui oli mööda maanteed umbes 3 km sõitnud, peatas teda politsei. Politseinik näitas talle kiirusemõõtjat, mis näitas kiirust 154 km/h. Selliseks liikluskäitumise põhjuseks oli tema auto XXX reg.nr XXX. Kuna auto on toodetud Ameerika Ühendriikides, saab selle spidomeetrit seadistada nii, et see näitab kiirust kas kilomeetrites või miilides tunnis. Tema auto spidomeetri näit oli 90 – 93 ning ta eeldas, et sõidab normaalse kiirusea (kuid tegelikult oli näit miilides tunnis). Kuna sõitis öösel ja teel polnud teisi autosid, oli suhteliselt keeruline n – ö tunde järgi kiirust määrata. Kui politseinik näitas, kui kiiresti oli sõitnud, oli väga üllatanud, kuid hiljem, olles aru saanud, milles on asi, võttis süü omaks. Kuna töö on seotud sõiduki juhtimisega, palus auto juhtimise õigusest ilma mitte jätta.“ - Väärteoasjas nr 2314,07,012467 otsus (lk 5), millest nähtub, et 01.06.2007.a. on määratud Maksim Tšitsejev´ile LS § 74 22 lg 3 alusel rahatrahv 90 trahviühiku ulatuses, s.o. 5400,- kr ja LS § 74 22 lg 5 alusel lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmise 2 kuuks. - Õiend (lk 6), millest nähtub, et Maksim Tšitsejev on varem väärteokorras karistatud rahatrahvid on tasutud. Kohus, arvestades õiguserikkumise asjaolusid ja hinnates tõendeid leiab, et nõue ei ole põhjendatud ning kaebus rahuldamisele ei kuulu. Väärtegude menetlemise kord sätestatakse Väärteomenetluse seadustikus ja Kriminaalmenetluse koodeksis (VTMS §-d 1 ja 2). Riigikohus on asunud seisukohale, et ehkki need seadused ei sätesta sõnaselgelt politseiametniku kohustust tutvustada kiirust ületanud juhile mõõteseadme näitu, tuleneb selline kohustus juhtudel, kui sõiduki juht vaidlustab mõõtmistulemuse õigsust, süüdistusmenetluse avalikkuse põhimõttest. Mõõteseadme tulemuse tutvustamine tuleb kanda väärteoprotokolli. Juhul aga, kui mõõtmist teostavad ja väärteoprotokolli koostavad erinevad isikud või mõõtmine ei toimu väärteoprotokolli koostamise kohas, on hädavajalik fikseerida mõõtmistulemused mõõteriista kasutamise protokollis ehk menetlustoimingu protokollis, mis peab vastama VTMS §-s 49 sätestatud nõuetele ja milles muude asjaolude kõrval on vajalik näidata andmed mõõtmiseks kasutatud mõõtevahendi kohta, selle taatlemine, mõõtmise teostanud isiku nimi ja amet, mõõtmise aeg ja koht, millise sõiduki kiirust mõõdeti ning mõõtmise tulemus. Protokolli osas tuleb täita VTMS § 19 lg 1 p 6 nõudeid (riigikohtu
3. oktoober 2003.a. otsus nr 3-1-1-105-03). 05.05.2007.a. liiklusjärelevalve kiirusemõõteseadme kasutamise protokoll Maksim Tšitsejevi suhtes kajastab kõiki nimetatud andmeid, sisaldab samuti sõiduki registreerimisnumbrit, kiiruse mõõtmise aega, kohta ja seadme näitu ning mis vastavalt KrMS § 63 lg-le 1 on väärteoasjas tõendiks, ning sellega on 05.05.2007.a menetlusalust 3 isikut tutvustatud. Kohtul puudub põhjus kahelda protokollid toodud asjaoludel. Kohtul puuduvad materjalid selle kohta, et ametnikel oleks mistahes põhjus karistada kaebuse esitajat teos, mida ta toime ei ole pannud. Kohtuvälise menetleja otsusega võeti Maksim Tšitsejevilt lisakaristusena LS § 7422 lg 5 alusel ära mootorsõiduki juhtimise õigus 2 kuuks. Kohus leiab, et kuna Maksim Tšitsejev oli enda kirjalikus seletuses avaldanud kahetsust toimepandu suhtes, on menetleja otsuses kahetsuse arvestamine karistust kergendava asjaoluna igati põhjendatud ning kohtuväline menetleja on Maksim Tšitsejevi kirjalikult väljendatud kahetsuse karistuse määramisel ka sisuliselt arvestanud, kuna rahatrahv on kohaldatud alla keskmise karistusmäära. Samuti kohaldati talle lisakaristust alla keskmise määra. Menetlusalusel isikul on võimalus lükata ümber väide, et teo toimepanija on tema, näidates, et ta ei viibinud sündmuskohal (esitades alibi). Käesoleval juhul ei ole olnud erimeelsusi selle suhtes, millist konkreetset sündmust väärteoprotokollis silmas peetakse - just nimelt kõnealuse sündmuse aset leidmist on väärteoprotokollis oma allkirjaga kinnitanud ka Maksim Tšitsejev ise. Samuti puudub vaidlus selles, et politseiametnikud
6. a peatasid Maksim Tšitsejevi juhitud auto põhjendusel, et ta ületas lubatud sõidukiirust. Seda enese kinnipidamise alust ei ole menetlusalune isik kunagi eitanud. Vastupidi, menetlusaluse isiku järgmine argument ongi olnud see, et tema juhitud auto kiirust ei ületanud ta tahtlikult. Samas kaebuse esitaja põhjendus, et auto päritolu on tekitanud segadust, et auto on raske või suur ning kiirust ei ole võimalik tajuda, ei mõjuta otsuse õigsust. Vaidlustatud lahend on koostatud piisava põhjalikkusega analüüsitud on kõiki Maksim Tšitsejevi kinnipidamise ja tema sõiduki kiiruse mõõtmisega seonduvaid tõendeid, sealhulgas ka tema enda ütlusi. Kuigi vastavalt majandus- ja kommunikatsiooniministri
7. aprilli
8. a määrusele nr 112 peab liiklusjärelevalveks kasutatavate kiirusmõõturite täpsusklass kiiruste kuni 100 km/h (k.a) puhul olema +3 km/h, ei näe kohus, et kiirusemõõtmise tulemuse märkimine kujul 154+/-5 km/h oleks halvendanud menetlusaluse isiku olukorda. Asjas ei ole olnud vaidlust selle üle, et kasutatav seade oleks olnud taatlemata. Karistus peab olema kooskõlas rikkumisega ja ka isikuga. Liiklusseadus § 74 22 lg 3 kohaselt mootorsõiduki juhi poolt lubatud suurima sõidukiiruse ületamise eest üle 40 kilomeetri tunnis karistatakse rahatrahviga kuni 200 trahviühikut või arestiga. Sama seaduse lg 5 kohaselt võib kohus või kohtuväline menetleja kohaldada käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatud süüteo eest lisakaristusena sõiduki juhtimise õiguse äravõtmist ühest kuust kuni kuue kuuni. KarS § 15 lg 3 kohaselt väärteona karistatav nii tahtlik kui ettevaatamatu tegu. Kohus, arvestades õigusrikkumise asjaolusid ja hinnates tõendeid leiab, et kaebus rahuldamisele ei kuulu. Väärteo toimepanek on tõendatud. Väärteoasjas VTMS § 29 sätestatud säärteomenetlust välistavaid asjaolusid ei esine. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kohtuvälise menetleja otsus väärteo kvalifikatsiooni osas on seaduslik ja põhjendatud, ta on karistuse mõistmisel järginud seadust. Väärteo toimepanemine Maksim Tšitsejevi poolt on tõendatud väärteomenetluse käigus kogutud tõenditega. Menetlusalusele isikule on tutvustatud tema õigusi ja kohustusi, mille kohta Maksim Tšitsejev on andnud allkirja. Arvestades õigusrikkumise asjaolusid, ei pea kohus põhjendatuks lisakaristuse tühistamist. Karistus on määratud kooskõlas karistuse kohaldamise alustega. Karistuse määramisel on arvestatud, et karistust kergendavaks asjaoluks on süü tunnistamine ning karistust raskendavad asjaolud puuduvad Väärteoasja materjalidest nähtuvalt Maksim Tšitsejevit on ühel korral karistatud väärteokorras liiklusnõuete rikkumise eest, trahv on tasutud. Maksim Tšitsejevile kohtuvälise menetleja poolt määratud karistus vastab teo raskusele. Menetlusalusele isikule on määratud lisakaristusena mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmine 2 kuuks, s.o. alammäära lähedane ning vastab teo raskusele. Lisakaristus on karistuse eesmärkide 4 saavutamiseks kaebuse esitanud isikut arvestades igati põhjendatud, kuna nii suures ulatuses lubatud sõidukiirust ületades pani Maksim Tšitsejev toime äärmiselt liiklusohtliku teo, seades ohtu nii enda kui ka teiste kaasliiklejate elu ja tervise. Lähtudes eeltoodust ja juhindudes KarS § 47, LS § 7422, VTMS § 132 p 1, § 133, § 134 lg 3, § 135 kohus o t s u s t a s: Maksim Tšitsejev, ik 38712140295, kaebust Põhja Politseiprefektuuri Liiklusjärelvalve osakonna haldustalituse komissar Aivar Hirs poolt 01.06.2007.a.väärteoasjas nr 2314,07,012467 tehtud otsuse peale selle osalise tühistamise nõudes lisakaristuse osas, mitte rahuldada. Vaidlustatud otsusega määrati kaebuse esitajale LS § 74´22 lg 3 alusel rahatrahv 90 trahviühiku ulatuses, s.o. summas 5400,- krooni ja LS § 74´22 lg 5 alusel lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmise 2 kuuks. Määratud rahatrahv tuleb tasuda Põhja Politseiprefektuuri a/a-le nr XXX Eesti Ühispangas (kood 401). Viitenumber nr XXX Kohtuotsuse peale võib menetlusalune isik edasi kaevata Riigikohtule advokaadist kaitsja vahendusel, kohtuväline menetleja ise või tema advokaadist esindaja, teatades kirjalikult kassatsiooni esitamisest linnakohtule 7 päeva jooksul alates lõpposa kuulutamisest ning esitades kassatsiooni 30 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav. Kohtunik Merike Allikmäe