1-07-9901\3

MÄÄRUS Kohus Pärnu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

1. augustil 2007.a Paide kohtumajas Kriminaalasja number 1-07-9901 Kohtukoosseis Kohtunik Heino-Vello Pihlak Kriminaalasi Aare Priske kohta esitatud erakorraline ettekanne Süüdimõistetu Aare Priske, isikukood 36603180295, elukoht xxxxxxxxxxxxxx xxxxx varem kriminaalkorras karistatud mitmel korral, viimasest karistusest – vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastatud 23.07.2007.a ja kriminaalhooldusele asumine 24.07.2007.a, elektrooniline valve on kohaldatud 2.08.2007.a, vahi all alates 7.08.2007.a. Menetlusosalised Kohtuistungitel osalesid süüdimõistetu Aare Priske, kriminaalhooldajad Kristiina Mikola ja Ülle Luts, kaitsjana vandeadvokaat Matti Reinsalu ja prokurörina Anu Kaldasaun Resolutsioon tühistada Aare Priske suhtes Harju Maakohtu 10.07.2007.a määrus nr 1-07-8540 vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamise kohta, milles esimeseks kuueks kuuks oli temale elektroonilise järelevalve kohaldamine. Pöörata täitmisele 19.05.2005.a Tallinna Linnakohtu otsus nr 1-659/05 ja saata Aare Priske kandma talle mõistetud vangistust 3 aastat 8 kuud 26 päeva, millest lugeda ärakantuks 2 aastat 2 kuud 4 päeva. Ärakandmata on 1 (üks) aasta 6 (kuus) kuud ja 22 (kakskümmend kaks) päevast vangistust. Kohaldatud tõkend - vahistamine jätta samaks. Vangistuse tähtaega hakata lugema tema vahi alla võtmise päevast, mis on
2. august 2007.a. Välja mõista Aare Priskelt riigituludesse (Rahandusministeerium, arve 10220034800017, viitenumber 2800049696) kaitsjatasu v. adv. Matti Reinsalu tasustamiseks 280 (kakssada kaheksakümmend) krooni. Vabatahtlikuks tasumiseks on võimalus 30 päeva kohtumääruse jõustumisest arvates. Tasumisel märkida Paide kohtumaja, määruse number ja kaitsja tasu. Juhul kui tasumist ei ole võimalik teha võimaldatud aja jooksul, siis tuleb arvestada lisanduvate täitemenetluse kuludega. Määruse peale võib esitada Pärnu Maakohtu Paide kohtumaja kaudu määruskaebuse 10 päeva jooksul Tallinna Ringkonnakohtule. Tuvastatud asjaolud Süüdimõistetu on määratud 10.07.2007.a Harju Maakohtu määruse nr 1-07-8540 alusel esimeseks kuueks kuuks elektroonilise järelevalvele Paide talituse kriminaalhooldaja järelvalve alla katseajaga kuni 14.02.2009.a kohustusega järgida KarS § 75 lg 1 p 1, 2, 3, 4, 5 nõudeid koos KarS §-s 75 lg 2 sätestatud kohustustega. Määrus on jõustunud 21.07.2007.a. Süüdimõistetu vabanes 23.07.2007.a ja ilmus kriminaalhooldaja juurde 24.07.2007.a. Samal päeval on tutvustatud talle õigusi ja kohustusi allkirja vastu. Elektrooniline järelevalve seade on talle paigaldatud 2.08.2007.a. 6.08.2007.a kella 22.54 ajal hooldusalune eemaldas seadme jalalt selle läbilõikamisega. Peale seda ei olnud temaga võimalik ühendust saada valveametnikul ega kriminaalhooldajal ega tema lähedastel. Mobiiltelefonile, lauatelefonile ja koduseadmele ei vastanud. Konstaablile ta ust ei avanud. Hiljem läks konstaabel hooldusaluse ema palvel rõdu kaudu tuppa, kust leidis joobes hooldusaluse ja lahti lõigatud jalavõru. Hooldusalune ei avaldanud põhjust, miks nii tegi. Kuigi kuulis telefonide helinaid ei tahtnud kellegagi rääkida. Seletusega on ta kinnitanud, et oli teadlik, et peab olema valveametnikule ja oma kriminaalhooldajale kättesaadav pidevalt ööpäev läbi ja nädala igal päeval. Ettekandega leitakse, et katseaeg on ebaõnnestunud, hooldusalune ei olnud kättesaadav, on rikkunud elektroonilist seadet ja ei pea kinni sellise valve nõuetest, lisaks tarvitab alkoholi. Ettekandega taotletakse tema suhtes kohtuotsuse täitmisele pööramist KarS § 76 lg 5 alusel. Menetlus kohtus Kohtuistungil kriminaalhooldusametnikud jäävad erakorralise ettekande juurde. Tegemist elektroonilise järelvalveseadme teadliku läbilõikamisega ja järelevalve korra rikkumisega. Enne tema vabastamist olulised riskifaktorid said välja selgitatud. Kriminaalhooldusele mittesaatmise põhjuseid ei selgunud. Ta on olnud senise elu jooksul üliaktiivne, kinnistunud on omad arusaamad, esineb sõltuvus alkoholist, mis raskendavad reeglite täitmist. Ilmselt ei suutnud ette arvata, et jääb pideva valve alla ja kuidas ta seda talub. Füüsiliste kannatuste kohta meditsiinilised hinnangud puuduvad. Süüdimõistetud kriminaalhooldusalune kinnitab, et on olnud teadlik sellise järelevalve tingimustest ja korrast. Kuid ei arvanud, et see võib ta ummikusse ajada ja ta ei suuda iseenda eest vastutav olla. Kriminaalhooldaja poole ei pöördunud, sest ei teadnud, kas probleemid on mööduvad või meditsiinilised. Samuti ei rääkinud sellest emale. Siiani on takistatud magama jäämine, esineb vilin kõrvus. Alkoholi tarvitas mõne pitsi jagu. Jalavõru sai kanda 4 päeva. Tahe on uuesti jalavõru proovida ja siis oleks vaja selgitada, kas tegemist on selle mõjuga tervislikule seisundile. 2 Prokurör leiab, et erakorraline ettekanne on põhjendatud ja süüdimõistetule kohaldatud kriminaalhooldus tuleb lõpetada ja ta saata ärakandmata karistust kandma vanglasse. Ennetähtaegne vabanemine oli võimalik ainult elektroonilise valve kaudu. Muul viisil ei olnud tal õigust vanglast vabaneda. See õigus tekib alles augustikuu lõpus. Välistada ei saa muutuste tekkimist valve ajal, kuid selleks oli kehtestatud eeskirjad, mis olid täidetavad. Ta ei pöördunud ametnike poole. Kaitsja leiab, et ettekandest märgitud rikkumised on toimunud. Kuid tuleb arvestada, et hooldusalusel tekkisid tervise probleemid, mistõttu tuleks võimaldada ja paigaldada uuesti järelevalve seade ja siis kui korduvad tervise probleemid suunata uuringutele arsti juurde, et kindlaks teha, kas need on seadmest põhjustatud. Seda seetõttu, et elektrooniline järelvalveseade on rakendamisele alles võetud ja tagajärjed on teadmata. Kohtu põhjendused Kohus, olles läbi vaadanud erakorralise ettekande koos juurdelisatud dokumentidega, ära kuulanud kriminaalhooldajate ja kriminaalhooldusaluse seletuse, kaitsja ja prokuröri arvamuse, leiab, et kriminaalhooldusalune Aare Priske on kohtuotsusega tingimisi vangistusest vabastatud, millest esimesel kuuel kuul pidi kandma elektroonilist järelvalveseadet. Kandis ainult 4 päeva, mille järel lõikas läbi. Peale seda ta ei olnud enam kättesaadav valveametnikule ega kriminaalhooldajale. Sellega rikkus elektroonilise järelevalve seadme tööd ning ei pidanud kinni elektroonilise valve nõuetest. Samal ajal rikkus kohustust mitte tarvitada alkoholi. Sõnaselgelt on kohtumääruses väljendatud, et esimene kuus kuud katseajast tuleb olla elektroonilise järelevalve all ning tuleb katseajal järgida käitumise kontrollinõudeid ja kohustusi. Elektroonilise valve reeglite rikkumine on teadlikult toime pandud. Seega on erakorraline ettekanne põhjendatud ja seaduslik. Kohus ei arvesta tagantjärele esitatud hooldusaluse väiteid või põhjendusi, et valveseadme jalavõru tekitas tal nahasügelemist ja peas helisid, mida ta ei suutnud taluda. Need ei ole enam kontrollitavad 16 päeva möödumisel. Need oleks olnud kontrollitavad järgmisel päeval vahistamise ajal ja sama päeva kohtuistungil hinnatavad vahi alla võtmise otsustamisel. Hooldusalune ei avaldanud põhjuseid oma
3. augusti 2007.a seletuses, jättes samuti põhjused avaldamata vahistamise taotluse läbivaatamisel kohtus. Alles
4. augusti seletuses toob ta välja omapoolsed põhjused. Kohtu hinnangul oleks hooldusalune pidanud oma probleemidest koheselt
5. augusti 2007.a õhtul teatama kriminaalhooldajale, kes oleks saanud asuda vastavalt tegutsema. Kui ka ei olnud usaldust asenduskriminaalhooldaja vastu, siis oleks aidanud lihtsalt teatamine, et on häirivaid asjaolusid. Põhjalikum selgitus või isiklike põhjuste avaldamine oleks saanud anda hiljem sellele kriminaalhooldajale, kelle vastu oli usaldus tekkinud. Praegusel kujul esitatud põhjendused ei ole enam kontrollitavad, kohtule usutavad ja jäävad arvestamata. KrMS § 409 sätestab, et jõustunud kohtuotsus ja -määrus on kohustuslik kõikidele isikutele ja kuulub täitmisele. Erandeid selles osa ei ole. Seaduslikke põhjendusi ei ole esitatud. Elektroonilisele valvele mitteallumisega ning kohustuste mittetäitmisega on ta rikkunud jõustunud kohtumääruse täitmist. KarS § 76 lg 5 sätestab, kui isik katseajal ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi või ei allu elektroonilisele valvele, pöörab kohus kandmata jäänud karistuse osa 3 kriminaalhooldusametniku ettekande alusel täitmisele. KarS § 75 lg 2 p 9 kohaselt tuleb alluda elektroonilisele valvele, kui ta on selleks eelneva nõusolu andnud. Süüdimõistetu on olnud nõus enda karistusest vabastamisega tingimisi ning enda allutamisega kriminaalhooldusele ühes elektroonilise järelevalve rakendamisega. Ta ei ole asunud määrust täitma. Ühesõnaga võimalust kanda karistust vabaduses ei ole soovinud kasutada. Tema käitumine tunnistab selgelt, et ta ei ole õigustanud kohtu usaldust, mida kohus pidas võimalikuks. Lähtudes kriminaalhooldaja poolt kindlaks tehtud isikuomadustest ja hooldusaluse enda käitumisest elektroonilise valve ajal puudub kohtul usaldus, et tema veelkordse elektroonilise valve kohaldamisega katseaja kestel uuesti ei korda toime pandud tegu. Erakorraline ettekanne on põhjendatud ja kohus kasutab KarS § 76 lg 5 tulenevat õigust pöörata karistus täitmisele, kui süüdimõistetud kriminaalhooldusalune ei täida talle pandud kohustusi ja ei allu elektroonilisele valvele. Heino-Vello Pihlak Kohtunik 4