1 Ärakiri VIRU MAAKOHUS KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtuasja number 4-07-3446 Otsuse kuupäev 23.10.2007 Kohtunik Heli Väinaste Kohtuistungi sekretär Enjar Malm Kohtuasi Rainek Raudla väärteoasi

§ 7422

lg 1 järgi Vaidlustatud lahend Ida Politseiprefektuuri Rakvere politseiosakonna korrakaitsetalituse komissari Jüri Linaski 29.06.2007 otsus väärteoasjas nr: 2590,07,003430 Kaebuse esitaja menetlusalune isik Rainek Raudla Asja läbivaatamise kuupäev ja koht 12.10.2007, Rakvere kohtumaja Istungil osalenud isikud menetlusalune isik Rainek Raudla ning kohtuvälised menetlejad Jüri Linask ja Kalev Valdmets Ida Politseiprefektuuri Rakvere politseiosakonnast Resolutsioon Jätta Ida Politseiprefektuuri Rakvere politseiosakonna (registrikood 70006748, Rahu 27 Jõhvi) korrakaitsetalituse komissari Jüri Linaski 29.06.2007 otsus väärteoasjas nr: 2590,07,003430, millega määrati Rainek Raudla’le (isikukood 37910045235, elukoht xxxx)

§ 7422lg 1 alusel karistuseks rahatrahv 7 trahviühiku ulatuses, s.o.

420 krooni, muutmata ja Rainek Raudla kaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus esitada kassatsioon Riigikohtule Viru Maakohtu kaudu, kusjuures kohtumenetluse pool võib loobuda kassatsiooniõigusest kohe. Loobumine kantakse istungi protokolli ja seda kinnitatakse loobuja allkirjaga. Kui kohtumenetluse pool soovib kasutada kassatsiooniõigust, peab ta sellest kirjalikult teatama Viru Maakohtule 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse või selle lõpposa kuulutamisest. Kassatsioon esitatakse Riigikohtule Viru Maakohtu kaudu 30 päeva jooksul alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele 2 kohtus tutvumiseks kättesaadav. VTMS § 155 lg 2 kohaselt on kassatsiooni esitamise õigus menetlusaluse isiku advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal. Kui kassatsiooniõigusest loobusid kõik menetlusosalised või ükski neist ei teata oma soovist kasutada kassatsiooniõigust, kohtuotsuse põhiosa ei vormistata. ASJAOLUD

1. Ida Politseiprefektuuri Rakvere politseiosakonna vanemkonstaabel Kalev Valdmets koostas menetlusalusele isikule Rainek Raudlale 02.06.2007 väärteoprotokolli AB 875305 selle kohta, et Rainek Raudla 02.06.2007 kell 11.50 Lääne-Viru maakonnas Väike-Maarja vallas Avispea külas Väike-Maarja – Simuna tee
2. km-l Simuna suunas juhtis mootorsõidukit kiirusega 71+/-5 km/h asulasisesel teel. Lubatud suurim kiirus antud teelõigul 50 km/h. Lõppkiirus 66 km/h. Seega ületas suurimat lubatud kiirust antud teelõigul mitte vähem kui 16 km/h. Kiirus mõõdetud Stalkeriga ATR nr
3. Sellega rikkus menetlusalune isik Rainek Raudla Liikluseeskirja § 124 p 1 nõudeid, mille rikkumise eest on vastutus ette nähtud

§-s 7422 lg

1. Vastulauset menetlusalune isik Rainek Raudla ei esitanud.
2. Ida Politseiprefektuuri Rakvere politseiosakonna korrakaitsetalituse komissar Jüri Linask määras 29.06.2007 otsusega väärteoasjas nr: 2590,07,003430 Rainek Raudlale karistuseks

§ 7422lg 1 alusel rahatrahvi 7 trahviühiku ulatuses, s.o.

420 krooni, sest Rainek Raudla 02.06.2007 kell 11.50 Lääne-Viru maakonnas Väike-Maarja vallas VäikeMaarja – Simuna tee

1. km-l Simuna suunas juhtis mootorsõidukit asulasisesel teel kiirusega, mis ületas lubatud sõidukiiruse 16 km/h võrra, sõites kiirusega 71+/-5 km/h. Menetlusalune isik Rainek Raudla rikkus seega Liikluseeskirja § 124 p 1 nõudeid.
2. Kohtuvälise menetleja otsuse peale esitas kohtule kaebuse menetlusalune isik Rainek Raudla. Menetlusalune isik Rainek Raudla taotleb oma kaebuses kohtuvälise menetleja otsuse tühistamist ja antud asjas menetluse lõpetamist. Menetlusalune isik Rainek Raudla leiab, et haldusakt on õigusvastane, sest rikub isiku õiguskindlust. Menetlusalune isik Rainek Raudla väidab, et on käitunud õiguspäraselt. Menetlusalune isik Rainek Raudla leiab, et väidetav väärtegu ei ole tõendatud, sest asjas ei ole esitatud ühtegi tõendit, mille alusel võiks teda süüdi mõista väärteo toimepanekus

§ 7422lg 1 alusel Liikluseeskirja § 124 p 1 nõuete rikkumise eest.

Väärteoprotokollile lisatud ülekuulamisprotokollis antud menetlusaluse isiku ütluse kohaselt ei ole tema juhitud sõiduauto kiirus olnud asulasisesel teel 71 km/h. Menetlusaluse isiku ütlust, kui üht tõendit, ei ole kohtuväline menetleja arvesse võtnud. Menetlusalune isik Rainek Raudla leiab, et tema antud ütluse põhjal ei saa kohtuväline menetleja tõendada väärteo toimepanekut tema poolt. Menetlusalune isik Rainek Raudla märgib, et väärteoprotokollis on muu tõendina märgitud Aul Laanemäe ülekuulamise protokoll, kuid tunnistajaks peaks olema erapooletu isik. Käesoleva väärteoasja puhul seda nõuet järgitud ei ole, sest ülekuulamise protokollist nähtuvalt on tunnistajaks teine politseinik. Menetlusalune isik Rainek Raudla ei ole nõus väärteoprotokollis märgitud väärteoprotokolli koostamise kohaga, milleks on märgitud Avispea küla. Menetlusalune isik Rainek Raudla väidab, et temale ei ole koostatud 02.06.2007 väärteoprotokolli Avispea külas, vaid peale Avispea küla, asulavälisel teel, Uniküla bussipeatuse juures, mis ei asu Avispea külas. 3 Menetlusalune isik Rainek Raudla märgib oma kaebuses, et 02.07.2007 ennelõunal sõitis ta koos kaassõitjatega Väike-Maarjast Simuna suunas. Peale Avispea asulasse sisenemist meenus ühele kaassõitjatest, et siin olevat umbes nädal või poolteist tagasi välgust maja põlema läinud ning viimane tundis siirast huvi, et kas seda maja on ka tee pealt näha. Menetlusalune isik Rainek Raudla väidab, et kaassõitjad asusid pilkudega aktiivselt põlenud maja otsima ning tema vähendas veelgi kiirust, et neil seda paremini võimaldada. Menetlusalune isik Rainek Raudla kinnitab, et Avispea küla keskelt, kus algab pikk sirge teelõik, paistis kõrvalteel tema juhitud sõiduautole teed andev politseiauto. Menetlusalune isik Rainek Raudla väidab, et pärast möödumist kõrvalteel teed andvast politseiautost, jätkas viimane tema juhitud auto järel oma sõitu Simuna suunas. Menetlusalune isik Rainek Raudla tunnistab, et oli terve asulasisese tee läbinud lubatust väiksema kiirusega ning jätkas sama kiirusega sõitu ka veidi aega peale asula lõppu tähistava märgise möödumist, sest seal asus veel kogumik maju, mida kaassõitjad silmitsema asusid. Menetlusalune isik Rainek Raudla märgib, et ta hoidus paremale, et taga sõitev politseiauto saaks soovi korral mööduda, sest osutusmärgi „Asula lõpp“ saabumisele vaatamata ei olnud ta asulavälisel teel nõutavat kiirust saavutanud, sõites veel asulasisesel teel ettenähtud kiirusega. Menetlusalune isik Rainek Raudla väidab, et politseiauto jätkas sõitu tema juhitud sõiduauto järel soovita tema juhitud sõiduautost mööduda (ei andnud möödasõidu soovist suunatulega märku). Menetlusalune isik Rainek Raudla tunnistab, et peale seda, mil ta asus kiirust lisama, et saavutada asulavälisel teel nõutav piirkiirus ja enne, mil ta oli jõudnud kiirendada asulavälisel teel nõutava kiiruseni, sai ta politseinike poolt asulavälisel teel peatumismärguande. Menetlusalune isik Rainek Raudla märgib, et osutusmärgist „Asula lõpp“ peatati tema juhitud sõiduk 300 m kaugusel, Uniküla bussipeatuse juures ning ta parkis enda juhitud sõiduauto lubatud kaugusele enne bussipeatust. Menetlusalune isik Rainek Raudla kinnitab, et politseiametnikud lähenesid tema juhitud sõiduautole ja üks politseiametnik tutvustas end ja teatas, justkui oleks tema juhitud sõiduauto kiirus olnud asulasisesel teel 71 km/h. Menetlusalune isik Rainek Raudla oma sõnul vastas, et see ei saa nii olla ja selgitas, miks ta selle väitega ei nõustu ning miks just lubatust väiksema kiirusega sõitis. Menetlusaluse isiku Rainek Raudla väitel kinnitas tema juttu ka kaassõitja, sest tema huvides oli aeglustatud sõit. Menetlusaluse isiku Rainek Raudla sõnul olevat seejärel küsinud politseinik temalt, et kelle kiirus see siis on, mispeale tema selgitas, et ta seda tõesti ei tea. Menetlusalune isik Rainek Raudla kinnitab, et temale näitas politseiametnik oma käes auto kõrval seistes arvatavat kiirusemõõdikut autoaknast selliselt, et tema nägi selle aparaadi ekraanil kahte numbrit: „7“ ja „1“. Menetlusalune isik Rainek Raudla väidab, et lähemalt talle mõõteseadet ei näidatud ja mõõteseadme näitu (võimalikke näitusid) ei tutvustatud. Menetlusalune isik Rainek Raudla lisab, et ta ei ole varem kiiruse mõõtmisseadmega tutvunud selliselt, et saaks ütelda, et talle näidatud aparaadi puhul üldse kiiruse mõõtmiseks mõeldud seadmega oli tegu. Menetlusalune isik Rainek Raudla märgib, et väärteoprotokolli alusel ei ole võimalik tuvastada millal, s.t. kas asulas või asulavälisel teel, väidetav kiiruse ületamine tuvastati ja seda, kas rikkumise pani toime tema, s.t. kas mõõdetud kiirus oli tema juhitud sõiduauto kiirus, sest selle kohta, missuguse (mark, mudel, jm) teel liikunud sõiduki kiirus fikseeriti, tõendid puuduvad. Menetlusalune isik Rainek Raudla väidab, et tema juhitud sõiduk ei olnud antud teelõigul ainus liiklusvahend, sest teel liikusid autod mõlemas suunas. Menetlusaluse isiku Rainek Raudla arvates ei ole tõendatud, et kiirusemõõtmisi oleks teostatud vaid ühel, s.t. asulast väljuval liikumissuunal, vastupidi, temale protokolli koostamise vältel peatas teine politseinik kokku 3 autot, millest ühe asulast väljuval suunal ja kaks asulasse siseneval suunal. Menetlusalune isik Rainek Raudla leiab, et selliselt ei ole võimalik tuvastada, kas temale koostatud väärteoprotokollis fikseeritud kiiruse näit oli mõõdetud tema juhitud autol või mõnel teisel asulasse sisenenud suunal või asulast 4 väljuval suunal sõitnud autol. Menetlusalune isik Rainek Raudla leiab, et kuna kasutatud mõõteseade Stalker ei fikseerivat auto registreerimisnumbrit ning samas olevat võimalik seadme mälust „kutsuda tagasi“ varem mõõdetud kiirusi, ei saa kuidagi tõendada, et väärteoprotokollis esitatud kiirusenäit kajastas just tema juhitud sõiduauto kiirust asulasisesel teel. Menetlusalune isik Rainek Raudla jääb selle juurde, et tema juhitud sõiduauto kiirus ei olnud Avispea külas asulasisesel teel lubatust suurem ja ta ei ole rikkunud Liikluseeskirja § 124 p 1 nõudeid ega ületanud asulasisesel teel lubatud piirkiirust.

1. Kohtuväline menetleja Ida Politseiprefektuuri Rakvere politseiosakond oma vastuskirjas menetlusaluse isiku Rainek Raudla kaebusele (tl 8) on seisukohal, et väärteoasja nr: 2590,07,003430 on menetletud vastavalt väärteomenetluse seadustikule ja määratud karistus on proportsionaalne. Menetlusaluse isiku poolt juhitud auto sõidukiiruse mõõtmine ning selle dokumenteerimine toimus vastavalt seadusega kehtestatud normidele. Kohtuväline menetleja Ida Politseiprefektuuri Rakvere politseiosakond palub jätta tehtud otsus muutmata.
2. Kohtuistungil jäi menetlusalune isik Rainek Raudla esitatud kaebuse juurde, lisades, et protokoll on tehtud Avispea külast väljas ning teda peeti kinni Avispea külast 300-400 m kaugusel Uniküla bussipeatuse juures. Menetlusalune isik Rainek Raudla ei nõustu rikkumise kohaga ja sellega, et tema on kiirust ületanud. Menetlusalune isik Rainek Raudla tunnistas kohtuistungil, et ta ei palunud ka lähemalt kiirusemõõdikut endale näidata. Menetlusalune isik Rainek Raudla kinnitas, et kui see seade muud ei kajasta, kui vaid kahte numbrit, siis ta ei tea, kas see on kiirusemõõdik või mitte. Menetlusalune isik Rainek Raudla tunnistas, et selgituseks ta politseiametnike käest midagi ei küsinud. Menetlusalune isik Rainek Raudla võttis omaks, et Avispea külas nägi ta politseiautot, milline seisis paremat kätt kõrvaltee peal. Menetlusaluse isiku Rainek Raudla sõnul politseiauto järgnes talle ning kui ta kiirendama hakkas, siis nägi ta, et pandi vilkurid peale. Menetlusalune isik Rainek Raudla väitis, et teda peeti kinni pärast seda, kui ta oli Avispea külast välja sõitnud. Menetlusalune isik Rainek Raudla võttis omaks, et ju ta siis on andnud kiirusemõõteseadme kasutamise protokollile allkirja, kui seal tema allkiri on. Menetlusaluse isiku Rainek Raudla ütlustest nähtub, et tema juhitud sõiduauto kiirus ei olnud kindlasti suurem kui 50 km/h, sest nad kõik otsisid seda põlenud maja. Menetlusalune isik Rainek Raudla tunnistas, et teab seda kohta, kus politsei kiirust mõõtis ning et see oli asulasisene tee, kuid ta ei tea, kus tema auto kiirust mõõdeti, sest peatati teda asulast väljas, kus tema auto kiirus võis 70-ne kanti olla. Menetlusalune isik Rainek Raudla vaidles sellele vastu, et liiklus puudus, sest peale teda tuli kohe veel üks auto. Tunnistaja Aul Laanemäe kinnitas kohtuistungil, et nad olid Kalev Valdmetsaga patrullis Väike-Maarja vallas Avispea külas kiriku juures, kus mõõtsid kiirust. Tunnistaja Aul Laanemäe täpsustas, et tema oli juhina, Kalev Valdmets oli kõrval ja mõõtis Stalkeriga kiirust. Tunnistaja Aul Laanemäe kinnitas, et nad nägid autot, mille kohta Kalev Valdmets ütles, et see ületas kiirust. Tunnistaja Aul Laanemäe avaldas, et turvavöö oli ka juhil lahti. Tunnistaja Aul Laanemäe väitel pidasid nad auto kinni ja tema küsis juhilt, et miks viimasel on turvavöö lahti. Tunnistaja Aul Laanemäe sõnul väitis juht, et ei ole lahti, et on kinni, kuid turvavöö oli juhil valesti kinnitatud. Tunnistaja Aul Laanemäe kinnitas, et nad näitasid juhile Stalkerilt kiirust, mispeale autojuhi esimesed sõnad neile olid, et pole ühegi rikkumisega nõus. Tunnistaja Aul Laanemäe avaldas, et kui nad olid näidanud juhile fikseeritud kiirust ja öelnud, et turvavöö on lahti, siis oli juht öelnud, et korra on ta kohtus võidu saanud, et läheb niikuinii kohtusse. Tunnistaja Aul Laanemäe võttis omaks, et oli juures, kui juhile fikseeritud kiirusenäitu näidati ja mõõteseade oli juhile piisavalt lähedal, et fikseeritud näitu näha. Tunnistaja Aul Laanemäe sõnul ei küsinud juht lisaks midagi selgitavat. Tunnistaja Aul Laanemäe väitis, et kiiruse mõõtmine toimus Avispea külas kiriku juures, kuid auto pidasid 5 nad kinni 200-300 m pärast, asulast väljas. Tunnistaja Aul Laanemäe sõnul seal puudus liiklus ja see oli ainuke auto, mis seal liikus. Tunnistaja Aul Laanemäe ütlustest nähtub, et nemad samal ajal mingi teise auto kiirust ei mõõtnud, sest muid autosid seal ei olnudki. Tunnistaja Aul Laanemäe ei osanud öelda, kas materjalide vormistamise ajal liikus seal teisi autosid. Tunnistaja Aul Laanemäe kinnitas, et see sündmus võis aset leida 02.06.2007 kell 11.
3. Menetlusalune isik Rainek Raudla tegi kohtuistungil taotluse, soovides näha politseioperatsiooni plaani ja patrull-lehe koopiat, et näha politseioperatsiooni tulemusi. Kohtuväline menetleja Kalev Valdmets Ida Politseiprefektuuri Rakvere politseiosakonnast avaldas kohtuistungil, et mingit politseioperatsiooni plaani ei olegi, sest oli vaid patrullimine. Menetlusalune isik Rainek Raudla kinnitas kohtuistungil, et taatlemise tunnistuse väljanõudmist ei ole vaja. Kohtuväline menetleja Jüri Linask Ida Politseiprefektuuri Rakvere politseiosakonnast leidis, et patrull-leht midagi muud ei tõenda ja selle väljanõudmiseks puudub vajadus, politseioperatsiooni ei toimunud. Kohus, kuulanud ära kohtuvälise menetleja arvamuse, jättis menetlusaluse isiku Rainek Raudla taotluse politseioperatsiooni plaani ja patrull-lehe koopia väljanõudmiseks rahuldamata, kuivõrd need dokumendid ei ole asjas määrava tõendusliku tähtsusega. Kohtuväline menetleja Jüri Linask Ida Politseiprefektuuri Rakvere politseiosakonnast oli seisukohal, et asja on menetletud vastavalt seadusele, kusjuures politsei teostas tavapärast järelevalve tööd, sõidukiiruse mõõtmist, fikseerides kiiruse ületaja. Kohtuväline menetleja Jüri Linask Ida Politseiprefektuuri Rakvere politseiosakonnast oli seisukohal, et asi taandub siin lihtsale asjaolule, tõendatud fakt versus kaebaja arvamus, paludes jätta otsus muutmata. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
4. Menetledes väärteoasja kohtuvälise menetleja otsuse peale esitatud kaebuse alusel ei kontrolli maakohus üksnes kohtuvälise menetleja tegevuse õiguspärasust väärteoasja lahendamisel, vaid tulenevalt VTMS §-st 123 lg 2 arutab väärteoasja täies ulatuses sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid.

§ 7422

lg 1 näeb ette vastutuse mootorsõidukijuhi poolt lubatud suurima sõidukiiruse ületamise eest kuni 20 kilomeetrit tunnis. Liikluseeskirja § 124 p 1 kohaselt on suurim lubatud sõidukiirus asulasisesel teel 50 kilomeetrit tunnis.

1. Väärteomenetluses lasub tõendamiskoormis kohtuvälisel menetlejal. VTMS § 69 lg 2 p 3-7 kohaselt tuleb väärteoprotokollis märkida tõendid, millest tulenevalt loetakse väärtegu tõendatuks. Ida Politseiprefektuuri Rakvere politseiosakonna korrakaitsetalituse komissar Jüri Linask on otsuses 29.06.2007 väärteoasjas nr: 2590,07,003430 lugenud menetlusaluse isiku Rainek Raudla poolt väärteo toimepanemise tõendatuks väärteoprotokollis esitatud tõenditega, millisteks on protokoll kiirusemõõteseadme kasutamise kohta, menetlusaluse isiku ütlused ja tunnistaja ütlused. Liiklusjärelevalve kiirusemõõteseadme kasutamise protokollist (tl 13) nähtub, et Ida Politseiprefektuuri Rakvere politseiosakonna korrakaitsetalituse vanemkonstaabel Kalev Valdmets, juhindudes Mõõteseaduse § 5 lg 1 ja lg 2 p 2 nõuetest, teostas riikliku järelevalve korras Rainek Raudla, isikukood 37910045235, elukoht xxxx, poolt juhitud mootorsõiduki BMW 518 i registreerimismärgiga 990 TDN liikumiskiiruse mõõtmise 02.06.2007 kell 11.50 Väike-Maarja vallas Avispea külas Väike-Maarja – Simuna teel Simuna suunas, kasutades 6 liiklusjärelevalve kiirusemõõteseadet Stalker ATR nr 24968, mõõtevahendi taatlustunnistus nr
2. Mõõtmine toimus paigal seistes, päevavalguses, pilvitu ilmaga, kahesuunalisel siledal teel, millel liiklustihedus puudus. Mõõtmistulemuseks saadi 71 km/h, lubatud sõidukiirus 50 km/h, mõõtmistulemuse laiendmääramatus +/- 5 km/h. Sõiduki lõplikuks liikumiskiiruseks loeti 66 km/h, millega ületas mõõdetaval teelõigul lubatud sõidukiirust mitte vähem, kui 16 km/h. Juhile näidati seadme tabloole fikseeritud näitu, ta on liiklusjärelevalve kiirusemõõteseadme kasutamise protokollile allkirja andnud. Liiklusjärelevalve kiirusemõõteseadme kasutamise protokoll, milline kuulub väärteoprotokolli nr AB 875305 juurde, on koostatud 02.06.2007 Väike-Maarja-Simuna tee
3. km-l. Menetlusalune isik Rainek Raudla on kohtuvälises menetluses ülekuulatuna 02.06.2007 (tl 14) öelnud seda, et 02.06.2007 kella 11.50 paiku ta juhtis tema kasutuses olevat sõiduautot BMW 518 i Väike-Maarja vallas Avispea külas suunaga Simuna poole. Menetlusaluse isiku Rainek Raudla sõnul peale Avispea kirikut enne asula lõpumärki seisis tee ääres politseiauto, mis talle kohe ka järele sõitis. Menetlusalune isik Rainek Raudla tunnistas, et umbes 300 m peale asula lõppu jäi ta seisma, kuna tagasõitval politseiautol töötasid sinine ja punane vilkur. Menetlusalune isik Rainek Raudla on öelnud, et talle näidati Stalkerit, millel oli fikseeritud kiirus 71 km/h. Menetlusalune isik Rainek Raudla avaldas arvamust, et tema nii kiiresti ei sõitnud. Tunnistaja Aul Laanemäe on kohtuvälises menetluses ülekuulatuna 02.06.2007 (tl 15-16) öelnud, et 02.06.2007 kella 11.50 paiku oli ta patrullis koos vanemkonstaabel Kalev Valdmetsaga Avispea külas Väike-Maarja vallas ja nad mõõtsid kiirust. Tunnistaja Aul Laanemäe sõnul mõõtis vanemkonstaabel Kalev Valdmets Avispea küla vahelt asula piires Simuna poole sõitva auto xxxx reg märgiga xxxx kiiruseks 71 km/h. Tunnistaja Aul Laanemäe sõnul sõitsid nad sellele autole järele, lülitades sisse sinise-punase vilkuri ja eessõitev auto, mille juhiks oli Rainek Raudla, peatus ja Rainek Raudla ütles neile kohe, et pole millegagi nõus ja kaebab kohtusse. Kohus kontrollis kohtuistungil kõiki tõendeid, mis olid aluseks kohtuvälise menetleja otsuse tegemisel. Menetlusalune isik Rainek Raudla leiab oma kaebuses, et väidetav väärtegu ei ole tõendatud, sest asjas ei ole esitatud ühtegi tõendit, mille alusel võiks teda süüdi mõista väärteo toimepanekus

§ 7422lg 1 alusel Liikluseeskirja § 124 p 1 nõuete rikkumise eest.

Kohus ei nõustu nimetatud väitega, vaid leiab, et

§-s 7422 lg 1 sätestatud väärteo toimepanek menetlusaluse isiku Rainek Raudla poolt on tõendatud liiklusjärelevalve kiirusemõõteseadme kasutamise protokolliga, tunnistaja Aul Laanemäe kohtuvälises menetluses ja kohtuistungil antud analoogsete ütlustega, milliste õigsuses ei ole kohtul põhjust kahelda, aga ka menetlusaluse isiku Rainek Raudla kohtuvälises menetluses ja kohtuistungil antud ütlustega. Menetlusalune isik Rainek Raudla on oma kaebuses leidnud, et tema ütlust, kui üht tõendit, et tema juhitud sõiduauto kiirus ei olnud asulasisesel teel 71 km/h, ei ole kohtuväline menetleja arvesse võtnud. Kohus leiab, et menetlusaluse isiku Rainek Raudla ütlused ei ole väärteoasjas ainuke tõend, vaid tegemist on ühe tõendiga tõendite kogumist. Menetlusaluse isiku Rainek Raudla arvates peaks tunnistajaks olema erapooletu isik. Kohus ei vaidle vastu antud seisukohale, kuid leiab, et tunnistaja Aul Laanemäe kohtuvälises menetluses ja kohtuistungil antud ütluste näol on tegemist lubatava tõendiga, sest Aul Laanemäe politseiametnikuga ei täitnud üheaegselt nii kohtuvälise menetleja kui ka tunnistaja rolli. Menetlusalune isik Rainek Raudla väidab oma kaebuses, et temale ei ole koostatud 02.06.2007 väärteoprotokolli Avispea külas, vaid peale Avispea küla, asulavälisel teel, Uniküla bussipeatuse juures, mis ei asu Avispea külas. Väärteoprotokollist (tl 12) nähtuvalt on menetlusalusele isikule Rainek Raudlale koostatud väärteoprotokolli koostamise 7 kohaks märgitud Väike-Maarja – Simuna tee

1. kilomeeter, mitte Avispea küla. Menetlusalune isik Rainek Raudla on kohtule esitatud kaebuses väitnud seda, et temale näitas politseiametnik oma käes auto kõrval seistes arvatavat kiirusemõõdikut autoaknast selliselt, et tema nägi selle aparaadi ekraanil kahte numbrit: „7“ ja „1“. Menetlusalune isik Rainek Raudla väidab, et lähemalt talle mõõteseadet ei näidatud ja mõõteseadme näitu (võimalikke näitusid) ei tutvustatud. Menetlusalune isik Rainek Raudla märgib, et väärteoprotokolli alusel ei ole võimalik tuvastada millal, s.t. kas asulas või asulavälisel teel, väidetav kiiruse ületamine tuvastati ja seda, kas rikkumise pani toime tema, s.t. kas mõõdetud kiirus oli tema juhitud sõiduauto kiirus, sest selle kohta, missuguse (mark, mudel, jm) teel liikunud sõiduki kiirus fikseeriti, tõendid puuduvad. Menetlusaluse isiku Rainek Raudla nimetatud väited on kohtu arvates ümber lükatud tema enda kohtuvälises menetluses antud ütlustega, et talle näidati Stalkerit, millel oli fikseeritud kiirus 71 km/h. Samuti on need väited ümber lükatud tunnistaja Aul Laanemäe kohtuvälises menetluse ja kohtuistungil antud ütlustega ning liiklusjärelevalve kiirusemõõteseadme kasutamise protokolliga, mis vastab VTMS § 49 sätestatud nõuetele ja millises on fikseeritud mõõtmistulemused. Vastavalt KrMS § 63 lg-le 1 on väärteoasjas tõendiks ka menetlustoimingu protokoll ehk antud juhul liiklusjärelevalve kiirusemõõteseadme kasutamise protokoll. Eraldi väärib märkimist see, et menetlusalune isik Rainek Raudla on liiklusjärelevalve kiirusemõõteseadme kasutamise protokollile allkirja andnud ega ole VTMS § 19 lg 1 p 6 sätestatud korras teinud menetlustoimingu protokolli kohta avaldusi. Menetlusalune isik Rainek Raudla võttis kohtuistungil omaks, et Avispea külas nägi ta politseiautot, milline seisis paremat kätt kõrvaltee peal. Menetlusalune isik Rainek Raudla on kohtuistungil täiendavalt lisanud, et teab seda kohta, kus politsei kiirust mõõtis ning et see oli asulasisene tee, kuid ta ei tea, kus tema auto kiirust mõõdeti, sest peatati teda asulast väljas, kus tema auto kiirus võis 70-ne kanti olla. Tunnistaja Aul Laanemäe väitis kohtuistungil, et kiiruse mõõtmine toimus Avispea külas kiriku juures, kuid auto pidasid nad kinni 200-300 m pärast, asulast väljas. Kohus peab vajalikuks märkida seda, et menetlusaluse isiku Rainek Raudla poolt juhitud sõiduauto kiirust mõõdeti Väike-Maarja vallas Avispea külas Väike-Maarja – Simuna tee
2. kilomeetril, s.o. asulasisesel teel, kuid peatati ta mõnisada meetrit Avispea külast väljas Väike-Maarja – Simuna tee
3. kilomeetril. Menetlusalune isik Rainek Raudla on seega ise kohtuistungil omaks võtnud selle, et politsei mõõtis kiirust Avispea külas asulasisesel teel. Ka kohtuvälises menetluses on menetlusalune isik Rainek Raudla öelnud seda, et peale Avispea kirikut enne asula lõpumärki seisis tee ääres politseiauto. Liiklusjärelevalve kiirusemõõteseadme kasutamise protokollist nähtuvalt toimus kiiruse mõõtmine paigal seistes. Menetlusaluse isiku Rainek Raudla arvates ei ole tõendatud, et kiirusemõõtmisi oleks teostatud vaid ühel, s.t. asulast väljuval liikumissuunal, vastupidi, temale protokolli koostamise vältel peatas teine politseinik kokku 3 autot, millest ühe asulast väljuval suunal ja kaks asulasse siseneval suunal. Tunnistaja Aul Laanemäe ütlustest nähtub, et nemad samal ajal mingi teise auto kiirust ei mõõtnud, sest muid autosid seal ei olnudki. Liiklusjärelevalve kiirusemõõteseadme kasutamise protokollist nähtuvalt puudus liiklustihedus. Tunnistaja Aul Laanemäe ei osanud öelda, kas materjalide vormistamise ajal liikus seal teisi autosid. Kohtuväline menetleja Kalev Valdmets Ida Politseiprefektuuri Rakvere politseiosakonnast pidas kohtuistungil võimalikuks seda, et nad võtsid veel 3 autot rajalt maha. Kohtu arvates ei saanud aga need autod, mis hiljem tulid, enam kuidagi mõjutada menetlusaluse isiku Rainek Raudla suhtes läbi viidud menetlustoimingut, sest sel ajal, kui menetlusaluse isiku Rainek Raudla poolt juhitud sõiduauto liikumiskiirust mõõdeti, liiklustihedus puudus. Kohus on seisukohal, et antud juhul ei esine VTMS §-s 29 sätestatud väärteomenetlust välistavaid asjaolusid, samuti ei kuulu väärteomenetlus lõpetamisele VTMS §-s 30 sätestatud alustel. 8
4. KarS § 2 lg 2 sätestab, et karistatakse teo eest, kui see vastab süüteokoosseisule, on õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi. Tõendamist leidis, et

§-s 7422 lg 1 sätestatud väärteo on süüliselt ja õigusvastaselt toime pannud menetlusalune isik Rainek Raudla.

§ 7422lg 1 näeb karistusena ette rahatrahvi kuni 10 trahviühikut. Kar

S § 47 lg 1 sätestab, et kohtuväline menetleja võib väärteo eest kohaldada minimaalselt rahatrahvi kolm trahviühikut, kusjuures trahviühik on rahatrahvi baassumma, mille suurus on kuuskümmend krooni. KarS § 56 lg 1 sätestab, et karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, samuti võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Menetlusalusele isikule Rainek Raudlale kohtuvälise menetleja poolt

§ 7422lg 1 alusel määratud rahatrahv 7 trahviühiku ulatuses, s.o.

420 krooni on ettenähtud sanktsiooni keskmisest määrast suurem, sest Ida Politseiprefektuuri Rakvere politseiosakonna korrakaitsetalituse komissar Jüri Linask on 29.06.2007 otsuses väärteoasjas nr: 2590,07,003430 kohtu arvates õigesti leidnud, et menetlusaluse isiku Rainek Raudla karistust raskendavad ja kergendavad asjaolud puuduvad. Kohus on seisukohal, et väärteo menetlemisel kohtuvälise menetleja poolt ei ole rikutud väärteomenetlusõigust. Menetlusalusele isikule Rainek Raudlale on karistuse määranud pädev kohtuväline menetleja ning karistuse määramine on toimunud kooskõlas karistuse kohaldamise alustega. 9. Lähtudes eeltoodust ja juhindudes VTMS § 132 p 1, 133, 134, 135 jätab kohus Ida Politseiprefektuuri Rakvere politseiosakonna korrakaitsetalituse komissari Jüri Linaski 29.06.2007 otsuse väärteoasjas nr: 2590,07,003430 muutmata ja Rainek Raudla kaebuse rahuldamata. Kohtunik /allkiri/ Ärakiri õige Nooremreferent Kohtuotsus jõustus 31. detsembril 2007.a Nooremreferent H.Väinaste I.Golubev I.Golubev