Obsah (6)

§ 306§ 126§ 289§ 175§ 179§ 180

1-06-13955 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 02.mail 2007.a. Tartu, Kalevi 1 Kriminaalasja number 1-06-13955 (03278002652) Kohtukoosseis kohtunik Ene Mu

§ 306Süüdi tunnistada Dmitri Kurõšin Kar

S § 121 järgi ja mõista talle karistuseks rahaline karistus 100 (ühesaja) päevamäära ulatuses, s.o. 5000 (viis tuhat) krooni. Rahaline karistus tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr. 10220034796011 SEB Eesti Ühispangas või nr. 221023778606 Hansapangas, viitenumber 4100065035. 1 Tõkend - elukohast lahkumise keeld – tühistada kohtuotsuse jõustumisel.

§ 126lg.

3 p. 4 alusel hävitada asitõend – nuga kohtuotsuse jõustumisel. Välja mõista Dmitri Kurõšinilt 28 219 (kakskümmend kaheksa tuhat kakssada üheksateist) krooni ja 70 senti riigtuludesse menetluse kulude katteks. Menetluse kulud tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr. 10220034800017 SEB Eesti Ühispangas või nr. 221023778606 Hansapangas, viitenumber

1. Rahaline karistus ja menetluse kulud on võimalik tasuda vabatahtlikult 30 päeva jooksul arvates kohtuotsuse jõustumisest. Eelnimetatud tähtajal rahalise karistuse ja menetluse kulude tasumata jätmise korral pööratakse kohtuotsus sundtäitmisele. Sundtäitmisega kaasnevad täitemenetluse kulud. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsiooni Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul kohtuotsuse tervikteksti menetlusosalistele kättesaadavaks tegemisele järgnevast päevast arvates. Kirjalik apellatsiooniteade tuleb esitada 7 päeva jooksul kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisele järgnevast päevast arvates. Kirjaliku apellatsiooniteate esitamisel on kohtuotsuse terviktekst menetlusosalistele kättesaadav Tartu Maakohtu kantseleis 22.mail 2007.a. Süüdistuste sisu, mille järgi kohus süüdistust arutas. Dmitri Kurõšinit süüdistatakse selles, et tema 27.05.2003.a. kella 02 paiku Tallinn-Tartu-VõruLuhamaa maantee 162 kilomeetril Tartu maakonnas Laeva vallas, lõi tüli käigus korduvalt O.G. , tekitades talle vasakpoolse VII-VIII roide murru traumaatilise õhkrinnaga õhkrind; nahaaluse verevalumi näol ja peaaju vapustuse, s.o. tervisekahjustuse kestusega üle nelja nädala, kuid vähem kui neli kuud. Seega pani Dmitri Kurõšin toime KarS § 121 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o. teise inimese tervise kahjustamise. Kohtuistungil tuvastatud asjaolud, tõendid ja kohtu järeldused. Kohtuistungil Dmitri Kurõšin ennast talle esitatud süüdistuses süüdi ei tunnistanud. Kannatanu O.G. andis kohtus ütlusi selle kohta, et tunneb süüdistatavat, ta töötas autojuhina süüdistatava isa firmas. Vihavaenu süüdistatava vastu ei ole. Sündmus toimus
2. või
3. mail 2003.a, kella 4 paiku öösel. Peale avariid oli auto parema külje peal. Turvavööd autos ei olnud, kuna tegu oli vana autoga – Scania
4. Kuna auto on umbes 2 meetrit lai, kukkus ta umbes 1,5 meetrit. Mingeid vigastusi ta ei saanud, isegi kriimustusi mitte. Ta purustas esiklaasi, et autost välja saada. Auto kiirust avarii toimumise hetkel kannatanu hinnata ei osanud. Kui auto külili kukkus, ei saanud ta helistada, sest 2 telefon kukkus maha ja ta ei leidnud seda. Ta läks jalgsi umbes kilomeetri kaugusele baari, et helistada, aga sealt ei lastud helistada. Ta helistas baari kõrval asuvast bensiinijaamast endisele abikaasale L.G., et viimane tooks raha, et auto üles tõsta. Ta ütles abikaasale, et on terve. Ta palus abikaasal juhtunust teatada tema tööandjale. Abikaasa ei saanud tööandjat telefoni teel kätte ja tuli ise kohale. Politseisse ta ei helistanud, kuna oli šokis ja arvas, et saab auto ise üles tõsta. Peale helistamist läks ta tagasi baari ja jõi seal umbes 250 g, s.o pool pudelit viina, et maha rahuneda. Baaris ta kellegagi ei rääkinud. Seda, et keegi naisterahvas oleks temaga rääkinud, kannatanu ei mäleta. Seejärel tuli politsei ja ta viidi avariikohale, kus oli juba süüdistatav Dmitri Kurõšin. Politsei poolt tuvastatud joove oli temal vist 3,16 promilli. Eelnevalt ta sel õhtul alkoholi tarvitanud ei olnud. Ta käis autost dokumente otsimas, selleks oli vaja kraavi ja vette ronida. Autosse sisenes ta läbi klaasi, klaasi ei olnud enam. Kui politseinikud lahkusid, hakkas süüdistatav temalt raha nõudma, ta pidi leidma 2000 dollarit, mis ta Venemaalt pidi tooma. Süüdistatav hakkas teda kohe peksma, ta ei jõudnud isegi autosse siseneda. Süüdistatav lõi talle rusikaga näkku, mille tagajärjel ta kukkus teeservale. Seejärel lõi süüdistatav juba, kuhu juhtus, nii käte kui jalgadega. Ta veeres kraavi ja püüdis sealt välja tulla, kuid süüdistatav lõi talle jalaga pähe. Ta tahtis kraavist välja saada, süüdistatav lõi teda peaga vastu asfalti ja nad kukkusid koos kraavi ning süüdistatav hakkas teda kraavivees uputama. Raha ta autost ei leidnud, mapp oli pärast koos dokumentidega süüdistatava käes. Edasist kannatanu täpselt ei mäleta, aga ta oli külili kukkunud autos, vööni riieteta ja riided olid lõhki. Siis ta kuulis, kuidas ta endine naine tuli kohale ja ta läks autost välja. See võis olla hommikul kella 6 paiku, väljas oli juba valge. Kodus hakkas tal halvem ja kui ta teadvust hakkas kaotama, kutsus abikaasa talle kiirabi. Nägu oli katki, kuid abikaasa ei saanud näha murtud roideid. Kannatanu kinnitusel tal ühelgi hetkel sündmuskohal nuga käes ei olnud. Autos oli tal puust käepidemega, pisike kokkupandav nuga, umbes 13 cm pikk. Kannatanu kinnitas kohtuistungil peale asitõendi vaatlust, et asitõendiks olev nuga kuulub temale, ta kasutas seda söögitegemiseks, viimati võib-olla ööpäev enne sündmust. Ta ei osanud seletada, miks noa teraosa on murdunud, enne avariid oli nuga korras. Kannatanu arvamuse kohaselt võib süüdistatav enda kasuks väita, et auto juures tekkis rüselus seoses noa äravõtmisega. Tunnistaja K.K. andis kohtuistungil ütlusi selle kohta, et 2003.a mais töötas ta Tartu-Tallinna mnt-l Laeva ristis Toidutare baaris T. Ööl, mil avarii toimus, käis baaris ainult üks 40-50 aastane mees, kes pöördus tema poole palvega telefoni kasutada. Ta ei andnud telefoni, kuna sel momendil ei teadnud ta avariist midagi. Hiljem tuli baari naisterahvas, kes rääkis meesterahvaga. Vestlusest sai ta aru, et naine veenis meest politseid kutsuma. Meesterahvas tellis vist kaks 5,2 protsendilist Rocki õlut. Ta ei mäleta, kas müüs meesterahvale peale õlle veel midagi. Tunnistaja eeluurimisel avaldatud ütluste kohaselt oli meesterahvas väga räpase välimusega ja tal oli nägu vasakult poolt verine. Talle tundus, et meesterahvas oli enne baari tulekut ka alkoholi tarvitanud, tema kõnemaneer oli imelik (tl 129-130). Kohtuistungil avaldas tunnistaja eeluurimisel öeldu kohta arvamust, et mees võis olla ka šokis. Ei saa välise vaatluse põhjal väita, et oli joobes. Tunnistaja kinnitab meenutamise järel, et kehavigastused mehel tõesti olid. Tunnistaja L.G. andis kohtus ütlusi selle kohta, et tunneb süüdistatavat, kannatanu on tema endine abikaasa. 2003.a
5. mai öösel umbes kell 02.30 helistas kannatanu O.G. talle koju ja ütles, et sattus avariisse ning palus tal viia raha auto väljatõstmiseks. Samuti palus kannatanu tal helistada ülemusele ja teatada juhtunust. Kannatanu ütles, et helistab tanklast ja tal ei ole palju aega. Kannatanu kirjeldas talle, kuidas ta jäi rooli taga magama ja auto sõitis kraavi. Ta ei leidnud oma mobiili, et ülemusele teatada ja läks tanklasse helistama. Tunnistaja jõudis Laeva valda umbes 5.30 ajal hommikul. Ta läks Laeva tanklasse ja sealt öeldi, et meesterahvas käis ja politsei viis ta sündmuskohale. Sündmuskohal 3 nägi ta süüdistatavat, kes seisis oma auto kõrval. Politseid enam sündmuskohal ei olnud. Ta küsis, kus O on ja süüdistatav vastas, et autos. Ta kutsus kannatanu autost välja ja nägi kannatanul verevalumeid, pea oli 2 korda suurem. Jalas olid ainult püksid ja sokid. Botased ja särk olid katki. Kannatanu esimesed sõnad olid, et süüdistatav peksis ta läbi. Varem tanklast helistades ütles kannatanu, et temaga on kõik korras ja ühtegi kriimu ei ole. Avariikohal oli kannatanu tugevas joobes. Ta küsis süüdistatavalt, mis juhtus, kuid süüdistatav ei vastanud midagi. Süüdistatav rääkis ainult rahast ja dokumentidest, et kannatanu tõi firmale Moskvast raha ja dokumendid. Ka kannatanu ütles, et raha jäi autosse ja ta ei saanud seda kätte. Juttu oli umbes 2000 dollarist. Tunnistaja järel 15 minuti pärast tuli Vladimir Kurõšin ja nad sõitsid ära. Teel Tallinnasse pani ta tähele, et kannatanu kaotas teadvuse, tal olid verevalumid peas. Palavik oli üle 40 kraadi ja ta kutsus kiirabi. Kannatanu viidi haiglasse, tal tekkis õhkrind kopsus ja oli oht elule. Peale avariid, kui kannatanu sai normaalselt rääkida ja kõndida, käisid nad Vladimir Kurõšiniga rääkimas, et kannatanu on nõus kahju välja maksma, aga kuna süüdistatav kannatanut peksis, on nad nõus kompromissile minema, et süüdistataval ei oleks kriminaalasja. Vladimir Kurõšin vastas, et seda peab tõestama, et tema poeg peksis. Kannatanu vastu esitatud nõue oli 168 000 krooni. Kuna kokkuleppest keelduti, pöördusid nad politseisse. Tunnistaja Ü.P. andis kohtuistungil ütlusi selle kohta, et töötas avarii toimumise ajal avariikeskuse konstaablina. Avariipaigale jõudes seal kedagi ei olnud, auto oli 3 meetrit pervest all parema külje peal. Nad hakkasid läbi juhtimiskeskuse auto omanikke otsima, kui talle helistas endine töökaaslane T. K, kes oli Hollywoodi baaris ja ütles, et veoautojuht on seal. Nad sõitsid baari ja said autojuhi kätte. Autojuhil oli pudel laua peal ja ta oli joobes. Nad lasksid tal puhuda. Tunnistaja ei mäletanud, kui tugeva joobe nad juhil tuvastasid. Seejärel võtsid nad juhi autosse ja sõitsid sündmuskohale tagasi. Seal oli juba üks teine sama firma veoauto, mille juht oli ka kohapeal. Omavahel juhtidel sõnad lendasid, et mida sa tegid. Nad lasid avariilise veoauto juhil autost välja tuua dokumendid. Juht midagi ei kurtnud, tal olid vaid tasakaaluhäired. Kui veoautojuht pervest alla hakkas minema, kukkus ta põlvili. Autosse pääses juht läbi esiakna, esiklaasi ei olnud ees. Kuna veoautojuhi firmakaaslane oli sündmuskohal ja nad ise jäid auto juurde valvama, ei pidanud nad vajalikuks sinna jääda. Tunnistaja P.P. andis kohtus ütlusi selle kohta, et sündmuskohale saabudes külili oleva auto juures kedagi ei olnud. Auto oli külili, esiklaas oli eest ära. Ümber auto olid autost väljakukkunud asjad. Nad leidsid mapi koos dokumentidega, mille panid oma bussi. Neile teatati, et juht istub Laeva baaris. Nad läksid sinna ja said sealt juhi kätte. Baaridaamilt nad küsisid, millal juht võis sinna tulla, aga tunnistaja ei mäleta, mida talle vastati. Juht ei eitanud, et juhtis autot. Juht oli purjus, aga kas ta ka sõidu ajal oli purjus, ei saa tagantjärgi öelda. Juhil väliseid vigastusi ei olnud, kiirabi ta ei tahtnud. Nad lasid juhil puhuda, võtsid ta kaasa ja sõitsid sündmuskohale tagasi. Seal viibis juhiga samast firmast auto juht. Teise auto juht sõimas avariilise auto juhti südamest, ilmselt asja eest, oli venekeelne sõim. Nende juuresolekul füüsilist vägivalda ei olnud. Nad lasid juhil tuua autost juhiloa, autosse minnes kukkus ta korra maha. Tunnistaja hinnangul võis auto kraavi sõita, kuna juht jäi kas magama, oli purjus või mõlemad koos. Joobes juhtimist tagantjärele ei saa tõendada. Juht ja Kurõšin jäid pärast sinna koos valvama. Kohtus avaldati väärteoprotokollis märgitud kellaeg (tl 53). Tunnistaja ütluste kohaselt on väärteoprotokollis märgitud kellaaeg avariist teatamise kellaaeg, mitte sündmuse toimumise aeg. Tunnistaja Vladimir Kurõšin andis kohtus ütlusi selle kohta, et süüdistatav on tema poeg. Kannatanu töötas tema firmas. 27.05.2003.a öösel helistati Tartu liikluspolitseist tema mobiiltelefonile ja küsiti, kas on P. firma ja kas auto numbriga XXX XXX on tema firma auto. Ta vastas jaatavalt. Talle öeldi, et ta peab kiiresti avariikohale sõitma, kuna auto vedeleb kraavis külili. Ta teadis, et autol on koorem peal. Temalt küsiti autojuhi nime. Ta teadis, et poeg sõidab samal trassil ja helistas pojale ning palus tal 4 avariikohale sõita. Ta jõudis avariikohale, kui väljas oli juba valge. Ta nägi, et vasakul teeserval oli üks tumedat värvi auto, paremal teeserval seisis auto, mille juhiks oli tema poeg ja tema firmale kuuluv auto – sinine Scania 113 – oli pikali kraavis. Külili oleva auto ümber oli kõik laiali, dokumendid, passi ja juhiload leidis ta autost mitu meetrit eemal. Auto juurest leidis ta ka kokkupandava noa, mis oli katki. Ta korjas kõik asjad, mis ümber auto olid, üles. Noa andis ta hiljem Tartu uurijale. Tunnistaja kinnitas kohtuistungil peale asitõendi vaatlust, et asitõendiks olev nuga on sama nuga, mille ta sündmuskohalt leidis. Tunnistaja ei osanud seletada, miks ta nuga kohe esimesel ülekuulamisel uurijale üle ei andnud. Tunnistaja ütluste kohaselt ta seda nuga oma poja juures näinud ei ole. Auto juures oli L.G., kellelt ta küsis, kus juht on. Naine vastas, et sõiduautos. Ta avas tagumise ukse ja nägi, et kannatanu on pikali ja väga purjus. Ta pani ukse kinni ja läks oma bussi juurde ning hakkas seejärel otsima koormadokumente asjade seast, mis olid laiali. L.G. pööras auto ringi ja sõitis koos kannatanuga Tallinna suunas. Umbes ööpäev hiljem tuli kannatanu abikaasa tema töö juurde ja hakkas paluma, et ta võtaks ta oma firmasse tööle. Ta selgitas, et naistele tööd ei ole. Mõne päeva pärast tuli naine koos mingi meesterahvaga tagasi ja hakkas teda šantažeerima, et miks ta ei anna neile dokumente ja passi, mis ta avariikohalt leidis. Ta vastas, et peab need edastama Tartu politseile. Politsei võttis juhiload ära, aga pass jäi tema kätte. Nad šantažeerisid teda edasi, et kui ta ei hooli oma pojast, saab tal olema veel halvem. L.G. käis tema juures mitu korda palumas ja anumas. Ta pakkus, et taastagu tema auto, siis tal ei ole neile pretensioone, aga nad ütlesid, et neil ei ole võimalust taastada. Kui nad keeldusid, pöördus ta juristi poole ja protsess läks käima. Praegu on kohtus tsiviilasi pooleli, kahju on 160 000 krooni ulatuses. G pakkusid, et kui ta võtab tsiviilasja tagasi, ei algata nad kriminaalasja, aga kuna kannatanu tekitas firmale suure kahju, esitas ta hagi. Kui kannatanu koos naisega viimast korda tema juurde tulid, saatis ta nad oma advokaadi juurde, kellega ühist keelt ei leitud. Tunnistaja T..K andis kohtuistungil ütlusi selle kohta, et 2003.a mais pidi ta minema kella 5-ks lennuki peale, Tartust sõitis ta välja kella 3 ajal. Nad nägid koos pojaga enne Laeva ristmikku veoautot kraavis. Kuna ta on professionaalselt liiklusõnnetustega palju kokku puutunud, arvas ta, et keegi oli roolis magama jäänud, sest auto oli paremal pool tee ääres. Ta pidas kinni ja nad läksid Hollywoodi kohvikusse suitsu ostma. Ta nägi meest, kellel käed olid verised ja näol kriimud, nägu oli verega määrdunud. Mees istus baarileti taga, jook ees. Lõhnast oli tunda, et on joobes. Ta küsis mehelt, kas too sõitiski teelt välja. Viimane vastas jaatavalt, et juhtus õnnetus, kuna ta jäi magama ja sõitis teelt välja. Mees oli ahastuses, õnnetu ja küsis, mida teha. Ta ütles mehele, et peab politseisse teatama. Mees vastas, et kardab. Ta selgitas, et on parem helistada, et vastutusest ei pääse. Ta valis ise korrapidaja numbri ja kutsus politsei. Süüdistatav Dmitri Kurõšin andis kohtus ütlusi selle kohta, et juhtum leidis aset 2003.a mai lõpus. Sel ajal töötas ta autojuhina firmas OÜ P, mis kuulus tema isale Vladimir Kurõšinile. Tol ööl ta puhkas autos ja sai juhtunust teada oma isa käest, kes palus tal kohale minna. Sündmuskohal nägi ta kraavis parema külje peal autot, suunaga Tallinna poole. Kõrval oli ka politseiauto ning kaks inspektorit. Juhti auto juures ei olnud. Politsei sõitis kohviku juurde, tema jäi kohapeale. Kannatanu oli sündmuskohale tulles erutatud ja purjus. Väliseid kehavigastusi süüdistatav kannatanul ei näinud, vaid põsel olid marrastused. Kannatanu ei vastanud politsei küsimustele, vaid oli purjus ja ignoreeris. Politsei küsis kannatanu nime ja palusid, et tema neid aitaks. Ta nõudis kannatanult autodokumente – juhilube ja tehnilist passi. Ta palus kannatanul meelde tuletada, kus dokumendid on, aga kannatanu ei leidnud neid. Politsei kasutas neid dokumente, mis olid leitud mapis, aga seal lube ei olnud. Hiljem, kui politseid ei olnud, küsis ta kannatanult, kus on raha ja palus raha ja dokumendid kannatanul üles otsida. Kannatanu käitus väga ebaviisakalt. Ta ütles kannatanule, et sellega asi ei lõpe, kuna too tegi avarii. Kannatanu hakkas teda sõimama ja läks autosse. Kui kannatanu läks alla ja püüdis midagi autost otsida, 5 helistas süüdistatavale Vladimir Kurõšin ja küsis auto seisundi ja raha kohta. Ta vastas, et kannatanu läks otsima. Kui ta jutu lõpetas, tuli kannatanu autost välja ja püüdis kraavist välja tulla. Ta nägi, et kannatanu peidab midagi vasakus käes. Ta küsis kannatanult, mis tal käes on, kuid kannatanu ei vastanud. Ta nägi, et kannatanul on käes nuga. Ta küsis, et milleks nuga, kannatanu ei vastanud ja tõstis käe. Ta läks kõrvale, löök teda ei tabanud. Kannatanu püüdis veel lüüa. Ta võttis oma käega kannatanu käest, kus oli nuga ja lõikas seejuures oma kätt noateraga. Peale seda püüdis ta nuga ära võtta, mispeale nad kukkusid asfaldile. Kannatanu ei andnud nuga ära, vaid hoidis kahe käega hoidis noa pidemest. Ta püüdis jätkuvalt nuga ära võtta ja lõi mitu korda noateraga vastu asfalti, mille tagajärjel noatera purunes. Ta lükkas noatera jalaga auto poole. Noapide jäi kannatanu kätte. Kannatanu tõusid üles ja kukkus kraavi, kus oli umbes 15 minutit. Süüdistatav ei pannud tähele, milliseid vigastusi kannatanu sai. Rüseluse käigus nad kukkusid mitu korda ja päris tugevalt. Kannatanu kukkus kraavi ja auto juures olid klaasikillud. Kannatanu võis kukkudes pea ära lüüa ja kriimustused saada. Ka avarii ajal võis kannatanu vigastused saada. Peale seda, kui abikaasa kannatanu ära viis, püüdsid nad koos Vladimir Kurõšiniga asju välja võtta autost. Seal olid ka mõned katkised viinapudelid. Järgmisel päeval sai ta teada, et isa oli leidnud noa tera ja pideme. Isa ütles, et leidis katkise noa ja tuli välja, et see oli sama nuga, millega kannatanu teda ründas. Peale sündmust ei ole ta kannatanut mitu aastat näinud ega temaga isiklikult rääkinud. Dokumentaalsed tõendid: O.G. 10.06.2003.a avaldus Tartu Politseiprefektuurile ning seletus avarii ning peksmise kohta (tl 5-7). 27.05.2003.a liiklusõnnetuse akti ja väärteoprotokolli (tl 53-54) nr AB 586381 andmetel juhtis O.G. 27.05.2003.a. kella 02.05 ajal Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa maantee 162 km-l sõidukit Scania R113MA sellises väsimusseisundis, mis takistas liiklusolude täpset tajumist, juht jäi sõidukit juhtides magama, mistõttu sõitis teelt välja paremale poole ja paiskus külili. Juht lahkus sündmuskohalt ettenähtud korras politseisse teatamata. Juht tarvitas alkoholi enne liiklusõnnetuse asjaolude väljaselgitamist. Rikkus LE § 76 p 2 nõudeid, väärteo kvalifikatsioon LS § 7417, 7431,
6. Joobeseisundi tuvastamise protokolli (tl 55) kohaselt tuvastati O.G. l 27.05.2003.a kell 03.48 alkomeetriga Lion SD-400 alkoholijoove 3,18 ‰. 04.08.2003.a isiku kohtuarstliku ekspertiisi akti nr 345 (tl 24-26) andmetel esinesid O.G. l ekspertiisiks esitatud ravidokumentide andmetel järgmised vigastused: vasakpoolse VII-VIII roide murd, nahaalune verevalum näol ka peaaju vapustus, mille tüsistusena tekkis vasakpoolne õhkrind. Antud vigastused ei põhjustanud eluohtlikku tervisekahjustust ning tavalise kulu korral põhjustavad pikaajalise tervisekahjustuse kestusega üle 4 nädala, kuid mitte rohkem kui 4 kuud. Vigastused on tekitatud tömbi vägivalla toimel, võimalik, et määrused näidatud ajal ja viisil – 27.05.2003.a löökidest kõvade tömpide esemetega. 16.04.2004.a isiku kohtuarstliku kordusekspertiisi akti nr 23 (tl 84-88) andmetel on O.G. l korduvaks kohtuarstlikuks ekspertiisiks täiendavalt esitatud tervisekaardi andmetel diagnoositud veel kõrgvererõhktõbi (16.10.2003), neurasteenia (16.10.2003) ja depressioon (11.11.2003). O.G. l 27.05.2003.a sedastatud kehavigastuste tekitatud mittespetsiifilisuse, puudulikult vormistatud ravidokumentide (puudub vigastuste lokalisatsiooni ja morfoloogiliste iseärasuste täpne kirjeldus) ja liiklusõnnetuse ja peksmise vahelise väikese ajalise intervalli tõttu, pole vigastuste tekkemehhanism kohtumeditsiiniliste meetoditega täpselt määratav; vigastused võivad olla tekitatud liiklusõnnetuse 6 käigus või/ja löökidest kõvade tömpide esemetega. Antud kehavigastused ei ole eluohtlikud ning tavalise kulu korral põhjustavad pikaajalise tervisekahjustuse kestusega üle 4 nädala, kuid vähem kui 4 kuud. Pärast kehavigastuste saamist võis kannatanu olla adekvaatses seisundis, võimeline iseseisvalt liikuma ja tarvitada alkohoolseid jooke. O.G. l 27.05.2003.a sedastatud näo piirkonna nahaalune verevalum ei põhjusta välist verejooksu. 21.07.2006.a isiku komisjonilise kohtuarstliku kordusekspertiisi akti nr 5 (tl 136-141) andmetel, võttes arvesse vigastuste lokalisatsiooni ja muid morfoloogilisi iseärasusi, ei ole tõenäoline, et sellised vigastused on tekitatud kannatanu poolt eelandmetes märgitud viisil, st korduval löömisel rusikate, jalgadega ning peaga löömisel vastu asfaltkattega teed. O.G. l perearsti poolt diagnoositud kõrgvererõhutõbi, neurasteenia ja depressioon ei ole põhjuslikus seoses 27.05.2003.a saadud tervisekahjustustega. O.G. l diagnoositi pärast traumat kerge peaaju kahjustus (peaaju vapustus ilma neuroloogiliste nähtudeta), mis ei saa põhjustada töövõimekaotust 80% ning seetõttu ei ole põhjuslikku seost 27.05.2003.a toimunud autoavarii või peksmise tagajärjel saadud vigastuste ja töövõimekaotuse vahel. Lähtuvalt EKEB Põhja-Eesti osakonnas 15.08.2006.a kohtuarstlikul läbivaatusel märgitud O.G. kehakaalust 74-75 kg, on O.G. l 27.05.2003.a kell 03.48 tuvastatud joove 3,18 promilli võimalik saavutada ajavahemikuga 1 tund ja 43 minutit peale avarii toimumist, milleks arvutuslikult kuluks umbes 506 milliliitrit 40 mahuprotsendilist alkoholi. OÜ P poolt Tartu Politseiprefektuurile esitatud iseloomustus O.G. kohta (tl 29). Iseloomustuse kohaselt töötas O.G. OÜ-s P. alates 01.08.2002.a autojuhi ametikohal. Endistest töökohtadest saadud iseloomustused olid negatiivsed. O.G. sai P OÜ-s oma tööga hakkama. Kolleegidega suheldes oli vaikne ja sõnaaher. Viimastel töökuudel oli probleeme komandeeringu kuludeks antava rahaga (tl. 29). Kohus on uuritud tõendite hindamise tulemusena jõudnud järeldusele, et Dmitri Kurõšinile esitatud süüdistus on tõendatud. Kuriteo toimepanemise aeg ja koht on tõendatud süüdistatava ütlustega, kannatanu ütlustega ning tunnistajate L.G., Ü.P. ja P.P ütlustega, samuti dokumentaalsete tõenditega, väärteoprotokolliga, liiklusõnnetuse aktiga ja joobeseisundi tuvastamise aktiga. Kuriteo toimepanemise kohaks oli avarii toimumise koht Tallinn-Tartu-Luhamaa maantee
7. kilomeetril Laeva vallas. Kuriteo toimepanemise aeg, 27.05.2003.a., on tõendatud eelpoolnimetatud tõenditega, samuti tunnistaja T.K. ütlustega. Kell 02.05 on fikseeritud väärteoprotokollis. Tunnistaja P ütluste järgi pannakase väärteoprotokolli liiklusõnnetuse toimumise ajaks aeg mis juhtimiskeskus on saanud vastava teate. Arvestades öist aega, mille tõttu liiklus on hõre, ei ole alust järeldada, et avarii juhtus täpselt sel ajal. Tunnistaja K avariikohast mööda sõitnuna kohtas autojuhti lähedal asuvas baaris ja asus talle nõuandega ja telefoni võimaldamisega abi osutama. Joobeseisundi tuvastamise aktis on märgitud aeg, mil tehti kannatanuga väärteomenetluses toiming, mille järel politseiametnikud lahkusid ja kannatanu jäi süüdistatavaga kahekesi. Tunnistajate väitel nende juuresolekul peksmist või muul viisil süüdistatava poolt kannatanu kehalise puutumatuse rikkumist ei toimunud. Eeltoodust järeldub, et enne kella 03.48 ei olnud tegu toime pandud. Seega reaalne teo toimepanemise aeg on kella 4 paiku. Kohus on seisukohal, et kuupäevaliselt avarii toimumise järgse ajaga määratletud aeg on tõendatud. Süüdistuses märgitud aeg ei ole täpselt piiritletud. Kahetunnine ajavahe ei sea kahtluse alla teo toimepanemise aega. Kohtuistungil uuritud tõendid ei lükka ümber väärteoprotokollis kirjeldatud avarii toimumise asjaolusid ja sellele järgnevat. O.G. juhtis sõidukit sellises väsimusseisundis, mis takistas liiklusolude täpset tajumist, juht jäi sõidukit juhtides magama, mistõttu sõitis teelt välja paremale poole ja paiskus külili. Juht lahkus sündmuskohalt ettenähtud korras politseile teatamata. Juht tarvitas alkoholi enne 7 liiklusõnnetuse asjaolude väljaselgitamist. Kannatanu ütluste järgi teatas ta juhtunust esimesel võimalusel endisele abikaasale. Tunnistajate K.K. ja T.K. ütlused kinnitavad kannatanu soovimatust juhtunust politseile teatada. Süüdistatava ja tunnistaja Vladimir Kurõšini ütluste järgi leiti kannatanu auto kabiinist ka alkoholitaarat. See asjaolu ei välista kannatanul kange alkoholi olemasolu autos ja selle olulises koguses tarvitamise vahetult pärast avarii toimumist. Tunnistajate K.K., P.P, Ü.P ja T.K. ütlused tõendavad kannatanu füüsilist olekut ja käitumist vahetult pärast avarii toimumist. Nimetatud tõendid välistavad tõsise tervisekahjustuse teket avarii tagajärjel saadud vigastustest. Tunnistaja K.K. oli esimene, kes kannatanut pärast avariid nägi. Kohtuistungil tunnistaja kinnitas

§ 289alusel avaldatud eeluurimisel antud ütlusi kannatanul vigastuste olemasolust.

Sellele viitas veri näo vasakul poolel. Need ütlused ei kinnita kahtlustatava ütlusi selles, et tal ei olnud pärast avariid mingeid vigastusi. Süüdistatava ja kannatanu ütlused tõendavad nende vahel toimunud füüsilist kokkupuutumust. Ei ole alust kahelda kannatanu ütlustes, et neid vigastusi, mis on fikseeritud esimeses ekspertiisiaktis, on ta saanud peksmise tagajärjel ja peksjaks on olnud Kurõšin. Esimese ekspertiisi tegemise aluseks olid aktis kirjeldatud vigastused, mis on tuvastatud O.G. l liiklusõnnetuse päeval Tallinna Kiirabis ja fikseeritud kiirabikaardil. Kurõšin on eitanud otseseid lööke G. Ta on kinnitanud pärast politsei lahkumist nende vahel toimunud rüselust, mille põhjuseks oli Kurõšini tahe ära võtta G käest nuga, mis oli küljega suunatud tema peale. Noa äravõtmise käigus nad kukkusid mõlemad asfaldile ja Kurõšin püüsid lüüa G kätt, milles ta nuga hoidis, vastu asfalti. Kurõšin tunnistas, et osad ekspertiisi aktis fikseeritud vigastused võis G saada ka kähmluse käigus. Tunnistajate L.G. ja Vladimir Kurõšini ütlused tõendavad kannatanu tervislikku seisundit vahetult pärast kuriteo toimepanemist. Vigastuste olemaolu tõendab ka dokumentaalne tõend: kohtuarstliku ekspertiisi akt 04.08.03.a. Eksperdi arvamuse kohaselt O.G. l esinenud vigastused kuuluvad pikaajalise tervisekahjustuse alla kestusega üle 4 nädala kuid mitte rohkem kui 4 kuud. Eksperdi arvamusega ei välistata süüdistuses nimetatud vigastusi. Samuti ei välistata nende teket kannatanu poolt kirjeldatud ajal ja viisil: löökidest kõvade tömpide esemetega. Korduv kohtuarstlik ekspertiis 16.04.04 tuvastas täiendavalt esimesele ekspertiisile O.G. l veel diagnoositud kõrgvererõhutõve, neurasteenia ja depressiooni. Eksperdi arvamuses leiti, et kuna ravidokumentides puudus vigastuste lokalisatsioon ja morfoloogiliste iseärasuste täpne kirjeldus ja kuna liiklusõnnetuse ja peksmise vaheline intervall oli ajaliselt väike siis pole vigastuste tekkemehhanism kohtumeditsiiniliste meetoditega täpselt määratav. Kuigi korduva ekspertiisi eksperdi arvamuse kohaselt vigastused võivad olla tekitatud nii liiklusõnnetuse käigus või löökidest kõvade tömpide esemetega, ei ole esimese ekspertiisiga tuvastatu ümber lükatud. 21.07.2006.a isiku komisjonilise kohtuarstliku kordusekspertiisi aktis antud ekspertide arvamuse kohaselt ei ole tõenäoline, et sellised vigastused on tekitatud kannatanu poolt kirjeldatud viisil, tema korduval löömisel rusikate, jalgadega ning peaga löömisel vastu asfaltkattega teed. Samas ei välista komisjoni ekspertide arvamus esimeses ekspertiisiaktis antud eksperdi arvamust. Tõendite kogumis hindamise tulemusena on kohus jõudnud järeldusele, et teo toimepanija oli Dmitri Kurõšin. Tema tegevus on otseses põhjuslikus seoses kahtlustatavatele süüdistusaktis nimetatud kehavigastuste tekitamises. Kohus ei tuvastanud Dmitri Kurõšinil süüd ja õigusvastasust välistavaid asjaolusid. Teo toimepanemise motiivi põhjendab süüdistatav vajadusega ennast kaitsja kannatanu noaga kaasnenud ründe eest. Selle tõenduseks on asjaolu, et Vladimir Kurõšin leidis hiljem sündmuskohalt murdunud noa, mis G äravõtmise käigus murdus ja mille kannatanu kinnitas temale kuuluvaks. Noaga seotud asjaolusid ei ole võimalik täpselt tuvastada, sest tunnistaja Vladimir Kurõšin ei mäletanud suure ajavahemiku möödumisel, kust ta selle noa täpselt leidis, sest seda kohta ei fikseeritud kahjuks. 8 Noa olemasolust kakluse ajal ei teatanud süüdistatav vahetult kriminaalmenetluse alustamise järel. Ka pärast noa murdumist ei tundnud ta huvi noa asukoha kohta. Ta sai teada noa leidmisest hiljem, kas järgmisel või ülejärgmisel päeval oma isa Vladimir Kurõšini käest. Kui ka kannatanul oli nuga käe, siis kannatanu joobeastmest põhjustatud seisundit, samuti süüdistatava ja kannatanu vanusevahest ja füüsilisest seisundist tingitud erinevusi arvestades ei olnud süüdistatava poolt noa tõrjumine tema kirjeldatud viisil vajalik. Need asjaolud välistavad süüdistatava hädakaitse või hädaseisundi olemasolu teo toimepanemise eel ja ajal. Tõendatud on Dmitri Kurõšini poolt rüseluse käigus G löömine, mille intensiivsus ületas valu põhjustamise ja põhjustas vigastusi, mis fikseeriti juba esimeses kohtumeditsiinilise ekspertiisi aktis. Teo toimepanemise põhjused on tõendatud süüdistatava ja tunnistaja Vladimir Kurõšini ütlustega ning dokumentaalsete tõenditega: süüdistatavale ja kannatanule sama tööandja esindaja, tunnistaja Vladimir Kurõšini poolt antud iseloomustustega. Nimetatud tõenditest järeldub, et süüdistatavale on materiaalsed väärtused olulisemad mittemateriaalsetest väärtustest. Kui Vladimir Kurõšin talle helistas ja küsis raha järele, asus süüdistatav seda nõudma eelpool tuvastatud viisil ja põhjustas saabunud tagajärje. KarS § 121 kuriteokoosseisu subjektiivse külje täitmiseks piisab kaudseks tahtlusest. Teo asjaolusid arvestades on kannatanu löömised toimunud otsese tahtlusega. Kannatanut lüües süüdistatav möönis kehavigastuste tekitamist ja seetõttu on tagajärje suhtes kaudne tahtlus. Tunnistajate L.G. ja Vladimir Kurõšini viiteid asjaoludele, miks kannatanu pöördus kuriteoteatega politseisse ligi kaks nädalat hiljem, hindab kohus kannatanu taotluseks lahendada avariiga seonduvad küsimused kohtuvaidlusteta. Süüdistatav ei ole vaatamata toimunust möödunud pikale ajale soovinud kannatanuga suhelda ega teo asjaolusid rahulikul teel lahendada. Seega Dmitri Kurõšin on süüdi KarS § 121 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises, s.o. teise inimese tervise kahjustamise. Karistuse mõistmisel arvestab kohus karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Kohus ei tuvastanud süüdistatavatel KarS § 57 sätestatud karistust kergendavaid asjaolusid ja KarS § 58 sätestatud karistust raskendavaid asjaolusid. Karistusregistri andmetel on Dmitri Kurõšin karistatud 18.01.2003.a. LS § 7435 lg. 1 järgi rahatrahviga 300 krooni. Trahv on tasutud 29.01.2003.a. (tl. 173) OÜ P. poolt iseloomustatakse Dmitri Kurõšini positiivselt. Dmitri Kurõšin töötab OÜ-s P. alates 01.02.2001.a. Ta on tugeva iseloomuga ja hea reaalsustajuga. Teiste suhtes on alati väga täpsust nõudev ja korda armastav. Juhtkonnal ja kolleegidel on Dmitri Kurõšini vastu tekkinud usaldus, ta on korrektne rahaga ümberkäimisel (tl 47). Dmitri Kurõšini kuriteoga, kehalise väärkohtlemisega rünnatav õigushüve on inimese tervis – kehaline ja vaimne heaolu. Eelkõige kaitseb KarS § 121 kuriteokoosseis kehalist heaolu, s.o. organismi terviklikkust ja häireteta toimet. Kuna aga kehaliste tervisehäiretega kaasnevad tihti ja negatiivsed emotsioonid (meeleolu langus, kurnatus, hirm), on kaitseobjektiks paratamatult ka vaimne tervis. Dmitri Kurõšin on varem kriminaalkorras karistamata. Väärteokorras liikluseeskirjade rikkumisega seotud karistus liiklusseaduse järgi on kustunud. Esmakordsel kriminaalkorras karistamisel on süüdlast võimalik mõjutada kergemaliigilise karistusega. Kergemaliigilise karistuse tasumine on tal võimalik. Kõiki karistamise aluseid arvesse võttes saab karistus olla alla keskmise määra. 9 Kriminaalasjas tsiviilhagi esitatud ei ole. Asitõendid ja nende suhtes kohaldatavad abinõud Kriminaalasjas on asitõendiks nuga, mis asub kriminaaltoimiku juures (tl. 143, 144). Noa kuuluvus kannatanule ei ole vaidlustatud. Nuga on kuriteosündmuse käigus lõhutud ja kaotanud seetõttu oma tarbimisväärtuse.

§ 126lg.

3 p. 4 alusel tuleb asitõendiks olev nuga hävitada kohtuotsuse jõustumisel. Kriminaalmenetluse kulud ja nende hüvitamine.

§ 175lg.

1 p. 9 alusel süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha on

§ 179lg.

1 p. 2 järgi 5400 krooni.

§ 175lg l p 3 alusel ekspertiiside tegemise kulud on 21350 krooni (tl.

26, 89, 142);

§ 175

lg l p 4 alusel määratud korras kaitsjale kohtueelses menetluses makstud advokaaditasu on 1194,72 krooni (tl. 46, 153);

§ 175

lg l p 4 alusel toimiku materjalidest koopia tegemise kulud on 140,90 krooni (tl. 161);

§ 175lg.

1 p. 10 alusel kohtus kriminaalasja menetlemisega seotud posti ja kutsete kättetoimetamise kulud on kokku 134,10 krooni (tl. 179). Kohus paneb kriminaalmenetluse kulud süüdimõistetava kanda

§ 180lg 1 alusel.

Kriminaalmenetluse kulud tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr. 10220034800017 SEB Eesti Ühispangas või nr. 221023778606 Hansapangas, viitenumber

1. Kriminaalmenetluse kulud on võimalik tasuda vabatahtlikult 30 päeva jooksul arvates kohtuotsuse jõustumisest. Kriminaalmenetluse kulude vabatahtliku tasumise korral tuleb kviitung esitada viivitamatult Tartu Maakohtu kantseleile Tartu, Kalevi
2. Eelnimetatud tähtajal kulude tasumata jätmise korral pööratakse kohtuotsus kriminaalmenetluse kulude osas sundtäitmisele. Sundtäitmisega kaasnevad täitemenetluse kulud. Ene Muts kohtunik 10