p 4 järgi kokkuleppemenetluses Süüdistatavad Madis Uibomäe – isikukood 38907270294, Eesti Vabariigi kodanik, 8 kl; elukoht: XXX; töökoht: OÜ Vihm ja Päike; varem kriminaalkorras karistatud: 30.01.2006.a. Harju Maakohtu poolt
p 1, 4 järgi,
lg 1 p 2 alusel vabastati karistusest ning allutati käitumiskontrollile tähtajaga 1a; Sander Arumetsa- isikukood 38802230216; Eesti Vabariigi kodanik; põhiharidus; elukoht: XXX; õpib Tallinna Ehituskoolis; varem kriminaalkorras karistatud : 30.01.2006.a. Harju Maakohtu poolt
p 1, 4 järgi,
lg 1 p 2 alusel vabastati karistusest ning allutati käitumiskontrollile tähtajaga 1a; Hendrik Nargla – isikukood 38809110286; Eesti Vabariigi kodanik; põhiharidus; elukoht: XXX; õpib Tallinna Ehituskoolis, III kursus; varem kohtulikult karistatud : 30.01.2006.a. Harju Maakohtu poolt
p 1, 4 järgi,
lg 1 p 2 alusel vabastati karistusest ning allutati käitumiskontrollile tähtajaga 1a. Menetlustoiming Kriminaaltoimiku tagastamine Põhja Ringkonnaprokuratuurile RESOLUTSIOON Tagastada kriminaaltoimik Madis UIBOMÄE, Sander ARUMETSA ja Hendrik NARGLA süüdistuses
MS § 385 p 12 alusel ei saa esitada määruskaebust prokuratuurile kriminaaltoimiku tagastamise määruse peale. Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused. 1. Kokkulepete kohaselt süüdistatakse H. Narglat, S. Arumetsa ja M. Uibomäed selles, et nad 18.10.2006.a. kella 01.00 – 01.45 ajal Jarjumaal Kernu vallas Kernu külas Haiba teel tungisid sisse OÜ Ferax valvatavale territooriumile, misjärel rikkudes raskelt avalikku korda, purustasid grupis koos M A’ga Põhja PP-le kuuluva politseivärvides mikrobussi Mercedes Benz Vito reg.nr.138 AKR esiklaasi, parema esiukse klaasi, vasaku esiukse klaasi ja kongi vasakpoolse aknaklaasi ning tekitasid sellega varalise kahju 8 060 krooni. Selline tegu on kvalifitseerid
Ükski teine süüdistuses märgitud isik ei ole andnud ütlusi selle kohta, et M. Uibomäe oleks pidanud neid valvama või muul moel kaasabi osutama bussi lõhkumisel. M. Uibomäe süüdistusest ei nähtu, milles seisnes tema poolt toime pandud konkreetne tegevus, millega ta rikkus avalikku korda või tekitas purustusi MB bussile. Riigikohus on oma otsuses 3-1-1-78-05 punktis 7.3 selgitanud, et : „ kvalifitseerimaks süüdlase tegevust
järgi, tuleb peale selle, et süütegu pandi toime avalikus kohas, igal konkreetsel juhul tuvastada, millega objektiivselt avalikku korda rikuti“. Samuti on Riigikohus otsuses 3-1-1-102-03 punktis 9 sedastanud, et: „Avalikuks kohaks loetakse selline koht, kuhu on ligipääs ka kolmandatel isikutel, kes pole õiguserikkujaga isiklikult seotud. Avaliku korra all on kohtupraktikas mõistetud tavadega, heade kommetega, normidega või reeglitega kinnistatud isikutevahelisi suhteid ühiskonnas, mis tagavad igaühe avaliku kindlustunde ja võimaluse realiseerida oma õigusi, vabadusi ja kohustusi (RT III 1996, 12, 167 ja 25, 334“. Riigikohtu otsuses 3-1-1-7-07 punktis 10 on asutud seisukohale, et :“ Karistusseadustiku § 263 objektiivse koosseisu moodustab sama seadustiku §-s 262 nimetatud teo - avalikus kohas teiste isikute rahu või avaliku korra muu rikkumise - toimepanemine, millele lisandub kvalifitseeriva tunnusena vägivald (
p 1), vastuhakkamine avalikku korda kaitsvale isikule (
p 2), ähvardamine relva või relvana kasutatava muu eseme, lõhkeseadeldise või lõhkeainega (
p 3) või teo toimepanemine grupi poolt (
Seega on
§-d 262 ja 263 vastavalt süüteo põhikoosseisu ja kvalifitseeritud koosseisu vahekorras. Sellest tulenevalt võib tegu täita
§-s 263 märgitud kuriteo objektiivse koosseisu vaid juhul, kui see vastab ka ilma kvalifitseeriva tunnuseta avaliku korra rikkumise põhikoosseisule, s.o rikub avalikus kohas teiste isikute rahu või avalikku korda. Muu tegu, mis on toime pandud grupi poolt, vägivallaga, vastuhakkamisega avalikku korda kaitsvale isikule või relva või relvana kasutatava muu eseme, lõhkeseadeldise või lõhkeainega,
objektiivset koosseisu ei täida, kuid võib olla karistatav Karistusseadustiku mõne teise sätte järgi. Seetõttu tuleb kohtutel
järgi esitatud süüdistustes esmalt kontrollida, kas süüdistuses kirjeldatud tegu vastab
§-s 262 sisalduvale süüteokoosseisule ja seejärel lahendada küsimus
§-s 263 loetletud kvalifitseerivate tunnuste esinemisest süüdlase käitumises“. Juhindudes ülaltoodust Riigikohtu lahendist, leiab kohus, et antud tegu on tehioludest nähtuvalt toime pandud kinnisel, valvataval territooriumil, mida ei saa pidada avalikuks kohaks karistusseadustiku § 262 mõttes. Avaliku korra raske rikkumine on võimalik toime panna avalikus kohas. Bussi aknaklaaside lõhkumine on süüdlaste suhtes võõra asja rikkumine, kuna aga selle tegevusega ei põhjustatud olulist kahju, ei ole võimalik süüdlaste tegevust kvalifitseerida ka
Samas on võimalik kaaluda süüdlaste vastutusele võtmist vara kahjustamise eest
4. Samuti peab kohus vajalikuks rõhutada, et kuigi kahtlustatavate ja tunnistajate poolt on viidatud politseiametnike poolsele eelnevale käitumisele ( M A auto kummide tühjakslaskmine, temale jalaga tagumikku löömine, H N’le vastu nägu löömine), ei ole kohtueelses uurimises neid esitatud kahtlustusi menetletud ja nende suhtes seisukohta võetud. Kohtueelse menetluse igakülgsusest lähtudes tuleb esitatud kahtlustusi menetleda. Kohtu arvates ei saa vähetähtsaks pidada asjaolu, et politseitöötajate ilmne võimuliialdus on antud juhul otseselt põhjustanud noorukite õigusvastase käitumise, mis tõi kaasa politseiprefektuuri vara kahjustamise. KrMS § 245¹ lg 1 p 3 ja p 4 alusel teeb kohus määruse kriminaaltoimiku prokuratuurile tagastamiseks, sest kohus ei nõustu kuriteo kvalifikatsiooniga ega ka asja lahendamisega kokkuleppemenetluses, ilma et oleks hinnangut antud politseitöötajate võimuliialdustele. Kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.