4-07-5151\7

(5)4-07-5151 Kohtuotsus on Pärnu Maakohtu Kuressaare kohtumaja kantseleis asukohaga Lossi 2 Kuressaares tutvumiseks kättesaadav alates 7.detsembrist 2007.a. Käesolevas asjas pöörab kohtuotsuse täitmisele samas väärteoasjas esmakordselt lahendi teinud kohtuväline menetleja. ASJAOLUD Lääne Politseiprefektuuri Kuressaare politseijaoskonna Kuressaare piirkonna komissar Meelis Juhandi koostatud 31.08.2007.a. otsusega karistati Jaanus Aavikut liiklusseaduse (LS) § 7419 lg 1 järgi rahatrahviga 150 trahviühikut so 9000 krooni ja LS § 7419 lg 2 järgi lisakaristusega juhtimisõiguse äravõtmiseks 4 kuuks. Otsusest nähtub, et Jaanus Aavikut karistati väärteomenetluses selle eest, et ta juhtis 05.08.2007.a. kell 21.40 Kaarma vallas Saare maakonnas Risti-Virtsu-Kuivastu-Kuressaare tee 143. kilomeetril Kuivastu suunas mootorsõidukit alkoholijoobes (0,64 mg/l), millega rikkus liikluseeskirja § 76 p 1 nõudeid, pannes toime väärteo, mis on kvalifitseeritav liiklusseaduse § 7419 lg 1 järgi. 20.09.2007.a. esitas J.Aavik eelnimetatud otsuse peale kaebuse maakohtule, taotledes kohtuvälise menetleja otsuse tühistamist, uue otsuse tegemist ja kergema karistuse mõistmist ning lisakaristuse kohaldamata jätmist. Kaebuses leiab J.Aavik, et temale määratud karistus on ebaõiglaselt karm. Kaebuses märgib selle esitaja, et väärteoprotokolli kohaselt seisnes tema poolt toime pandud süütegu selles, et ta juhtis 05.08.2007.a kell 21.40 Risti-Virtsu-Kuivastu-Kuressaare maantee 143-ndal kilomeetril Kuivastu suunas haagisega veoautot alkoholijoobes 0,64 mg/l väljahingatavas õhus. Kaebuse esitajal tuvastatud joove on vastavalt Vabariigi Valitsuse 02.04.2001.a määrusega nr 120 kehtestatud „Joobeseisundi tuvastamise ja joobeastme määramise ning joobeseisundi määramise otsuse vaidlustamise korra“ § 19 lg 1 p-le 2 kerge alkoholijoove. Väärteoasjas tehtud otsuses on märgitud, et karistust kergendavad asjaolud puuduvad. Otsuse tegija on jätnud tähelepanuta, et J.Aavik kahetses süüteo toimepanemist puhtsüdamlikult. See on märgitud ka 05.08.2007.a koostatud väärteoprotokolli. KarS § 57 lg 1 p 3 kohaselt on puhtsüdamlik kahetsus karistust kergendav asjaolu. J.Aavik palub muuta temale määratud karistust. Ta leiab, et väärteoasjas nr 2740 07 001619 temale määratud karistus on põhjendamatult raske. Karistusotsuse põhjendusena on toodud üldised asjaolud. Väärteootsusest ei nähtu, et otsuse tegija oleks arvestanud konkreetse süüteo asjaoludega ning järginud KarS § 56 lg 1 nõudeid. J.Aavik leiab, et mõistetud karistus ei ole kooskõlas temale süüks arvatava teo raskuse ja laadiga. Arvestades asjaolu, et temal tuvastati üksnes kerge joove, samuti kergendava asjaoluna puhtsüdamlikku kahetsust, palun J.Aavik temale määratud rahatrahvi vähendada. Väärteoasjas tehtud otsusega on kaebuse esitajalt lisakaristusena võetud ära juhtimisõigus 4 kuuks. LS § 7419 lg 2 järgi võib kohus või kohtuväline menetleja kohaldada LS §-s 7419 sätestatud süüteo eest lisakaristusena sõiduki juhtimise õiguse äravõtmist. Kohtul või kohtuvälisel menetlejal ei ole nimetatud sätte järgi kohustust lisakaristusena sõidukijuhtimise õigust ära võtta. Kaebuses märgib J.Aavik, et tegutseb füüsilisest isikust ettevõtjana. Juhtimisõiguse olemasolu on talle töö tegemise eelduseks. Ilma juhtimisõiguseta jääb ta ilma igapäevasest sissetulekust ja see paneb teda ning tema perekonna äärmiselt raskesse olukorda. Tegemist on nagu topeltkaristusega, kus temale on määratud nii rahatrahv kui ka juhtimisõiguse äravõtmine. J.Aavik palub väärteootsus lisakaristuse mõistmise osas tühistada. Eeltoodust lähtudes ja juhindudes VTMS § 132 p 3 palub J.Aavik: Tühistada tema suhtes tehtud 31.08.2007.a otsus 2

(5)4-07-5151 väärteoasjas nr 2740 07 001619 liiklusseaduse § 7419 lg 1 järgi ning teha uus otsus ja mõista talle kergem karistus, lisakaristus jätta kohaldamata. Kohtuistungil jäi J.Aavik kaebuse juurde. KOHTUVÄLISE MENETLEJA SEISUKOHT Kohtuväline menetleja leiab, et kaebus ei kuulu rahuldamisele /t.l. 11/. Kohtuväline menetleja märgib oma kirjalikus vastuses kaebusele, et Liiklusseaduse § 7419 lg 1 alusel võib karistuseks määrata rahatrahv kuni 300 trahviühikus või aresti. Sama paragrahvi 2. lõike alusel võib kohaldada juhtimisõiguse äravõtmist kolmest kuust kuni üheksa kuuni. Sellega on seaduseandja jätnud kohtule või kohtuvälisele menetlejale otsustamisvabaduse, mis ei allu õiguslikule regulatsioonile. Et karistuse määra otsustamine ei oleks subjektiivne ega oleks mõjutav muudest teguritest on karistusseadustik jaganud otsuse tegijale juhised karistuse kohaldamiseks läbi etappide. Karistusseadustiku § 56 lg 1 annab selge suunitluse, mida tuleb karistuse määramisel arvestada: isiku süüd; kergendavad/raskendavad asjaolusid; tahtluse ja ettevaatamatuse liiki; võimalus mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Menetlusaluse isiku ütlustest nähtub, et rikkumisele eelneval päeval ja ööl tarvitas ta nö tugevalt alkoholi ja oli juhtima asudes enese meelest kaine. Siiski tuvastas politseipatrull Jaanus Aavikul kerge alkoholijoobe (0,64 mg/l). Koostatud väärteoprotokollis nõustub Jaanus Aavik tema suhtes alustatud väärteomenetlusega ja tunnistab end kvalifitseeritavas teos so mootorsõiduki juhtimine joobeseisundis süüdi. Vastulauset Jaanus Aavik peale väärteoprotokolli koostamist ei esitanud. Väärteoprotokollis kirjutab Jaanus Aavik, et kahetseb väga, et nii juhtus, kuid kohtuväline menetleja, tehes antud väärteoasjas otsust ei saa sellist ühelauselist avaldust arvestada puhtsüdamliku kahetsusena. Jaanus Aaviku tegevuses on ilmne hoolimatus nii enese kui ka teiste suhtes, kuna asudes mootorsõidukit juhtima olukorras, kus ta ööpäev läbi enne mootorsõidukit juhtima asumist tarvitas alkoholi ja võis eeldada, et juhtima asudes võib ta olla alkoholijoobeseisundis, kuna puhkeaeg jäi liiga lühikeseks, tekitas ta suure ohuallika, seades ohtu inimeste elud. Jaanus Aavik taotleb oma kaebuses otsuse tühistamist seoses juhtimisõiguse hädavajalikkusega sõitmiseks igapäevaselt tööautoga. Kohtuväline menetleja leiab, et vajadus tööalaselt autot juhtida on paljudel mootorsõiduki juhtimisõigust omavatel isikutel, kuid see ei saa olla määravaks asjaoluks isiku karistamisel. Õiguskorra kaitsmise huvide arvestamisel on kohtuväline menetleja Jaanus Aaviku karistamisega silmas pidanud eesmärki avaldada õiglase karistusega mõju, mis suurendaks inimeste usku normikehtivusse ja usaldust õiguskorra vastu. Menetleja on kasutanud oma kaalutlusõigust, mis nähtub nii põhikaristuse, kui ka lisakaristuse määrast, mis ei ole maksimaalne vaid rahatrahv keskmise määra suurune ja lisakaristus alla keskmist. Seadusandja on andnud selged piirid karistuste kohaldamiseks ja neis piires peab ka menetleja oma otsuseid tegema. Seetõttu leiab kohtuväline menetleja, et määratud karistus on proportsionaalne ja õiguspärane ning ei ole nõus otsuse tühistamisega. Kohtuistungil jäi kohtuväline menetleja eeltoodu juurde. KOHTU SEISUKOHT Kohus olles tutvunud väärteoasja materjalidega ning ära kuulanud menetlusosaliste seletused leiab, et kaebus kohtuvälise menetleja otsuse tühistamiseks kaebuses toodud põhjendustel ei kuulu rahuldamisele. 3

(5)4-07-5151 Jaanus Aavik ei ole vaidlustatud süüteo toimepanemist vaid talle otsusega määratud karistuse. Menetlusalune isik väidab, et temale määratud karistus on ebaõiglaselt karm kuna temal tuvastati üksnes kerge alkoholijoove ning otsuse tegija on jätnud arvestamata karistust kergendava asjaoluna puhtsüdamliku kahetsuse. Talle mõistetud lisakaristust peab menetlusalune isik topeltkaristuseks. Menetlusaluse isiku väitel on juhtimisõigus temale vajalik seoses tema töö iseloomuga ning ilma selleta jääb ta ilma igapäevasest sissetulekust, mis paneb tema ja ta pere raskesse olukorda. Kohus ei nõustu menetlusaluse isikuga selles, et temale kohtuvälise menetleja poolt määratud rahaline karistus on põhjendamatult suur ning lisakaristuse määramine ei olnud põhjendatud. Liiklusseaduse § 7419 lg 1 kohaselt mootorsõiduki või trammi juhtimise eest joobeseisundis – karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut või arestiga. Sama paragrahvi

1. lõikele võib kohus või kohtuväline menetleja kohaldada käesolevas paragrahvis sätestatud süüteo eest lisakaristusena sõiduki juhtimise õiguse äravõtmist kolmest kuust kuni üheksa kuuni. Karistamise alused sätestab karistusseadustiku §
2. Nimetatud sätte 1.lõike kohaselt on karistamise alus isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Süüteomenetluses karistuse määramisel peab kohus ja kohtuväline menetleja muude KarS § 56 lg-s 1 nimetatud asjaolude kõrval võtma arvesse kõiki KarS § 57 lg-s 1 märgitud kergendavaid asjaolusid. Sama paragrahvi teise lõike järgi on kohtul õigus lugeda kergendavaks asjaoluks ka esimeses lõikes loetlemata asjaolusid, mis kohtu hinnangul vähendab menetlusaluse isiku süüd ja võimaldab sanktsioonis ettenähtud karistust kergendada. Kuid asjaolud, mis kohtu arvates vähendavad isiku süüd ja kergendavad karistust, peavad olema kontrollitavad ja tulenema kriminaal- või väärteotoimiku materjalidest. Asja materjalidest nähtub, et varasemalt (10.10.2005,14.01.2006, 27.09.2006) on J.Aavikut väärteomenetluses liiklusnõuete rikkumise eest karistatud kolmel korral. Tegemist on isikut iseloomustavate andmetega, mida tuleb KarS § 56 lõike 1 kohaselt karistuse mõistmisel arvesse võtta, hindamaks võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest. Kohtuvälise menetleja otsusega määrati J.Aavikule LS § 7419 lg 1 alusel 9000 krooni suurune rahatrahv ja võeti temalt lisakaristusena LS § 7419 lg 2 alusel ära mootorsõiduki juhtimise õigus 4 kuuks. Kohus nõustub J.Aavikuga, et kuna J.Aavik oli enda kirjalikus seletuses (väärteoprotokollis) avaldanud kahetsust juhtunu suhtes, oleks menetleja otsuses kahetsust ja selle arvestamist või mittearvestamist karistust kergendava asjaoluna tulnud igal juhul põhjendada. Samas kohus tõdeb, et varem korduvalt liiklusväärtegusid toime pannud J.Aavikule valiti põhikaristuseks mitte raskem karistusliik - arest, vaid rahatrahv ja seda keskmises määras. Samuti ei kohaldatud talle lisakaristust maksimaalmääras. Seda arvestades oleks raske absoluutse kindlusega väita, et kohtuväline menetleja jättis J.Aavikule kirjalikult väljendatud kahetsuse karistuse määramisel ka sisuliselt täiesti tähelepanuta. 4

(5)4-07-5151 Karistus kujutab endast õiguserikkumise ja selle toime pannud isiku riiklikku hukkamõistu, mis avaldub isiku õiguste ja vabaduste kitsendamises. Karistuse raskuse määravad süü ulatus ning eri- ja üldpreventiivsed vajadused. Teisisõnu peab karistus vastama toimepandud teo ebaõigusele, mõjutama isikut edaspidi rikkumistest hoiduma ning kaitsma õiguskorda, kuid karistus ei tohi olla ülalnimetatud eesmärkide saavutamiseks ilmselgelt ülemäärane. Juhtimisõiguse peatamise eesmärgiks on muu hulgas kaitsta teiste isikute elu, tervist ja omandit. Seega on nimetatud liikumisvabaduse piirang kehtestatud teiste isikute õiguste ja vabaduste kaitseks. Mootorsõiduki juhtimise keelamine on kaasajal levinud karistusliik, mis kujutab kohtu arvates endast efektiivset karistust liiklusalaste õiguserikkumiste eest. Samuti ei ole tegemist ilmselgelt ebaproportsionaalse karistusega, arvestades J.Aaviku õiguserikkumise iseloomu. R.Undrest kohtunik 5