← Eesti

4-07-4767\5

4-07-4767 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus, Tartu mnt. kohtumaja Otsuse tegemise aeg ja koht

  1. detsembril
  2. a Tallinn Väärteoasja number 4-07-4767 Kohtukoosseis Kohtunik Leili Raedla Kohtuistungi sekretär,tõlk Jane Põldoja juuresolekul Kohtuistungi aeg
  3. detsembril 2007.a. Väärteoasi Toomas Murro kaebus Lääne Politseiprefektuuri Kuressaare PO Ida-Saare piirkonna komissar Hillar Peegel 17.08.2007.a. otsusele väärteoasjas nr.2230,07,
  4. Istungil osalenud isikud kaebuse esitaja Toomas Murro, kaitsja Indrek Sirk kohtuvälise menetleja esindaja Hillar Peegel, väärteoprotokolli koostaja Julgestuspolitsei juhtivkonstaabel Rauno Rajasaar VTMS § 132 p.2 – Rahuldada kaebus osaliselt. Lääne Politseiprefektuuri Kuressaare PO Ida-Saare piirkonna komissar Hillar Peegel 17.08.2007.a.otsus väärteoasjas nr.2230,07,002072 jätta muutmata põhikaristuse osas. Tühistada 17.augusti 2007.a. väärteootsus nr. 2230,07,002072 lisakaristuse osas ning jätta kohaldamata Toomas Murro ‘le lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmine. Kohtuotsus on kohtukantseleis kättesaadav alates
  5. detsembril 2007.a. Kohtuotsusele on õigus kassatsioonikorras edasi kaevata Edasikaebamise kord Riigikohtule kohtumenetluse pooltel advokaadist esindaja vahendusel, teatades kassatsiooniõiguse kasutamisest kirjalikult Harju Maakohtule seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse või selle lõpposa kuulutamisest. Kassatsioon esitatakse Harju Maakohtule 30 päeva jooksul alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav. RESOLUTSIOON Kaebus on esitatud Lääne Politseiprefektuuri Kuressaare PO Ida-Saare piirkonna komissar Hillar Peegel 17.08.2007.a.otsusele väärteoasjas nr.2230,07,002072 , millega karistati Toomas Murro’t liiklusseaduse § 74-19 lg.1 järgi rahatrahviga 200 trahviühiku suuruses sum- mas s.o 12000.- krooni ja Liiklusseaduse § 74-19 lg.2 alusel lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmine 4-ks kuuks. Rikkumine leidis aset
  6. juulil 2007.a. kell 10.
  7. Saare maakonnas Leisi vallas, OrissaareLeisi- Mustjala tee 26-l km-l, kus isik juhtis mootorsõidukit alkoholijoobes (0,57 mg/l) . Sellega rikkus Liikluseeskirja § 76 p.1 sätteid ja rikkumine on kvalifitseeritud LS § 74-19 lg.1 järgi. Toomas Murro esitas kaebuse Harju Maakohtule Lääne PP otsusele väärteoasjas nr. nr.2230,07,002072 selle osalise tühistamise taotlusega . Kaebaja väitel tunnistab ta liikluseeskirja rikkumist, kuid määratud karistus on liiga karm, Rikkumise sooritamise hetkel oli isik kindel, et tal ei ole enam alkoholijoovet, sest ta oli tarvitanud alkoholi eelmisel õhtul. Öösel oli korralikult maganud ja söönud ka hommikust Kohtuistungil esitab Toomas Murro 4 maksekorraldust, mille alusel on tasutud kogu trahvisumma 12000 krooni . Kaebaja jääb ainult oma taotluse juurde mitte kohaldada lisakaristust, kuna lisakaristuse kohaldamine tooks Toomas Murrole kaasa töökoha võimaliku kaotuse , perekonna materiaalse olukorra halvenemise. Kohtuväline menetleja -Lääne PP esindaja taotleb jätta kaebus rahuldamata., kuna isik pidi oma seisundist aru saama, sest joobe tunnused olid olemas ja tuvastatud. Kohus, ära kuulanud kaebaja, kaitsja, kohtuvälise menetleja esindajad , tutvunud esitatud kirjalike materjalidega ja kõiki neid tõendeid kogumis hinnates, leidis, et Toomas Murro kaebus kuulub rahuldamisele . Vastavalt väärteomenetluse seadustiku § 123 kontrollib kohus kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. Kohtuvälise menetleja poolt on karistamisotsuse tegemise aluseks olnud menetlusaluse isiku ütlused sündmuskohal, mille kohaselt isik ei eita joobes juhtimist, protokoll joobe tuvastamise kohta . Kohus leiab, et kohtuväline menetleja ,kellel lasub tõendamiskohustus , on kogunud küllaldaselt tõendeid Toomas Murro väärteo toimepanemise kohta. Sellisteks tõenditeks on muuhulgas ka antud konkreetsel juhul isiku enda ütlused ,kes ei eita joobes juhtimist ja nõustus joobe tuvastamisega sündmuskohal. Samuti ei eita joobes juhtimist Toomas Murro kohtuistungil. Toomas Murro on talle määratud rahatrahvi kogu summas tasunud, mis näitab, et isik on aru saanud oma õiguserikkumise raskusest , teinud sellest enda karistamisest õiged järeldused. Väärteoasja arutamisel ja karistusotsuse tegemisel LS § 74-19 lg.1 järgi on otsuse teinud ametiisik välja selgitanud kõik asjaolud, mida oli võimalik asjas kogutud materjalidega välja selgitada, menetlusõigust ja kaebaja õigusi ei ole rikutud. Menetlusaluse isiku poolt toimepandu on õigesti kvalifitseeritud, karistus on määratud sellise rikkumise eest ettenähtud sanktsiooni (rahatrahv kuni 300 trahviühikut ) piires Samuti ei ole kohtuväline menetleja rikkunud õigusnorme sellise rikkumise eest lisakaristuse kohaldamisel . LS § 74-19 lg.2 sätestab võimaluse kohaldada lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmist 3-9 kuuks. KarS § 57 lg.2 sätestab võimaluse karistuse kohaldamisel arvestada peale sama §-i lg-s 1 äratoodud karistust kergendavaid asjaolusid ka teisi asjaolusid. Kohtuväline menetleja on tuvastanud Toomas Murro puhul karistust kergendava asjaoluna kahetsuse Kohus leiab, et Toomas Murro puhul saab karistuse kohaldamisel arvesse võtta peale kahetsuse ka teisi asjaolusid. Toomas Murro esitas kaebuse lisana kirjalikke tõendeid oma töökoha ja laste kohta. Kohus leiab, et tema suhtes lisakaristuse kohaldamine tooks kaasa T. Murro perekonnale raskeid majanduslikke tagajärgi , kuna Toomas Murro ei saaks oma tööülesandeid täita ilma mootorsõiduki juhtimisõigust omamata ja sellest lähtuvalt ei saa ettevõte kindlustada talle edasist töökohta. Meisterehitaja OÜ ’s töötab Toomas Murro alates 2001.a. projektijuhina. Samuti on tema ülalpidamisel kaks väikest last (väiksem laps 7-kuune) ja lapsehoolduspuhkusel olev elukaaslane . Väärteo materjalidega on tõendamist leidnud Toomas Murro kergemeelne ja hooletu suhtumine , kui isik arvas, et sõiduki rooli istudes ei ole ta enam alkoholijoobes , sest enda sõnade kohaselt tarvitas ta alkoholi eelmisel õhtul , magas korralikult, seega Toomas Murro lootis, et alkoholijoovet enam ei ole, kui ta sõidukit juhtima asus. Kohus leiab, et Toomas Murro on enda karistamisest liiklusalase raskeima õigusrikkumise toimepanemise eest õiged järeldused teinud ning tema karistamine rahatrahviga 12 000 krooni on mõjutanud süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest . Karistust kergendavaks asjaoluks saab lugeda ka Toomas Murro poolt põhikaristuse täitmist s.o. rahatrahvi tasumist. Kohtunik

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.