4-07-4682\1

4-07-4682 KOHTUMÄÄRUS E E S T I VABARIIGI NIMEL Kohus Määruse tegemise aeg ja Harju Maakohus Liivalaia Kohtumaja

1. detsembril 2007a Tallinn koht Väärteoasja number 4-07-4682 2301,07,000273 Kohtunik Katrin Puhkason Kohtuistungi sekretär Thea Tikenberg Väärteoasi Tiit Veski kaebuses Põhja Politseiprefektuuri Liiklusjärelevalve osakonna haldustalituse juhtivkonstaabel Andrus Reidi otsusele 14.08.2007.a väärteoasjas nr 2301,07,000273 T. Veski karistamises Liikllusseaduse § 7419 lg 1 alusel rahatrahviga 12000 krooni ja LS § 7419 lg 2 alusel määratud lisakaristuse – juhtimiseõiguse äravõtmise lisakaristuse tühistamiseks Kaebuse esitaja Tiit Veski IK 35406290216, XXX,töökoht: OÜ Kohtuväline menetleja Põhja Politseiprefektuuri Liiklusjärelevalve osakonna haldustalituse juhtivkonstaabel Andrus Reidi RESOLUTSIOON Juhindudes VTMS-dest § 127 lg 5 Kohus Määras:
2. Jätta läbi vaatamata.Tiit Veski kaebus Põhja Politseiprefektuuri Liiklusjärelevalve osakonna haldustalituse juhtivkonstaabel Andrus Reidi otsuse 14.08.2007.a väärteoasjas nr 2301,07,000273 tühistamiseks temale Liiklusseaduse § 7419 lg 2 alusel kohaldatud lisakaristuse – juhtimiseõiguse äravõtmises 3-kuuks seoses kaebusest loobumisega. . Edasikaebamise kord Kohtumäärus ei kaevatav.. . Kohtumääruse põhjendus: Tiit Veski on esitanud kaebuse Põhja Politseiprefektuuri Liiklusjärelevalve osakonna haldustalituse juhtivkonstaabel Andrus Reidi otsusele 14.08.2007.a väärteoasjas nr 2301,07,000273 , mille kohaselt teda karistati Liikllusseaduse § 7419 lg 1 alusel rahatrahviga 12000 krooni ja LS § 7419 lg 2 alusel määrati lisakaristusena – juhtimisõiguse äravõtmise 3-ks kuuks. Otsuse kohaselt 22.07.2007.a kella 18.10 ajal juhtis Tiit Veski mootorsõidukit alkoholijoobes, millega rikkus Liikluseeskirja § 76 p 1 nõudeid. Kaebaja palus lisakaristus tühistada, kuna ei arvestatud kergendavaid asjaolusid, see üleastumine oli kaebajale esimene eksimus ja tahtmatu, sest kodus oli eelnevalt oma alkomeetriga kontrollinud joobe astet ning väärteomenetluse käigus panid politseinikud tema elu ja tervise ohtu ning rikkusid ise liiklusseadust. Samuti on ta palunud Harju Maakohtul rakendada HKMS § 121 lg 2 alusel halduskohtul esialgset õiguskaitset, peatada määrusega haldusakti (otsuse väärteoasjas) jõustumine. Halduskohtumenetlus ei kuulu rakendamisele väärteomenetluses ja Harju Maakohus ei saa võtta endale Tallinna Halduskohtu pädevust. Ükski otsus väärteos ei jõustu, kui otsus on edasi kaevatud. Taoline ekslik viide kaebuses väärteootsusele kui haldusaktile ja taotlus esialgsele õiguskaitsele otsuse jõustumise peatamiseks on ainetu, ei muutnud kaebuses esitatud õiguslikku taotlust väärteomenetluse otsuses ega ei olnud aluseks kaebuse käiguta jätmiseks, kuivõrd kohtuistungil täpsustatakse kaebuse alust. Samas oli T. Veski sõnaselgelt palunud väärteoasjas tehtud otsuse osalist tühistamist lisakaristuse osas. Kuid enne kohtuistungit saatis Tiit Veski 05.12.2007.a kirjaliku avalduse, et loobub kaebusest, sest tema arvates on lisakaristus juba aegunud, sest otsuse jõustumisest on möödunud kolm kuud ja otsus ei ole peatatud.. Samuti leiab, et kohus oleks pidanud talle teavitama, kas asi üldse kohtus olemas on ja vastu võetud. arutamisele. Väärteootsuses nr 2301,07,000273 14.08.2007.a, mille kaebaja on isiklikult allkirja vastu kohtuvälise menetleja käest 21.08.2007.a kätte saanud, on otsuse lõpus sõnaselgelt kirjas, et otsus jõustub ( kui kaebust ei esitata) 06.09.2007.a. Kaebus on 30.08.2007.a Harju Maakohtus T. V eskilt vastu võetud.. Kaebaja leiab, et kohus oleks pidanud teda veekord sellest teavitama, et asi on arutusele võetud ja pole kohtus kaduma läinud. 12.12.2007.a on veelkord kinnitanud, et loobub kaebusest lisakaristuse vaidlustamiseks ja on teadlik oma eksiarvamustest otsuse jõustumise osas, kuid ei pea vajalikks enam vaielda lisakaristuse põhjendatuse üle. Kohtuvälise menetleja poolt T. Veskile määratud lisakaristus - juhtimisõiguse äravõtmine kolmeks kuuks on vastavalt LS § 7419 lg 2 sätestatule lisakaristuse alammäär, mida kohtuväline saab rakendada lisakaristusena LS § 7419 lg 1 toimepandud väärteo puhul. Seega pole väärteootsuse tegemisel kohaldatud ebaõigesti materiaalõigust ega menetlemisel oluliselt rikutud väärteomenetlusõigust. Kaebaja loobumine kaebusest on kohtule siduv ja menetlust välistav asjaolu.. Enne kohtuliku arutelu algust esitatud kaebusest loobumisel (VTMS§ 127 lg 5) jätab kohus määrusega kaebuse läbi vaatamata. Kohtunik Katrin Puhkason