1-07-10111\4

(07237600434)Kohtunik Külli Iisop Kohtuistungi sekretär Anna Ivanova Kriminaalasi Andrus Jõõts süüdistuses kokkuleppemenetluses Prokurör Andra Sild Süüdistatav A n d r u s JÕÕTS - isikukood 36404300283, Eesti kodanik, keskeriharidusega, töötab autojuhina AS-s Alu Veok; elukoht: XXX; varem kriminaalkorras karistamata; tõkend – elukohast lahkumise keeld Kaitsja advokaat Eva Tibar KarS § 146 järgi RESOLUTSIOON

1. Süüdi tunnistada A n d r u s JÕÕTS KarS § 146 järgi ja karistuseks mõista 2 (kaks) aastat vangistust. KarS § 74 lg 1 alusel määrata, et karistust ei pöörata täielikult täitmisele, kui A. Jõõts 18kuulise katseaja kestel ei pane toime uut tahtlikku kuritegu ning kriminaalhooldaja järelevalve all täidab KarS § 75 lg-s 1 nimetatud kontrollnõuded ja KarS § 75 lg 2 p 8 järgi määratud kohustuse: osaleda kriminaalhooldaja poolt määratud sotsiaalabiprogrammides. Pärnu Maakohtu kriminaalhooldusosakonna juhatajal määrata A. Jõõts’ile kriminaalhooldaja. Tõkend – elukohast lahkumise keeld tühistada pärast kohtuotsuse jõustumist.
2. Välja mõista A. Jõõts’ilt menetluskulud riigieelarve tuludesse: määratud kaitsjale makstav tasu 2 283,30 kr (kaks tuhat kakssada kaheksakümmend kolm krooni ja 30 senti) ning sundraha 5 400 (viis tuhat nelisada) krooni. Menetluskulud tuleb tasuda 30 päeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034800017 SEB Eesti Ühispangas või arvele nr 221023778606 Hansapangas, viitenumber mõlema arve korral on 2800049777 (maksekorraldusel ära märkida ka kriminaalasja number 1-07-10111 ja nimi). Kui rahalised nõuded ei ole tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord Otsuse peale (seoses kokkuleppemenetluse normide väidetava rikkumisega) on õigus esitada apellatsioon Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb otsuse teinud kohtule kirjalikult teatada 7 päeva jooksul ning apellatsioon esitada 15 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest. SÜÜDISTUS A. Jõõts’i süüdistatakse selles, et tema viibides 2007.a maikuu algul eeluurimisega täpselt tuvastamata kuupäeval kella 16:00 paiku Harjumaal Jüri alevikus asuvas Lehmja tammikus demonstreeris oma suguelundit lapseealistele H E’le ja T T’le. Samuti A. Jõõts, viibides 21.05.2007.a Harjumaal Jüri alevikus asuvas Lehmja tammikus, ajavahemikul 14:00-15:30 demonstreeris oma suguelundit lapseealistele H E’le ja Õ-L K’le. Pärast kirjeldatud tegevust, samal ajavahemikul demonstreeris A. Jõõts Lehmja tammikus oma suguelundit lapseealistele H E’le, Õ-L K’le, M T’le, K-L L’le, T T’le, M T’ile ja K S’le. Sellise tegevusega pani A. Jõõts toime KarS § 146 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o täisealise isiku poolt noorema kui neljateistaastase isiku kaasamise suguühendusest erineval viisil sugulise kire rahuldamisele. Kokkuleppe sisu. Süüdistatava, kaitsja ja prokuröri vahel sõlmitud kokkuleppe kohaselt taotleb prokurör A. Jõõtsi süüdi tunnistamist KarS § 146 järgi ning tema karistamist 2-aastase vangistusega. KarS § 74 sätteid kohaldades jätta mõistetav karistus täitmisele pööramata, kui A. Jõõts ei pane 18kuulisel katseajal toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab KarS § 75 lg-s 1 nimetatud kontrollnõudeid ja kohustust osaleda kriminaalhooldaja poolt määratud sotsiaalabiprogrammides. Kohtuliku arutamise järeldused. Süüdistuses KarS § 146 järgi tunnistas A. Jõõts ennast kohtuistungil süüdi ja kahetses toimepandut. Süüdistatav kinnitas, et on kokkuleppest aru saanud ja nõustub sellega täies ulatuses. Prokurör ja kaitsja jäid samuti sõlmitud kokkuleppe juurde. Kannatanud ja nende seaduslikud esindajad on kohtueelses menetluses andnud oma nõusolekud kokkuleppemenetluse kohaldamiseks. Oma õigustest ja kokkuleppemenetluse kohaldamise tagajärgedest on nad teadlikud. 2 Kohtuliku arutamise põhjal teeb kohus järelduse, et A. Jõõtsi enese süüdi tunnistamine ja kokkuleppe sõlmimine on olnud tema tõelise tahte avaldus ning kriminaalasja menetlemisel on järgitud kõiki kokkuleppemenetluse sätteid. Kohus leiab, et õigesti on kvalifitseeritud A. Jõõtsi käitumine, tema süü talle inkrimineeritud kuriteo toimepanemises on tõendamist leidnud kriminaalasjas kogutud kirjalike tõenditega ning A. Jõõts tuleb süüdi tunnistada KarS § 146 järgi ning karistus mõista vastavalt sõlmitud kokkuleppele. Õigusvastasust või A. Jõõtsi süüd välistavaid asjaolusid ei ole antud asjas tuvastatud. KrMS §-de 175 lg 1 p 4, 9 ja § 180 kohaselt tuleb süüdimõistetutelt välja mõista ka menetluskulud, s.o. antud asjas määratud kaitsjale makstav tasu ning süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha (teise astme kuriteos süüdimõistmise korral on sundraha § 179 lg 1 p 2 järgi 1,5 palga alammäära ehk 5400 krooni). Õigusnormid, millest kohus juhindub otsuse tegemisel, on KrMS §-d 248 lg 1 p 5, 249, 311,
3. Kohtunik 3