4-07-2930\1

Väärteoasi nr 4-07-2930 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

1. oktoober
2. a Tallinn Väärteoasja number 4-07-2930 (2314,07,015311; 2373,07,003348; 2373,07,006035) Kohtunik Märt Toming Väärteoasi Liiklusseaduse § 741 lg 2 ettenähtud väärtegu Menetlusalune isik Toomas Tiik (ik: 37509140296, elukoht: viimane elukoht XXX, alaline elukoht puudub) Kohtuvälise menetleja esindaja Hannes Küünarpuu RESOLUTSIOON
3. Toomas Tiik süüdi tunnistada Liiklusseaduse § 741 lg 2 ettenähtud väärteo toimepanemises ja karistada teda arestiga 8 (kaheksa) päeva.
4. Toomas Tiigile määratud aresti kandmise aja algust arvestada alates Toomas Tiigi poolt Pärnu Maakohtu Paide kohtumaja 31.10.2007 otsusega nr 4-07-6177 määratud 22 päevase aresti ärakandmisest ja karistus kuulub ärakandmisele Lääne Politseiprefektuuri Paide politseijaoskonna arestimajas. Edasikaebamise kord Kohtumenetluse pooltel on õigus 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav, esitada otsusele apellatsioon, mille kasutamise õigusest peab kohtumenetluse pool kirjalikult teatama kohtule 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest. Kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kättesaadav alates kohtuotsuse kuulutamisest, so alates 31.10.
5. Väärteoasja kohtulikul arutamisel kohus tuvastas: 26.05.2007 koostatud väärteoprotokollist nähtuvalt koostati väärteoprotokoll nr AB 899914 selles, et 26.05.2007 kella 13.15 ajal peeti kinni sõiduauto XXX registreerimismärgiga XXX, millist sõidukit juhtis Toomas Tiik, kellel puudus vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õigus ja kes oli eelnevalt mootorsõiduki juhtimiselt kõrvaldatud, mistõttu koostati väärteoprotokoll selles, et menetlusalune isik on toime pannud LS § 741 lg 2 ettenähtud väärteo, kuivõrd rikkus LE § 70 p 1 nõudeid. 07.06.2007 koostatud väärteoprotokollist nähtuvalt koostati väärteoprotokoll nr AB 906880 selles, et 07.06.2007 kella 22.40 ajal peeti kinni sõiduauto XXXregistreerimismärgiga XXX, millist sõidukit juhtis Toomas Tiik, kellel puudus vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õigus ja kes oli eelnevalt mootorsõiduki juhtimiselt kõrvaldatud, mistõttu koostati väärteoprotokoll selles, et menetlusalune isik on toime pannud LS § 741 lg 2 ettenähtud väärteo, kuivõrd rikkus LE § 70 p 1 nõudeid. 29.08.2007 koostatud väärteoprotokollist nähtuvalt koostati väärteoprotokoll nr AB 961792 selles, et 29.08.2007 kella 00.05 ajal peeti kinni sõiduauto XXX registreerimismärgiga XXX, millist sõidukit juhtis Toomas Tiik, kellel puudus vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õigus ja kes oli eelnevalt mootorsõiduki juhtimiselt kõrvaldatud, mistõttu koostati väärteoprotokoll selles, et menetlusalune isik on toime pannud LS § 741 lg 2 ettenähtud väärteo, kuivõrd rikkus LE § 70 p 1 nõudeid. Kohtuistungil menetlusalune isik seletas, et temale inkrimineeritud teod on toime pannud. Niisama ei sõida kunagi, enamasti on asjaajamisi. Teab, et juhiloata sõitmine on keelatud ja karistatav. Osa trahve tasumata, sest kaotas töökoha. Praegu on sissetulek juhuslik. Kavatseb ARKist juhiloa saada, on selleks ettevalmistusi teinud. Karistusega on nõus. Kohtuvälise menetleja esindaja leidis, et menetlusaluse isiku süü on tõendatud kogutud materjalidega. Teda on karistatud korduvalt rahatrahvidega, mis aga ei ole mõjutanud teda käituma seadusekuulekalt ja ta jätkab väärtegude toimepanemist, siis tuleb määrata arest maksimummääras. Kohus, kuulanud ära kohtuvälise menetleja arvamuse, kontrollinud menetlusaluse isiku seletusi väärteoprotokollide koostamisel, samuti selgitusi kohtuistungil ning väärteoasja kirjalikke materjale, millest nähtuvalt on menetlusalust isikut korduvalt mootorsõiduki juhtimiselt kõrvaldatud ning tema karistusandmeid, asub seisukohale, et väärteoasjade materjalidega on tuvastamist leidnud, et Toomas Tiikil puudub M1 kategooria mootorsõiduki juhtimise õigus, millest ta ise väga hästi teadlik on ning sellele vaatamata osaleb ta aktiivselt mootorsõiduki juhina liikluses ning seda vaatamata korduvatele kinnipidamistele ja karistamistele. Sellistest andmetest teeb kohus järelduse, et menetlusalune isik on temale LS § 741 lg 2 järgi inkrimineeritud väärteod toime pannud ning menetlusaluse isiku käitumine on õigesti kvalifitseeritud LE § 70 p 1 rikkumisena ja LS § 741 lg 2 ettenähtud väärteona. Karistuse liigi valikul lähtub kohus menetlusaluse isiku isikust, millest nähtuvalt on menetlusalust isikut karistatud samalaadsete ja teiseliigiliste väärtegude toimepanemise eest korduvalt rahatrahvidega kokku 178 465 krooni ulatuses, millest on osa tasumata. Samas on teda karistatud ka lühiajalise arestiga. Vaatamata sellele, et menetlusalust isikut oli samalaadsete väärtegude toimepanemise eest korduvalt karistatud, jätkab ta samalaadsete väärtegude toimepanemist, näidates seejuures üles suurt järjekindlust. Taolisi asjaolusid arvestades asub kohus seisukohale, et rahatrahv kui karistusliik on end ammendanud ning menetlusaluse isiku suhtes tuleb kohaldada aresti, kuivõrd menetlusalusele isikule määratud rahatrahvid ei suuda menetlusalust isikut mõjutada edaspidi loobuma väärtegude toimepanemisest. Kuivõrd menetlusalust isikut on varem karistatud lühiajalise arestiga ja ka see ei takistanud tal jätkamast samalaadsete väärtegude toimepanemist, leiab kohus, et arvestades inkrimineeritud tegude ohtlikkust ja rohkust tuleks määrata arest sanktsioonis ettenähtud maksimummäära lähedasena, mis sunniks menetlusalust isikut loobuma uute väärtegude toimepanemisest vähemalt aresti kandmise ajal, kõrvaldades ta selleks ajaks ka liiklusest, tagades teiste liiklejate ohutuse, kuivõrd teiseliigiline karistus ei ole seda eesmärki saavutanud. Samas on Pärnu Maakohtu Paide kohtumaja 31.10.2007 otsusega määratud juba 22 päevane arest ning kohus ei saa samaliigilise väärteo eest enam määrata karistust, mis ületaks sanktsioonis ettenähtud ülemmäära karistuste kogumis. Seetõttu määrab kohus karistuse lühemaajalise ning juhindudes VTMS §dest 107 lg 1 p 1, 111 p 8, asub seisukohale, et menetlusalune isik tuleb süüdi tunnistada temale inkrimineeritud väärteo toimepanemises ja temale tuleb määrata karistusena arest. Märt Toming kohtunik