) ja asjakohase mõõtemetoodika nõudeid.
lg 1 kohaselt on mõõtetulemuse jälgitavus tõendatud, kui mõõtmised on teinud pädev mõõtja, kes kasutab kalibreeritud või taadeldud mõõtevahendeid või sertifitseeritud etalonaineid, järgides asjakohast mõõtemetoodikat. Politseipeadirektori asetäitja 18.11.2005 käskkirja nr 189 alusel kinnitatud Metoodika MM 01-2005 p 6.2.1 kohaselt tuleb kiiruse mõõtmisel kasutada kiirusmõõteseadet, mille veapiir ei ole halvem kui +/- 1 km/h kiirustel 10-100 km/h. Metoodika p 2 kohaselt on mõõtetulemuse laiendmääramatus +/- 3 km/h kiirustel 20-100 km/h. 3 Kiirusemõõteseadmele „Stalker Dual” 15.07.1998 väljastatud tüübikinnituse nr SA 3-4/3.45.98 kohaselt on seadme laiendmääramatus kasutamisel kiirustel alla 100 km/h +/-5 km/h. Kaebaja hinnangul ei vastanud seetõttu kiiruse mõõtmisel kasutatud seade mõõtemetoodikas kiirusemõõtmise seadmetele ette nähtud nõuetele; tüübikinnituse kehtivusaja möödumine ja teistsuguse laiendmääramatuse kehtestamine samale seadmele ei muuda seadet täpsemaks tüübikatsetusel määratust.
lg 1 kohaselt kontrollitakse taatlemisel, kas mõõtevahend vastab asjakohases õigusaktis ja tüübikinnitustes esitatud nõuetele, kasutatud taatlemistunnistuselt ei nähtu, kas taatlemisel tuvastati mõõtevahendi vastavus tüübikinnitustunnistuses esitatud nõuetele kasutamisel. Esitatud taatlustunnistus ei tõenda, milline on taadeldud kiirusemõõtja veapiir kiirustel 10-100 km/h, kohtuväline menetleja ei ole tõendanud, et veapiirid laboritingimustes mõõtmisel ja tegelikel mõõtmistel on ühesugused. 1.2) Kiiruse mõõtmisel ei järgitud mõõtemetoodika p 6.4.1 nõudeid, mis keelab kiiruse mõõtmise peeglilt – tunnistaja PEkinnitas, et jälgis mõõdetavaid sõidukeid peegli kaudu; samuti ei järgitud mõõtemetoodika p 5, mille kohaselt tuleb vältida sõidukite kiiruse mõõtmist, mis on ligikaudu ühel kaugusel kiirusemõõteseadmest v.a mõõterežiimil „fast” – kiirusemõõteseadme kasutamise protokollist nähtuvalt ei kasutatud mõõterežiimi „fast”, tunnistaja A. Avela väitel ei liikunud sõiduk teel üksinda, kiirusmõõteseadme kasutamise protokolli kohaselt liikus sõiduk teel üksinda. Nimetatud vastuolu ei ole kohtumenetluse käigus võimalik kõrvaldada. Eiratud on mõõtemetoodika p 6.3.1 tulenevat mõõteseadme näidu perioodilise kontrolli dokumenteerimise kohustust – kiirusmõõteseadme kasutamise protokollis on küll märgitud, et seade on töökorras, kuid puudub märge selle kohta, kas seadme näit on stabiilne ja millised on stabiilsuskontrolli tulemused; koostatud protokollist ei nähtu, kas kontrolli tulemused olid ühesugused või mitte. 2.) Kaebaja nõue asjas uue otsuse tegemiseks ja väärteo ümberkvalifitseerimiseks. Kaebaja enda ja tunnistaja AAväitel ei liikunud kaebaja poolt juhitud sõiduk kiirusega üle 70 km/h. Kaebaja ise kinnitab, et ületas teadlikult lubatud 50 km/h sõidukiirust. Vaidlus puudub, et kaebaja ületas lubatud sõidukiirust kuni 20 km/h. 3.) Kaebaja nõue lisakaristuse tühistamiseks. Kaebaja väitel vajab ta juhtimisõigust tööalaselt – ta on FIE, kes tegutseb taksoteenuse pakkujana. Kaebaja osundab, et ta on enne küll karistatud, kuid viimase 9 kuu jooksul ei ole toime pannud uusi rikkumisi vaatamata asjaolule, et ta osaleb liikluses iga päev; juhu kui kohus jätaks karistuse muutmata, on karistus kaotanud olulisel määral vahetu mõju. Kaebaja sõidutab perioodiliselt oma ema ja naiseema arsti vastuvõtule ja vajab selleks sõidukit. Kohtuvälise menetleja seisukoht: Kohtuvälise menetleja hinnangul on kaebus põhjendamatu. Kohtuvälise menetleja hinnangul oli kiiruse mõõtmisel kasutatud kiirusmõõtur taatlustunnistuse kohaselt taadeldud ja seega nõuetele vastav. Taatlustunnistuse järgi anti taatlemisel laboritingimustel seadme mõõteviga +-1 km/h. Reaalsel mõõtmisel sõltub mõõtemääramatus erinevatest parameetritest ja tingimustest, mis ei esine laboris. Laiendmõõtemääramatus saadakse mõõtmise nurga, kauguse objektist ning ilmastiku- ja olmetingimuste summeerimisel. Praktilises mõõtmises ei arvutata kõiki neid kolme mõõtemääramatust eraldi välja vaid fikseerimisel kasutatakse maksimaalselt mõõte hälvet. Mõõtemääramatuse hindamisel on koostatud tabelid ja need on lisatud mõõtemetoodikale. Eeltoodust tulenevalt vastas kiirusemõõtur talle esitatud nõuetele. Kaitsja esitatud tüübikinnitus on väljastatud 98 aastal, kuid alates sellest ajast on seadusandlk baas muutunud. 1998 aastal hinnati kiirusmõõtur Stalkeri kasutamisel üksikul mõõtmisel tekkinud mõõtemääramatust. Alates 2000 aastast hinnatakse kiirumõõturi korduvusvõimet ja sellest tekkinud mõõtemääramatust. Mõõtemääratamatuse õiguslik alus tuleneb sätestatud dokumendist- rahvusvahelise metroloogia organisatsiooni aktist OIML R91. Kiirusemõõtur fikseerib liiklusvoos kõige kiiremini liikuva sõiduki kiiruse. Tunnistaja A. A ütluste kohaselt möödus kaebaja juhitud sõiduk ennem politsei poolt peatamist kõrvalreas liikuvatest sõidukitest. Menetlustoimingu teinud politseiametniku P. Estermaa ütluste kohaselt lähenes sõiduk 4 mõõtmise hetkel temale üksinda ja teised sõidukid olid oluliselt tagapool. Kaitsja väide, et mõõtmisel kasutati peeglit, ei vasta tõele sest P. E võis ka seista auto kõrval. Mõõtemetoodikas on mõõtmisel peeglil silmas peetud, et radarseadet ei või peeglisse mõõtmise hetkel suunata. Antenni suunamisel peeglile tekivad vead. Tõendid: - 10.01.2007 kiirusmõõteseadme kasutamise protokoll, mille kohaselt teostati 10.01.2007 riikliku järelevalve korras Aimar Naggeli poolt juhitud mootorsõiduki XXXr/n XXX liikumiskiiruse mõõtmist 10.01.2007 kell 02:00 . Kasutati liiklusjärelevalve kiirusmõõteseadet Stalker Dual L, mõõtevahendi taatlustunnistuse nr 06071110, seade testitud 10.01.2007 kell 01:00, seade töökorras. Mõõtmise teeolude kirjeldus: asulasisene tee, hea nähtavus, sademeteta, kattega tee, märjad teeolud, pime aeg, tehisvalgus, 4 sõidurida, eraldusribaga, kahesuunaline tee. Patrullauto seisis kõrvalteel. Mõõtmist teostati paigal seistes, mootorsõiduk liikus 3 sõidurajal, sõiduk oli üksi ja lähenes. Seadme helisignaal oli ühtlaselt tõusenev ehk kõrgenev, seadme lugem on 82 km/h. Lubatud sõidukiirus mõõdetaval teelõigul 50 km/h. Kiiruse mõõtmise laiendmääramatus +/- 3 km/h. Ületas mõõdetaval teelõigul lubatud sõidukiirust mitte vähem kui 29 km/h. Juhile näidati seadme tabloole fikseeritud näitu, mõõtmise ajal ei kasutatud video/helitehnikat (tl 25); - väljavõte Kairi3 andmebaasist, mille kohaselt oli Aimar Naggelil juhtimisõigus (tl 26); - SA Põhja-Eesti Regionaalhaigla väljavõte haigusloost nr XXX, mille kohaselt on EP viibinud statsionaarsel ravil 07.05.2006-18.05.2006, patsient hospitaliseeriti ja tehti plaaniline südameoperatsioon (tl 29); - Arstliku Ekspertiisi otsus nr 226156, mille kohaselt on HJ 20.10.2005 tuvastatud raske puue, korduvekspertiis on määratud 01.10.2008-15.10.2008 (tl 30); - Maksu- ja Tolliameti 03.10.2006 tõend nr 9-10/6752, mille kohaselt on Aimar Naggel registreeritud Maksu- ja Tolliametis maksukohuslaste registris FIE-na, tegevusalad: juriidilised ja ehitusalased konsultatsioonid, taksoteenus (tl 31); - Aimar Naggeli 2005 tuludeklaratsioon mille kohaselt oli kaebaja maksustatav tulu 2005 aastal enne mahaarvamisi 23 151,00 krooni (tl 32-36); - 16.11.2006 mõõtevahendi taatlustunnistus nr 06071110 mille kohaselt on kiirusmõõtur Stalker Dual nr DC095743, 95743/DU, KA065563, KA065564 mõõtepiiridega 20 – 320 km/h taadeldud ja vastavad OIML R91 nõuetele. Mõõtetulemuse piirvea väärtus taatlusel laboritingimustes +/- 1 km/h. Mõõtevahendi esitas taatlusele Põhja Politseiprefektuur (tl 60, 73); - Tunnistus nr 641 selle kohta, et PE on läbinud Tallinnas 29.11.2005 pädeva mõõtja koolituse (tl 59, 74); - Tunnistus nr 470 selle kohta, et PE on läbinud 17.11.2004 koolituse „Sõidukite kiiruse mõõtmine.” (tl 75); - 18.11.2005 Politseiameti Politseipeadirektori asetäitja käskkiri nr 189 koos lisadega (tl 7888); - Eesti Standardiameti poolt 15.juuli 1998 väljastatud mõõtevahendi tüübikinnitus, mille kohaselt kinnitab Eesti Standardiamet, et kiirusmõõturite Stalker Dual, Stalker ja Stalker Dual SL (lubatud viga taatlusel +/- 1 km/h – S, +/- 2 km/h – M; mõõtetulemuse laiendmääramatus Stalkerite kasutamisel st liikuva objekti kiiruse hindamisel +/- 5 km/h kiirustel alla 100 km/h ja +/-7 km/h kiirustel üle 100 km/h) tüübi ning lubab selle võtta Eesti Vabariigis kasutusele. Tüübikinnitus kehtib 5 aastat (tl 89); - Tooteinfo Stalker Duali kohta (väljavõte internetileheküljelt http://www.megatechnical.com./html/prod-stalker-dual) mis kirjeldab tüüpilisi vigu kiirusemõõtmisel kui kohtuvad kaks kiiremat sõidukit (tl 99-103); - 10.01.2007 väärteoprotokollis nr AB879554 kajastatud Aimar Naggeli ütlused, mille kohaselt oli klientidel kiire (tl 24); 5 - - - maksekorralduste koopiad, mille kohaselt on Aimar Naggel asunud tasuma talle eelnevalt määratud rahatrahve (tl 104-108); Tunnistaja PE poolt kohtuistungil antud ütlused selle kohta, et ei mäleta 10.01.2007 kiiruse mõõtmisest midagi, kaebajat ei mäleta. Patrull paikneb tavaliselt mööda keskteed, ilmselt suunaga linnapoole. Ei mäleta, kus oli mõõtmise hetkel. Tabloo, kuhu tuleb kiiruse näit, on autos, spidomeetri kõrval. Kui auto kõrval püsti seista, on näidud läbi akna näha. Tavaliselt istub talvel autos. Kui sõidukeid on palju, jälgib sõiduvoogu, enne kedagi ei peata, kui on kindel. Kiirust ta peegli kaudu ei mõõda, peegli kaudu jälgib autosid. Kui protokollis on märgitud, et kaebaja auto oli ainukene auto, siis ju see nii oli. Kiiruse mõõtmine käib nii, et antenn on paigal, tema vajutab nuppu. Ei mäleta, kes seadmele testid tegi, ei mäleta, kus patrullauto täpselt seisis. Radarseade ei näita kiiruse fikseerimise aega, auto r/n ja ei võimalda tagasi kutsuda juba mõõdetud kiirust. Kui kiirusmõõtja piirkonnas liigub mitu autot, siis selleks on kaks kasti – esimene kast, mis fikseerib aeglasemaid autosid, teine kast, kiiremaid. Kui sõiduk sõidab kiiremini, siis liigub teisest kastist esimesse, esimesse kasti tuleb näit ja seejärel saab näidu kinni panna. Kas kiirema sõiduki näit tookord sees oli, ei mäleta, aga see on tal alati sees; Tunnistaja AA poolt kohtuistungil antud ütlused selle kohta, et 10.01.2007 01:45 paiku oli tal ja sõbrannal vaja taksoga Hiiule sõita, politsei pidas takso kiiruse ületamise eest kinni. Nad sõitsid keset teed, mõlemal pool olid autod. Tal oli hirm, ta kardab kiirust, seetõttu oli taksos tähelepanelikum. Autod sõitsid ühtlaselt, oli mitu sõidurada. Takso sõitis kiirusega 60-70 km/h. Ta vaatas spidomeetrit ja taksomeetrit päris tihti, kõik näidud olid tahaistmele näha. Pärnu mnt viaduktil takso kiirus suurenes, seda oli tunda ja ta vaatas ka spidomeetrit. Politsei pidas takso kinni Ekspert-kaubamaja juures, politsei seisis eraldusribal või selle kõrval, suunaga Nõmme poole. Spidomeetril olid numbrid 60 ja 80, näit oli nende keskelt veidi allapoole. Neil oli kiire ja nad ütlesid seda ka taksojuhile, kuid takso kiirus ei tundunud suur ja oli viimasel teelõigul ühtlane, kõrval sõitsid teised autod. Enne kinni pidamist oli teinud taksojuhile märkuse, et ärgu kiiresti sõitku. Teelõigul, kus takso kiirus suurem tundus, vaatas spidomeetrit ja nendel kordadel oli kiirus umbes 70 km/h ligi. Pärnu mnt sõitsid teised autod kõrval kusagilt bensiinijaamast alates. Autosid liikus ka Nõmme poolt kesklinna suunas. Bensiinijaama juures märkas teisi sõidukeid, takso oli keskel, teistel autodel oli sama kiirus, sõideti lähestikku. Takso oli natukene, umbes pool autopikkust teistest ees, teised olid natukene tagapool – ta päris täpselt ei mäleta. Tagaaknast vaatas välja helibarjäärist mööda sõites, autod sõitsid siis järgi ja olid ühe auto pikkuse võrra tagapool; Kaebaja poolt kohtuistungil antud ütlused selle kohta, et Alevi tn Pärnu mnt sõites tõusis kiirus kohati kuni 70 km/h. Kaassõitja mainis, et on paar korda õnnetuses olnud, ta võttis seda tõsiselt. Eksperdi kaubamaja juures võis radarisse jääda kiirusega 70 km/h. Teiste sõidukitega, mis asusid mõnevõrra tagapool, oli ühtlane kiirus. Spidomeetrit jälgib põhjusel, et tal on kiiruse ületamisega pahandusi olnud, ta kontrollib, et kiirus ei läheks üle 70 km/h. Liiklus oli harvapoolne, mõned autod liikusid mõlemas suunas. Talle näis, et üks autodest liikus tema kõrvale Tammsaare sillal, teine oli temast tagapool. Arvab, et veidi kiirendas, kinnipidamise hetkel võis ta olla teisest autost pool autopikkust eespool. Kohtu seisukoht: Käesolevas asjas on vaidlus, kas mõõtetulemuste jälgitavus on tõendatud.
lg 2 p 2 järgi peab mõõtetulemus olema tõendatud riikliku järelevalve käigus, kui mõõtetulemuste alusel tehakse ettekirjutus, määratakse karistus väärteoasjas või piiratakse eriõigust.
lg 1 kohaselt on mõõtetulemuste jälgitavus tõendatud, kui: - mõõtmised on teinud pädev mõõtja; - pädev mõõtja kasutab kalibreeritud või taadeldud mõõtevahendeid või sertifitseeritud etalonaineid; - pädev mõõtja järgib asjakohast mõõtemetoodikat; 6 Asjas ei ole vaidlust selles, et Põhja Politseiprefektuur on pädev mõõtja
ja selle alusel kehtestatud rakendusaktide mõistes; tunnistustega nr 641 ja 470 on tõendatud, et menetlustoimingu vahetult läbi viinud politseiametnik PEon läbinud vastavad koolitused.
lg 1 p 6 järgi võib metroloogilise kontrolli teha kohustuslikuks mõõtevahendite korral, mida kasutatakse politsei korraldatud kontrolli ja järelevalve käigus;
lg 3 kohaselt kehtestab kohustuslikule metroloogilisele kontrollile kuuluvate mõõtevahendite nimistu, mõõtevahendite olulised ja erinõuded, sealhulgas täpsusnõuded ning mõõtevahendite taatluskehtivusajad majandus- ja kommunikatsiooniminister. MKM 12.12.2006 määruse nr 104 “Kohustuslikule metroloogilisele kontrollile kuuluvate mõõtevahendite nimistu, mõõtevahendite olulised ja erinõuded, sealhulgas täpsusnõuded, ning mõõtevahendite taatluskehtivusajad” lisa 2 p 8.2 kohaselt kuuluvad liiklusjärelevalves kasutatavad kiirusmõõturid metroloogilisele kontrollile, veapiir taatlemisel kaudsel meetodil laboritingimustes ±1 km/h või ±1 % kiirustel üle 100 km/h, määruse lisas ei ole määratletud mõõteviga liiklusjärelevalve teostamisel.
lg 2 ja MKM 12.12.2006 määruse nr 104 § 2 lg 1 järgi on mõõtevahendite metroloogilise kontrolli liigid: - vastavushindamine; - tüübikinnitus, - legaalmetroloogiline ekspertiis; - taatlemine. MKM 12.12.2006 määruse § 4 lg 1 järgi tuleb mõõtetevahendi metroloogilisel kontrollil lähtuda olulistest ja erinõuetest ning kriteeriumitest, mis on kehtestatud seda liiki mõõtevahendile EÜ mõõtevahendite direktiivis, EÜ mitteautomaatkaalude direktiivis, EÜ üksikdirektiivides ning määruse lisades 1 ja 2 viidatud Rahvusvahelise Legaalmetroloogia Organisatsiooni (OIML) dokumendis, rahvusvahelise või Euroopa standardiorganisatsioonide standardis; määruse § 4 lg 3 kohaselt tuleb kasutusel oleva mõõtevahendi siseriiklikul esmataatlusel ja kordustaatlusel lähtuda nendest lõikes 1 viidatud ja lisa 2 tabeli neljandas veerus toodud dokumentides esitatud nõuetest ja katsetuste mahust, mis kehtisid mõõtevahendile selle turulelaskmisel ning on fikseeritud mõõtevahendi vastavusdeklaratsioonis, siseriiklikus tüübikinnitustunnistuses või EÜ tüübikinnitustunnistuses. Kui nimetatud dokumendid ei esita kordustaatlusele eraldi nõudeid, tuleb kordustaatlusel lähtuda esmataatluse nõuetest. Määruse lisa 2 kohaselt tuleb liiklusjärelevalve kiirusmõõturi metroloogilisel kontrollil lähtuda seega OIML R 91 toodud nõuetest ning määruse § 4 lg 3 kohustab metroloogilisel kontrollil kasutusel oleva mõõtevahendi siseriiklikul esma- või kordustaatlusel lähtuda ka katsetuste mahust, mis on fikseeritud mõõtevahendi siseriiklikus tüübikinnituses.
lg 1 kohaselt hinnatakse mõõtevahendi taatlemisel, kas metroloogilisele kontrollile kuuluv mõõtevahend vastab asjakohases õigusaktis esitatud ja tüübikinnitustunnistuses kindlaksmääratud nõuetele. Vastavalt
lg 1 p 33 on tüübikinnitus pädev otsustus selle kohta, et vaadeldavat tüüpi mõõtevahend vastab õigusaktidega kehtestatud nõuetele ning on kasutatav õiguslikult reguleeritud toimingutes, võimaldades teatud ajavahemiku (taatluskehtivusaja) jooksul saada usaldatavaid mõõtetulemusi. Eesti Standardiameti poolt on 15.07.1998 väljastatud mõõtevahendi tüübikinnituse kohaselt on kiirusmõõturite Stalker Dual, Stalker ja Stalker Dual SL mõõtetulemuse laiendmääramatus Stalkerite kasutamisel - liikuva objekti kiiruse hindamisel +/- 5 km/h kiirustel alla 100 km/h ja +/-7 km/h kiirustel üle 100 km/h; lubatud viga taatlusel +/-1 km/h – S, +/-2 km/h – M. Tüübikinnituse 7 kehtivus on 5 aastat ning seda ei ole pikendatud, seega on tegemist faktiliselt kehtetu tüübikinnitusega.
järgi peab liiklusjärelevalves kasutatav kiirusmõõtur läbima tüübikinnituse.
lg 7 sätestab siseriikliku tüübikinnituse kehtivuse pikendamata jätmise alused: - p 1 seda tüüpi mõõtevahendi suhtes on kehtestatud nõuded EL-i õigusaktiga; - p 2 on kehtestatud Eesti õigusakt, mille nõuded on rangemad mõõtevahendi kehtivas tüübikinnitustunnistuses kindlaksmääratud metroloogilistest ja kasutusnõuetest. Liiklusjärelevalves kasutatavate kiirusmõõturi suhtes ei ole kehtestatud nõudeid EL õigusaktiga (OIML näol ei ole tegemist EL õigusaktiga); Eestis ei ole enne 15.07.1998 väljastatud tüübikinnituse kehtivusaja lõppu kehtestatud õigusakti, mille nõuded on rangemad mõõtevahendi kehtivas tüübikinnitustunnistuses kindlaksmääratud metroloogilistest ja kasutusnõuetest (Politseiameti peadirektori asetäitja käskkirja alusel kehtestatud Mõõtemetoodika näol on tegemist töökorraldusliku juhise, mitte õigusaktiga). Seega ei ole õige kohtuvälise menetleja seisukoht selles, et seadusandlik baas on muutunud;
kohaselt peab liiklusjärelevalves kasutatava kiirusmõõturi suhtes olema väljastatud kehtiv tüübikinnitus. Metrosert AS poolt väljastatud taatlustunnistuses nr 06071110 puuduvad andmed selle kohta, kas taatlemiseks esitatud kiirusmõõtur vastas tüübikinnitustunnistuses kindlaksmääratud nõuetele, kontrollitud on üksnes kiirusmõõturi vastavust OIML R 91 nõuetele; seega ei ole taatlemisel täidetud
Metrosert AS poolt väljastatud taatlustunnistuse nr 06071110 kohaselt esitas Põhja Politseiprefektuur taatlusele kiirusmõõturi Stalker Dual nr DC095743; 95743/DU; KA065563; KA065564 mõõtepiiridega 20...320 km/h. Kiirusmõõteseadme kasutamise protokollist nähtuvalt teostati kiiruse mõõtmine kiirusmõõturiga Stalker Dual, antennid
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.