4-07-4998\1

Väärteoasi nr.4-07-4998 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Otsuse kuupäev Otsuse teinud kohus Kohtunik Sekretär 08.11.2007.a. Harju Maakohus Liivalaia Kohtumaja Alari Möldre Kairit Mikkin Vaidlustatud lahend Põhja Politseiprefektuuri Liiklusjärelvalve Osakonna haldustalituse vanemkomissar Marianne HEINMÄE 30.08.2007.a. otsuse väärteo asjas nr. 2302, 07, 002625 osalise tühistamise nõudes – kus Kaido Miitra palus jätta alles üksnes põhikaristuse kuid jätta lisakaristuse juhtimisõiguse äravõtmise näol kohaldamata Kaebuse esitanud isik Istungil osalenud isikud Kaido Miitra, isikukood: 36905080220, elukoht: XXX kaebuse esitaja: Kaido Miitra, kohtuvälise menetleja – Põhja PP LJVO – esindaja juhtivkonstaabel Hannes Küünarpuu LÕPPOSA Jätta Kaido Miitra kaebus rahuldamata ning Põhja Politseiprefektuuri Liiklusjärelvalve Osakonna haldustalituse vanemkomissar Marianne HEINMÄE 30.08.2007.a. otsus väärteo asjas nr. 2302, 07, 002625 muutmata. Otsuse peale võib esitada kassatsiooni advokaadist esindaja vahendusel Riigikohtule Harju Maakohtu kaudu 30 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav. Kassatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada kirjalikult Harju Maakohtule seitsme päeva jooksul, alates kohtuotsuse lõpposa kuulutamisest. VAIDLUSTATUD OTSUSE SISU Põhja Politseiprefektuuri Liiklusjärelvalve Osakonna haldustalituse vanemkomissar Marianne HEINMÄE 30.08.2007.a. otsusega väärteo asjas nr. 2302, 07, 002625 tehti kindlaks, et Kaido Miitra juhtis 03.08.2007.a. kella 22.05 ajal mootorsõidukit XXX riiklik. reg. nr. XXX kiirusega, mis ületas liikluskorraldusvahendiga lubatud sõidukiiruse 45 km/h võrra, sõites kiirusega 122 + - 7 km/h. Oma tegevusega rikkus Kaido Miitra Liikluseeskirja §-vi 126 p.3 nõudeid ning pani toime väärteo, mis on kvalifitseeritav Liiklusseaduse §-vi 74 – 22 lg.3 järgi. Olukorras, kus igal aastal hukkub liikluses sadu ja saab vigastada üle tuhande inimese, peab riik andma selge signaali sellest, et liiklusrikkumiste, sealhulgas mootorsõidukile lubatud suurima sõidukiiruse olulise ületamise näol on tegemist riigi poolt rangelt karistatavate õigusrikkumistega, mille puhul on ettenähtud ka lisakaristuse kohaldamine juhtimisõiguse äravõtmise näol. Käesoleval juhul on menetleja seisukohal, et lisaks põhikaristusele on põhjendatud menetlusaluse isiku suhtes lisakaristuse kohaldamine. Ning määras Kaido Miitrale Liiklusseaduse §-i 74-22 lg.3 alusel karistuseks rahatrahvi 100 trahviühiku ulatuses,s.o. summas 6000.-EEK-i. ning Liiklusseaduse §-i 74-22 lg.5 alusel lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmise 3 kuuks. KAEBUSE SISU Kaido Miitra esitas Harju Maakohtule selle otsuse peale kaebuse, milles palus Väärteomenetluse seadustiku § 132 p.2 alusel tühistada osaliselt Põhja Politseiprefektuuri Liiklusjärelvalve Osakonna haldustalituse vanemkomissar Marianne HEINMÄE 30.08.2007.a. otsus väärteo asjas nr. 2302, 07, 002625 – paludes jätta alles üksnes põhikaristuse kuid jätta lisakaristuse juhtimisõiguse äravõtmise näol kohaldamata. Põhistades oma kaebust sellega, et Liiklusseaduse §-i 74-22 lg.5 alusel määratud lisakaristus ei ole õigustatud, kuivõrd karistusregistri andmetel on kaebajal ainult üks kehtiv väärtegu LS § 74 – 22 lg.2 alusel ning selle rikkumise eest määratud rahatrahv summas 2100 krooni on tasutud. Ta on seega täitnud eelnevalt toimepandud liikluseeskirjade rikkumise eest määratud karistuse, millest järeldub, et ta võtab kanda oma süüd kohusetundlikult. Otsuses on kohtuväline menetleja tuvastanud, et puuduvad nii karistust raskendavad kui ka kergendavad asjaolud. Samas on aga kaebaja tunnistanud kohtuvälisele menetlejale oma süüd ning puhtsüdamlikult kahetsenud oma teguviisi. Vastavalt KarS § 57 lg.1 on karistust kergendavaks asjaoluks ka puhtsüdamlik kahetsus. Ta töötab tegevjuhina AS-is , mis tegeleb eramajade ja ärihoonete ehitusega ning mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmine pärsib oluliselt tema võimet operatiivselt ja tulemuslikult oma kohustusi täita. Sellel ametikohal töötamise üks vältimatutest eeldustest on mootorsõiduki juhtimisõiguse olemasolu ning lähtuvalt eeltoodust on ilmselge, et mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmine raskendaks või muudaks võimatuks kaebajal oma ametikohal töötada. Lähtuvalt eeltoodust ning tuginedes KarS § 56, § 57, § 61 lg.1 leiab kaebaja, et kohtuvälise menetleja poolt määratud lisakaristus mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmise näol on ebamõistlikult koormav ja kaebajale ülemäära raske olukorra loomise fakt. Kaebaja arvates pole kahe kehtiva LS § 74 – 22 alusel kvalifitseeritava rikkumise eest proportsionaalne rakendada lisaks põhikaristusele veel LS § 74 – 22 lõikes 5 toodud lisakaristust ja seda veel sanktsiooni keskmises määras. Kohus juhindub VTMS § 132 p. 1, § 133, § 134, § 135 lg. 6 Kohtunik:/allkiri/ Koopia õige Kohtunik: