4-07-3093\20

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Pärnu Maakohus Väärteoasja number 4-07-3093 Otsuse tegemise aeg ja koht

1. detsember 2007.a. Kärdla Kohtukoosseis Kohtunik Mart Reino Kohtuistungi sekretär Kersti Särgava Kohtuväline menetleja Lääne PP Paide PJ juhtivkonstaabel Üllar Kütt Kaebuse esitaja M.G. Väärteo asi M. G. kaebus Lääne Politseiprefektuuri Paide politseijaoskonna
2. juuni 2007.a. otsuse väärteoasjas nr. 2510.07.002357 tühistamiseks. Asja läbivaatamise kuupäev
3. november 2007.a. Kaebuse eitaja M. G. – sündinud
4. juunil 1960.a. Xxxxxxx, IKxxxxxxxxxxx, , töökoht Xxx Xxxx XX klienditeenindaja, elukoht Xxxxxxxxx xxx. xx-x, Xxxxxx, varem karistatud vastavalt õiendile. RESOLUTSIOON
5. Tühistada Lääne Politseiprefektuuri Paide politseijaoskonna
6. juuni
7. a. otsus väärteoasjas nr. 2510.07.002357 M. G. IK xxxxxxxxxxx karistuse osas LS § 74 1 lg. 2 järgi koosseisu puudumise tõttu VTMS § 29 lg. 1 p. 1 alusel. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule, teatades Pärnu Maakohtule 7 päeva jooksul kirjalikult kaebuse esitamisest ja esitades 30 päeva jooksul põhjendatud kassatsioonkaebuse, arvates kohtuotsusega tutvumiseks kättesaadavast päevast. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK Kaevatava otsusega karistati M. G. LS § 74 1 lg 2 alusel rahatrahviga 200 trahviühiku ulatuses 12000.- krooni suuruses summas , sest ta juhtis
8. mail
9. a. kella 19.53 ajal Xxxxx Xxxxx xx. x maja juures mootorsõidukit Škoda Octavia, riikliku registreerimismärgiga xxx XXX, omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õigust, olles eelnevalt kõrvaldatud mootorsõiduki juhtimiselt. M. G. karistusega ei nõustu. Tema
10. mail
11. a. mootorsõidukit juhtinud ei ole. Tal olid varem kiiruse ületamise eest juhiload ära võetud ning ta kasutas peale seda sõitudeks juhiloaga isiku teeneid. Viimati oli tema autoga sõitnud A. T.
12. mail
13. a. kui nad koos Tartus surnuaias ja muid asjatoimetusi tegemas käisid. Samal õhtul parkis A. T. tema auto M. G. toonasesse elukohta Xxxxx Xxxxx x maja juurde ja rohkem selle autoga enam ei sõidetud.
14. mail
15. a. tuli M. G. koos oma alaelise poja J. G. jala poest ning otsustas oma sõidukit koristada, sest Tartus käigust oli sellesse prahti jäänud. Kui nad autosse sisenesid, tuli nende juurde naabrimees, kes osutus politseinik H. T. ja hakkas kurjustama, miks M. G. ilma lubadeta sõidab. Neil on korteriühistu ühise parkla pärast kana kitkuda ning arvatavasti seetõttu politseinik tema vastu meelestatud oligi. Kuna H T oli erariides, kutsus ta kohale politseipatrulli, kes M. G. ainult rääkis ja siis lahkus. Mõned päevad hiljem sai M. G. tähitud kirjaga H. Tamsalu koostatud väärteoprotokolli. Ise ta protokolli koostamise juures ei olnud ja talle ei tutvustatud isegi tema õigusi.
16. juunil
17. a. oli talle otsustatud määrata 12000.krooni trahvi, millega ei saa M. G. kuidagi nõustuda. Tunnistaja, vanemkonstaabel M. T. ütluste kohaselt elas ta M. G. ühes majas ja nägi
18. mai
19. a. õhtupoolikul kuidas viimane oma autoga sõitis ja nende rõdu alla parkis. Seepeale laskis ta oma politseinikust abikaasal H. Tamsalul välja minna ning M. G. korrale kutsuda. Heigo Tamsalu kutsus kohale politseipatrulli ning hiljem jaoskonnas koostas M.G. väärteoprotokolli ja otsuse tema karistamise kohta. Tunnistaja, juhtivkonstaabel R. V. ütluste kohaselt sai ta
20. mail
21. a. kolleeg H. T. väljakutse selle kohta, et Liiva tänaval on lubadeta juht. Sündmuskohal M. G. selgitas, et Liiva 4 ees ei olnud varem parkimiskohta ja koha vabanedes ajas ta auto oma elamu ette mõne meetri kaugusele. Tunnistaja tutvus olukorraga ega pidanud vajalikuks M. G. väärteoprotokolli koostada, sest tema meelest oli rikkumine selleks väheoluline. Tunnistaja A. T. ütluste kohaselt sõitsid nad tema juhtimisel
22. mail
23. a. M. G. autoga Tartusse ja õhtul tagasi. Tunnistaja parkis auto viimase elukohta ja see oli samas kohas mitu päeva kuni ta sellega koos M. G. Hiiumaale sõitis. Ka vahepeal käis ta M. G. elukohast mööda ning auto seisis ikka samas kohas. Ta ei usu, et keegi vahepeal sellega sõitis. Tunnistaja J. G. ütluste kohaselt ema
24. mail
25. a. autoga ei sõitnud. Nad tulid selle päeva õhtupoolikul jala poest ja läksid siis autot koristama, kuna see oli paar päeva varasema Tartu sõidu järel sodine. Auto võtmed olid tunnistaja käes ning kui ta auto ukse avas, tuli tige naabrimees ja riidles emaga, et ta sõidab autoga ilma lubadeta. Ema aga lubadeta ei sõitnud. Kohtuväline menetleja palub otsuse jõusse jätta, sest ütlused on küll väga vastuolulised, kuid politseitöötaja Marju Tamsalu on kinnitanud, et ta nägi kuidas M. G. autoga sõitis ning H. T. on selle kohta ka väärteoprotokolli koostanud. M. G. on ilmselt ka tema õigusi tutvustatud, kuid ta on keeldunud nendega tutvumisest. Miks patrull kohapeal protokolli ei koostanud, ei oska ta selgitada. KOHTU PÕHJENDUS Kohus, vaaginud kõiki asjaolusid, sealhulgas poolte ja tunnistajate ütlusi ning kirjalikke tõendeid, leiab, et M.Gi süü auto juhtimises ilma juhtimisõiguseta ei ole piisavalt tõendatud. Väärtegu on talle süüks arvatud ainult politseiametnik M. T. ütluste põhjal, kelle abikaasa Heigo Tamsalu siis hiljem väärteoprotokolli vormistas ja otsuse tegi. Keegi teine M.G.i poolt auto juhtimist ei kinnita. Tunnistaja J. G. väitel ema
26. mail
27. a. autoga ei sõitnud ja nad asusid koos ainult autot koristama, kusjuures auto võtmed olid hoopis tema, mitte ema käes. Autoga oli paar päeva varem Tartus käidud, kusjuures autot oli juhtinud A. T.. Viimane kinnitab, et sõitis koos M.G.iga
28. mail
29. a. viimase autoga Tartusse ning parkis õhtul hilja auto M.G.i elukohta Paides, kus see seisis mitu päeva samas kohas, enne kui tunnistaja sellega Hiiumaale sõitis. Tema teada vahepeal autot keegi ei liigutanud. Tunnistaja, juhtivkonstaabel R. V. ei näinud, et M.G. autoga sõitis ning ta ei pidanud vajalikuks ka talle protokolli koostada, kuigi oli selleks Heigo Tamsalu poolt välja kutsutud. M.G.i ütluste kohaselt oli neil olnud naabrite T.-ga ütlemist korteriühistu parkimiskohtade pärast ning ilmselt seetõttu talle protokoll koostatigi. Temale ei ole ta õigusi tutvustatud ega protokolli näidatud. Tema allkiri väärteoprotokollil tõesti puudub ja sellel on ainult protokolli koostaja märge allkirja andmisest keeldumise kohta, mida ei ole tõendatud aga ka teiste, erapooletute politseinike allkirjadega. Jääb tõesti mulje, et H. T. püüdis lahendada naabritevahelisi arusaamatusi M.G.ile väärteoprotokolli koostades, millele viitab ka juhtivkonstaabel R. V. poolt protokolli koostamata jätmine, sest politseipatrull ei leidnud M.G.i käitumises väärteokoosseisu. Politsei oleks M.G.ile väärteoprotokolli koostades pidanud võtma endale aega süüalusele tema õiguste korralikuks tutvustamiseks ja tõendite kogumiseks, mida aga tehtud ei ole ning mida ei ole võimalik enam teha ka kohtumenetluse käigus. Seega ei ole M.G.i süü auto juhtimises
30. mail
31. a. ilma lubadeta piisavalt tõendatud ja tema suhtes
32. juunil
33. a. tehtud Lääne Politseiprefektuuri Paide politseijaoskonna otsus kuulub tühistamisele Arvestades eeltoodut ja juhindudes VTMS §-dest 132-134 ja 155, tühistab maakohus Lääne Politseiprefektuuri Paide politseijaoskonna
34. juuni 2007.a. otsuse väärteoasjas nr. 2510.07.002357 ja lõpetab väärteomenetluse M.G.i käitumises väärteotunnuste puudumise tõttu VTMS § 29 lg. 1 p. 1 alusel. Mart Reino Pärnu Maakohtu kohtunik