1-07-14130\1

1-07-14130 KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. november 2007.a Tallinn, Tartu mnt kohtumaja avalikul kohtuistungil süüdimõistetu kaugülekuulamise vahendusel Kohtuasja nr 1-07-14130 Kohtunik Tatjana Bogdanova Kohtuistungisekretär Galina Kovaljova Tõlk Tatjana Talja Prokurör Katrin Kabel Kohtuasi Ämari Vangla esitatud materjalid Viktor Anufrijevi tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks elektroonilise valve alla Süüdimõistetu Viktor Anufrijev (isikukood: 37909152221, viibib Ämari Vanglas) RESOLUTSIOON Jätta Viktor Anufrijev tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Edasikaebamise kord Määrusele saab esitada 10 päeva jooksul määruskaebuse Harju Maakohtule. Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused Ämari Vangla esitas 08.11.2007.a Harju Maakohtule materjalid kinnipeetava Viktor Anufrijevi tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks elektroonilise valve alla. 2 Viktor Anufrijev tunnistati süüdi Lääne-Viru Maakohtu 30.01.2002.a otsusega KarS § 15 lg 2 – 115` lg 1; § 100 järgi. KrK § 40 lg 1 alusel liideti nimetatud karistused osaliselt ja karistuseks mõisteti kuritegude kogumi eest 10 aastat vabadusekaotust. KrK § 40 lg 3 alusel liideti nimetatud karistusega osaliselt 02.03.2000.a kohtuotsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa ja lõplikuks karistuseks mõisteti 13 aastat vabadusekaotust. Karistuse kandmise algus oli 22.04.1999.a ja lõpp on 22.04.2012.a. Kinnipidamisasutuses Viktor Anufrijevi kohta koostatud iseloomustusest nähtub, et kinnipeetav on vanglas omandanud elektriku kutse, töötab AS „EVT“ puidutöölisena. Kinnipeetavat on 8-korral distsiplinaarkorras karistatud, neist kehtiv on määratud 18.05.2007.a. Vabaduses läheb elama vanaema juurde, töökoht ei ole garanteeritud. Kriminaalhooldusametniku ettekande kohaselt kriminaalhooldaja ei nõustu kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamisega elektroonilise valve alla. Kinnipeetav ei ole vaatamata korduvatele karistustele õppust võtnud, vaid on jätkanud kuritegelikku eluviisi ning kannab karistust väga raske isikuvastase kuriteo eest. Leiab, et uue kuriteo toimepanemise risk on kõrge, kuna korduvkuritegude raskusaste on muutunud raskemaks. Kinnipeetava suhtes on kohaldatud 8 distsiplinaarkaristust, mis näitab, et võimaluse tekkimisel eirab ta jätkuvalt kehtestatud käitumisreegleid ega ole endale eelnevatest karistustest vastavaid järeldusi teinud. Peale selle ei ole kinnipeetav ennetähtaegseks vabastamiseks ettevalmistatud, kuna ta ei ole läbinud mitte ühtegi sotsiaalõppe programmi ega käinud lühiajalisel väljasõidul. Viktor Anufrijev taotleb kohtult enda vabastamist tingimisi enne tähtaega, on nõus elektroonilise valvega. Varem on kohtulikult karistatud mitu korda. Kannab karistust tapmise ja vägistamise katse eest. Elukoht on vabaduses olemas, töökohta ei ole. Prokurör ei toeta taotlust. Isik on varasemalt korduvalt karistatud, nimetatud karistused ei ole mõju avaldanud ning suunanud teda edaspidi elama seadusekuulekalt, ta on siiski jätkanud kuritegude toimepanemist. Kannab karistust raske isikuvastase kuriteo toimepanemise eest. Kriminaalhooldaja leiab, et uue kuriteo sooritamise risk on kõrge. Arvestades isiku poolt toimepandud kuritegu ning varasemat karistatust, puudub veendumus selles, et isik oleks oma eelnevatest ning käesolevast karistusest teinud vastavaid järeldusi ning sooviks edaspidi elada seadusekuulekalt. Kohus, tutvunud esitatud materjalidega ning ära kuulanud V. Anufrijevi ja prokuröri arvamuse, leiab, et V. Anufrijev tuleb jätta tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Kohtu hinnangul on kinnipeetava ennetähtaegne vabastamine ennatlik. Katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Seega võtab kohus taotluse läbivaatamisel arvesse kõik V. Anufrijevi isikut iseloomustavad andmed – tema käitumist nii kuriteo toimepanemisele eelnenud ajal, sellel ajal ning sellele järgnenud perioodil. Kinnipeetav on varasemalt korduvalt karistatud, nimetatud karistused ei ole mõju avaldanud ning suunanud teda edaspidi elama seadusekuulekalt, ta on siiski jätkanud kuritegude toimepanemist. Kannab karistust raske isikuvastase kuriteo toimepanemise eest. Kriminaalhooldaja leiab, et uue kuriteo sooritamise risk on kõrge. Arvestades kinnipeetav poolt toimepandud kuritegu ning varasemat karistatust, puudub kohtul veendumus selles, et isik oleks oma eelnevatest ning käesolevast karistusest teinud vastavaid järeldusi ning sooviks edaspidi elada seadusekuulekalt. 3 Arvestades V. Anufrijevi poolt toimepandud kuritegude asjaolusid ja raskust, ei ole kohtu hinnangul kinnipeetava ennetähtaegne vabastamine õigustatud. Tema ennetähtaegsel vabanemisel saaks ühiskonna õiglustunne oluliselt riivatud, samuti ei oleks tema vabastamine kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega. Isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaegne vabastamine isikule garanteeritud. Õigusnormid, millest kohus juhindub, on KarS § 76 ja KrMS §-dest 426, 432, 383,
2. Kohtunik