) § 424 järgi käskmenetluses Prokurör Lõuna Ringkonnaprokuratuuri II osakonna prokuröri abi Margus Lellep Süüdistatav Piret Kasar elukoht: X isikukood: 45801102732; töökoht: X karistatus: kriminaalkorras varem karistatud ei ole, väärteokorras varem karistatud ühel korral, s.o 20.02.2003. a Tartu Politseiprefektuuri poolt liiklusseaduse (edaspidi LS) § 7419 järgi rahatrahviga 7000 krooni; tõkend: ei ole kohaldatud Kaitsja Vandeadvokaadi vanemabi Anne Vissak RESOLUTSIOON Juhindudes kriminaalmenetluse seadustiku (edaspidi KrMS) § 251 lg-st 1, § 253 p-st 1, §-st 254, kohus otsustas: Süüdi tunnistada Piret Kasar
järgi ja mõista temale karistuseks rahaline karistus 320 (kolmsada kakskümmend) päevamäära, s.o 16 000 (kuusteist tuhat) krooni.
lg-te 1, 3 alusel tuleb Piret Kasaril rahaline karistus tasuda ositi 10 (kümne) kuu jooksul, tasudes kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust igakuiselt 1600 (üks tuhat kuussada) krooni.
lg 1 p 1 alusel võtta Piret Kasarilt lisakaristusena ära mootorsõiduki juhtimise õigus 3 (kolmeks) kuuks. Lisakaristuse kandmise aeg hakkab kulgema alates kohtuotsuse jõustumisest. KrMS § 180 lg 1, 3 alusel sisse nõuda Piret Kasarilt menetluskuludena riigituludesse sundraha 5400 (viis tuhat nelisada) krooni ja kaitsjale kriminaaltoimiku materjalidest koopia tegemise kulud 20.80 (kakskümmend krooni ja kaheksakümmend senti) krooni. Rahaline karistus tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvetele nr 10220034796011 SEB Eesti Ühispangas või nr 221023778606 Hansapangas, märkides ära Tartu Maakohtu viitenumbri 4100065035 ning selgituse „Piret Kasar, 1-07-13938, rahaline karistus“. Menetluskulud tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvetele nr 10220034800017 SEB Eesti Ühispangas või nr 221023778606 Hansapangas, märkides ära Tartu Maakohtu viitenumbri 2800049874 ning selgituse „Piret Kasar, 1-07-13938, menetluskulud“. Otsuse vabatahtliku täitmise korral tasuda riigituludesse makstavad menetluskulud 30 päeva jooksul alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest. Eelnimetatud tähtajaks menetluskulude tasumata jätmise korral pööratakse kohtuotsus menetluskulude osas sundtäitmisele. Sundtäitmisega kaasnevad täitemenetluse kulud. Edasikaebamise kord Süüdistataval on õigus käskmenetluses tehtud kohtuotsuse kättesaamisele järgnevast päevast 10 päeva jooksul taotleda, et kohus arutaks kriminaalasja üldkorras. Kui nimetatud tähtaja jooksul kohtule sellist taotlust ei esitata, jõustub käesolev kohtuotsus. I Süüdistuse sisu P. Kasarit süüdistatakse selles, et tema - isikuna, keda on Tartu Politseiprefektuuri 20.02.2003. a otsusega karistatud LS § 7419 järgi mootorsõiduki alkoholijoobes juhtimise eest rahatrahviga 7000 krooni, 05.08.2007. a kella 08.10 ajal Tartu linnas Puiestee tänaval juhtis mootorsõidukit Ford Sierra, reg. märgiga XXX XXX, olles alkoholijoobes. Sellega pani P. Kasar toime
järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis isikuna, keda on varem karistatud sellise teo eest. II Prokuröri ettepanek Prokurör taotleb P. Kasari süüditunnistamist
järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises ja tema karistamist rahalise karistusega 320 päevamäära, s.o 16 000 krooni ulatuses.
§-le 66 tuginedes taotleb prokurör, et kohus määraks mõistetava rahalise karistuse ositi tasumisele selliselt, et rahalist karistust tasub P. Kasar kümnes võrdses osas, s.o 1600 krooni kaupa igakuiselt 10 kuu jooksul peale kohtuotsuse jõustumist.
Kasarilt lisakaristusena ära mootorsõiduki juhtimise õigus 3 kuuks. III Kohtu seisukoht süüdistuse tõendatuse ning karistuse laadi ja suuruse kohta Tunnistaja Anvar Vaka (Vakk) (tl 3-4) ning süüdistatava P. Kasari kahtlustatavana antud (tl 67) ütlused, 05.08.
järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis isikuna, keda on varem karistatud sellise teo eest, ning et teda tuleb selle eest karistada.
näeb mootorsõiduki joobeseisundis juhtimise eest karistusena ette rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistuse.
Karistuse mõistmisel arvestab kohus kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, samuti võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. P. Kasari tegevuses karistust raskendavaid asjaolusid, mis on sätestatud
§-s 58, ei ole.
Kasar on oma süüd tunnistanud ja tegu puhtsüdamlikult kahetsenud (tl 7). Karistusregistri teatisest (tl 15) ja väärteokaristusõiendist (tl 8) ilmneb, et P. Kasarit varem kriminaalkorras karistatud ei ole, väärteokorras on teda varem karistatud vaid ühel korral. Eeltoodut silmas pidades leiab kohus, et karistuse eesmärgid on P. Kasari puhul saavutatavad rahalise karistuse mõistmisega. Arvestades aga seda, et tegu oli toime pandud otsese tahtlusega ning et üldpreventiivsest eesmärgist tulenevalt peab karistus alkoholijoobes juhtimise eest olema tuntav, tuleb mõista karistus üle sanktsiooni keskmise määra. Kohus asub seisukohale, et P. Kasarile tuleb mõista rahaline karistus 320 päevamäära.
lg-te 2 ja 3 kohaselt arvutab kohus rahalise karistuse päevamäära suuruse süüdimõistetu keskmise päevasissetuleku alusel, keskmine päevasissetulek aga arvutatakse, lähtudes süüdimõistetu suhtes kriminaalmenetluse alustamise aastale vahetult eelnenud aasta või, kui nimetatud aasta andmed ei ole kättesaadavad, sellele aastale eelnenud aasta tulumaksuga maksustatavast tulust, millest on maha arvatud tulumaks. Kuivõrd P. Kasari 2006. a keskmise päevasissetuleku suurus peale ettenähtud mahaarvamiste tegemist jääb alla 0 krooni (tl 9, 17), tuleb temale rahalise karistuse mõistmisel lähtuda
Eeltoodust tulenevalt on P. Kasarile mõistetava rahalise karistuse suuruseks 16 000 krooni.
lg 1 kohaselt, mõistes rahalise karistuse, võib kohus süüdlase perekondlikku, tööalast või tervislikku seisundit arvestades määrata karistuse tasumise ositi. Sama paragrahvi lõike 3 järgi ei tohi ositi tasutava karistuse täitmise tähtaeg ületada üht aastat. Kohus leiab, et mõistetud rahalise karistuse suurusest tulenevalt on selle korraga tasumine isikule majanduslikult ebamõistlikult koormav, mistõttu tuleb P. Kasaril võimaldada tasuda 3 talle mõistetud rahaline karistus ositi, s.o 1600 krooni kuus otsuse jõustumisele järgneva 10 kuu jooksul. Kohus asub seisukohale, et P. Kasarile tuleb kohaldada ka
§-s 50 ette nähtud sõiduki juhtimise õiguse äravõtmist. Korduvalt alkoholijoobes juhtimise eest tuleb juhtimisõigus üldjuhul ära võtta ja ainult erandlike asjaolude korral saab seda mitte teha (Riigikohtu 12.02.2003. a otsus nr 3-1-1-10-03). Käesoleval juhul erandlikud asjaolud puuduvad. Seega tuleb P. Kasarilt võtta ära mootorsõiduki juhtimise õigus 3 kuuks. IV Kohtu seisukoht menetluskulude osas Käesolevas asjas on menetluskuludeks KrMS § 175 lg 1 p 9 kohaselt süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, mis teise astme kuriteo puhul on 1,5 palga alammäära, st 5400 krooni ja KrMS § 175 lg 1 p 5 kohaselt kaitsjale kriminaaltoimiku materjalist koopia tegemise kulud 20.80 krooni (tl 18). KrMS § 180 lg-te 1, 3 kohaselt hüvitab eelnimetatud kulud süüdimõistetu. Ingeri Tamm Kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.