1 alusel rahatrahviga 185 trahviühikut, s.o. 11 100 krooni ja
2 alusel lisakaristusena mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmisega 3 kuuks. Otsuse kohaselt juhtis Sergei Gerassimov 22.09.2007.a. kell 10.40 Tartu – Räpina – Värska maanteel Mäksa vallas mootorsõidukit alkoholijoobes. Väärtegu on tõendatud väärteoprotokollis esitatud tõenditega (tunnistaja ütlused, joobeseisundi tuvastamise protokoll, sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsus). Menetlusalune isik ei ole esitanud vastulauset. Menetlusalune isik rikkus Liikluseeskirja § 76 p.1 nõudeid, pannes sellega toime
1 järgi kvalifitseeritava väärteo. Karistust raskendavad ja kergendavad asjaolud puuduvad. Kohtuvälise menetleja otsuse motiivide kohaselt olukorras kus igal aastal hukkub liikluses sadu ja saab vigastada üle tuhande inimese, peab riik andma selge signaali sellest, et liiklusrikkumiste, sealhulgas eelkõige mootorsõiduki joobeseisundis juhtimise näol on tegemist riigi poolt rangelt karistatavate õigusrikkumistega. Karistus on määratud KarS § 56 lg. 1 lähtudes. Väärteoprotokollis nr AB 963471 on menetlusaluse isiku ütlused lakoonilised: jõin sünnipäeval. Väärteoprotokoll on talle koostamise järel kätte antud. Joobeseisundi tuvastamise protokolli järgi tuvastati Sergei Gerassimovil 22.09.2007.a kell 10.40 joobeseisund indikaatorvahendiga LION S-L2 nr. 95/2313 (reaktsioon – joobeseisundile vastavale alkoholisisaldusele viitav punane märgutuli) ja indikaatorvahendiga LION 500 nr. 13629 A391 0,36 mg/l (alkoholijoove). Protokollis menetlusalune isik kinnitab allkirjaga, et nõustub kohapealse joobeseisundi tuvastamisega ja loobub joobeseisundi meditsiinilisest tuvastamisest. Tunnistaja Viktor Kaboneni 22.09.2007.a ülekuulamise protokollis antud ütluste kohaselt 22.09.2007.a teenistuses olles kell 10.40 ajal peatasid nad koos konstaabel Anvar Vakkiga TartuRäpina-Värska maantee 16. kilomeetril Värska suunas liikuva sõiduauto VAZ 21011, registreerimismärgiga 434 TAG. Sõidukit juhtis Sergei Gerassimov, kellel tuvastati alkoholijoove kahe indikaatorvahenditega. Juht nõustus joobe tuvastamise tulemustega ega nõudnud meditsiinilist kontrolli. Ta selgitas, et oli eelmisel õhtul sõbra sünnipäeval joonud viina. Korrakaitseosakonna andmetel on Sergei Gerassimovi 13.11.2007.a. seisuga varem karistatud väärteomenetluses 9 korral: 1) 31.03.2001.a. HÕS § 150 lg. 1 järgi rahatrahviga 106.- krooni (tasutud); 2) 10.07.2001.a. HÕS § 150 lg. 1 järgi rahatrahviga 53.- krooni (tasumata); 3) 30.05.2003.a. AS § 70 järgi rahatrahviga 180.- krooni (tasumata); 4) 13.08.2003.a. AS § 70 järgi rahatrahviga 240.- krooni (tasumata); 5) 16.10.2003.a. KarS § 262 järgi rahatrahviga 1200.- krooni (tasumata); 6) 20.11.2003.a.
1 järgi rahatrahviga 180.- krooni (tasutud); 7) 07.05.2004.a.
1 järgi rahatrahviga 300.- krooni (tasutud); 8) 15.07.2006.a.
AS § 70 järgi rahatrahviga 300.- krooni (tasutud). Kaebuse esitaja taotlus ja põhjendused. 29.10.2007.a. esitas Sergei Gerassimov kohtuvälise menetleja otsuse peale kaebuse, taotledes otsuse osalist tühistamist. Ta taotleb lisakaristuse tühistamist ja leebemat rahatrahvi. Kaebaja ei ole nõus karistuse määramisega alljärgnevatel põhjustel. 2 Kaebuse esitaja ei ole nõus kohtuvälise menetleja otsuses esitatud formuleeringuga, mille järgi ta juhtis mootorsõidukit alkoholijoobes. Päev enne seda, 21.09.2007.a. viibis ta sünnipäeval, kus tarvitas alkoholi, kuid kell 22 oli ta juba kodus ja läks magama. Hommikul sõitis vanematega ja tuttavaga metsa seenele. Kaebaja arvab, et ta ei olnud joobes, sest ei istu joobeseisundis rooli taha. Indikaator tuvastas joobe jääknähud. Konstaabel vestles Sergei Gerassimoviga ning ütles, et kolme tunni pärast võib ta autot juhtida. Kaebuse esitaja oli väga õnnetu sellise olukorra tekkimisel ja ei märkinud protokolli, et tarvitas alkoholi eelmisel õhtul. Kaebuse esitaja leiab, et määratud trahv, 11 100 krooni on liiga suur esimese karistuse kohta. Sergei Gerassimov elab koos vanematega, kes mõlemad on raskesti haiged inimesed ja mõlemal on raske puue. Tema tädi, isa õde Niina Gerassimova on invaliid, elab üksi ega ole võimeline iseseisvalt väljas käima, vajab abi transportimisel. Kaebuse esitaja leiab, et talle saab määrata kergemat karistust ja palub säilitada juhiload. Kaebusele on lisatud sünnitunnistus, mille andmetel on Sergei Gerassimovi isa Viktor Gerassimov ja ema Zinaida Gerassimova. Arstliku ekspertiisi otsuse andmetel on üldhaigestumise tulemusena Zinaida Gerassimoval 70 % püsivat töövõime kaotust ja Viktor Gerassimovil 90 % püsivat töövõime kaotust. Niina Ivanova on sügava puudega, mis põhjustab lisakulutusi. Kohtuvälise menetleja seisukoht. Lõuna Politseiprefektuur esitas 13.11.2007.a kirjaliku seisukoha, mille kohaselt kohtuväline menetleja ei nõustu Sergei Gerassimovile väärteootsusega määratud rahatrahvi vähendamisega ja lisakaristuse tühistamisega. Menetlusalune isik pani kaudse tahtlusega toime väärteo ning oli teadlik sellise teo ohtlikkusest ja tagajärgedest. Mootorsõiduki joobeseisundis juhtimise näol on tegemist kõige raskema liiklusalase väärteoga, mille eest määratud karistus peab olema rangem. Karistamisel on arvestatud isiku süüd ja teo toimepanemise viisi. Seadusandja on andnud reaalse hinnangu ettenähtud mõistetava karistuse maksimummäära suurusest. Karistus ei ole määratud maksimumi ulatuses (maksimum 300 trahviühikut, mis on 18 000 krooni, lisakaristuse maksimummäär 9 kuud). Kohtuväline menetleja on rahuldanud taotluse ja teinud rahatrahvi täitmisele pööramise edasilükkamise määruse. Rahatrahvi on võimalik tasuda alates 01.11.2007.a. kuni 30.04.2008.a. Kohtu järeldused. Kohus lahendab Sergei Gerassimovi kaebuse kohtuvälise menetleja 12.10.2007.a. otsuse peale kirjalikus menetluses VTMS § 120 lg. 1 alusel. Mõlemad kohtumenetluse pooled on oma seisukoha avaldanud ja nad ei soovi asja arutamist kohtuistungil. LE § 76 p 1 järgi juht ei tohi olla joobeseisundis. Joobeseisund on vastavalt
lõikele 3 alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides.
4 järgi alkoholisisaldus ühes liitris juhi väljahingatavas õhus ei või olla 0,1 milligrammi või rohkem või alkoholisisaldus juhi veres 0,2 promilli või rohkem. Juhil on õigus pärast tema väljahingatava õhu alkoholisisalduse kontrollimist nõuda alkoholisisalduse määramist veres.
Kaebuse lahendamisel ei oma tähtsust asjaolu, kui pikka aega enne autoga sõitma asumist alkoholi tarvitati ja kas alkoholi tarvitamise ja autoga sõitmise vahel alkoholi tarvitaja magas. Kaebuse esitaja arvemust, et ta ei olnud joobes, ei kinnita tõendid. Tunnistaja ütlustega ja dokumentaalse tõendiga joobeseisundi tuvastamise protokolliga on tõendatud Sergei Gerassimovil 22.09.2007.a kell 10.40 joobeseisundi tuvastamine kahe indikaatorvahendiga, millest mõlemad näitavad alkoholijoovet. Indikaatorvahendiga LION 500 nr. 13629 A391 tuvastatud tulemus, alkoholisisaldus 0,36 mg/l juhi veres on rohkem kui
4 sätestatud piirmäär. Seega on tegemist joobeseisundiga. Kohus ei tuvastanud Sergei Gerassimovi süüd ja õigusvastasust välistavaid asjaolusid. Kohus kaaludes karistuse määramise aluseid, leiab, et karistamise aluseks olev süü on tõendatud. Sergei Gerassimovi väärteoga kahjustatav õigushüve on liiklusohutus. Kohtuväline menetleja on süüdlast karistanud põhi- ja lisakaristusega. KarS § 56 kohaselt on karistuse määramisel eesmärgiks mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ning õiguskorra kaitsmise huvisid. Alkoholi tarvitamise järel on keelatud juhtida sõidukit. Kaebuse esitaja poolt selle keelu rikkumises ei ole vaidlust. Tarvitatud alkoholi kogus ja tarvitamisest sõitma asumiseni möödunud lühike aeg annavad alust järeldada alkoholijoobe olemasolu. Kaebuse esitaja pidi möönma, et tarvitatud alkoholi kogus tekitab joobeseisundi, mis kestab kuni tema sõitma asumiseni. Alkoholi tarvitamine on põhjuslikus seoses saabunud tagajärjega: mootorsõiduki juhtimisega joobeseisundis. Tegu on toime pandud kaudse tahtlusega. Järgnevalt kohus analüüsib, kas Sergei Gerassimovile määratud põhikaristuse ulatus ja lisakaristuse määramine on olnud põhjendatud. Sergei Gerassimov on varem korduvalt väärtegude eest karistatud isik. Teda väärteod on seotud nii liikluseeskirjade rikkumisega kui ka alkoholi tarvitamisega. Sellest järeldub, et menetlusaluse isiku liikluseeskirjade rikkumine ei ole juhuslik. Varasemad väärteod on karistuse mõistmisel arvestatavad.
1 ettenähtud väärteo eest on karistusena ette nähtud rahatrahv kuni 300 trahviühikut. Kohus ei tuvastanud Sergei Gerassimovil karistust raskendavaid ja kergendavaid asjaolusid. Kohtuvälise menetleja määratud karistus, on kergemaliigiline ja jääb keskmise määra piiridesse. 4 Vaatamata väärteoga kahjustatud õigushüve olulisusele on menetlusalusele isikule põhjendatult määratud ka lisakaristus
2 järgi. Kuigi
2 järgi lisakaristuse määramine ei ole kohustus, vaid menetleja õigus, peab kohus Sergei Gerassimovile lisakaristuse määramist põhjendatuks seetõttu, et varasemad alkoholi tarvitamisega või liikluseeskirjade rikkumistega seotud väärteod on kordunud ja rikkumiste raskus süvenenud. Kaebuse esitaja põhjendused ei ole asjakohased selles, et mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kaasnevad rasked tagajärjed talle: lähedastele isikutele. Lisakaristuse määramisel ei ole nimetatud põhjendused arvestatavad. Lisakaristuse määramisel tuleb arvestada süü ulatusest ja karistuse preventiivse eesmärgi saavutamist. Sergei Gerassimov ei tööta. Seda asjaolu arvestades ei ole tal võimalik rahatrahvi tasuda korraga. Kohtuvälise menetleja poolt trahvi maksmise edasilükkamine tasumise tähtajaga kuni 30.04.2008.a. on kaebuse esitajale koormav. Sergei Gerassimovil püsiva töötasu puudumisest põhjustatud varalist olukorda ja perekondlikku olukorda arvestades määrab kohus kohtuvälise menetleja poolt määratud trahvi maksmise ositi KarS § 66 lg. 3 sätestatud maksimaalse tähtaja jooksul. Kohtunik 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.