4-07-3918\6

4-07-3918 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus, Tartu mnt. kohtumaja Otsuse tegemise aeg ja koht

1. novembril
2. a Tallinn Väärteoasja number 4-07-3918 Kohtukoosseis Kohtunik Leili Raedla Kohtuistungi sekretär,tõlk Jane Põldoja juuresolekul Kohtuistungi aeg
3. novembril 2007.a. Väärteoasi Kuldar- Jaan Torokoff kaebus Lääne Politseiprefektuuri Rapla PO otsusele väärteoasjas nr.2700,07,001925 09.07.2007.a. Istungil osalenud isikud kaebuse esitaja Kuldar- Jaan Torokoff kohtuvälise menetleja esindaja juhtivkonstaabel Anti Šapkin RESOLUTSIOON VTMS § 132 p 1– Jätta kaebus rahuldamata. Lääne Politseiprefektuuri Rapla PO otsus väärteoasjas nr.2700,07,001925 09.07.2007.järgi jätta muutmata Kohtuotsus on kohtukantseleis kättesaadav alates
4. novembril 2007.a. Kohtuotsusele on õigus kassatsioonikorras edasi kaevata Edasikaebamise kord Riigikohtule kohtumenetluse pooltel advokaadist esindaja vahendusel, teatades kassatsiooniõiguse kasutamisest kirjalikult Harju Maakohtule seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse või selle lõpposa kuulutamisest. Kassatsioon esitatakse Harju Maakohtule 30 päeva jooksul alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav. Kaebus on esitatud Lääne Politseiprefektuuri Rapla PO otsusele väärteoasjas nr.2700,07, 001925 09.07.2007., millega karistati Kuldar- Jaan Torokoff’I liiklusseaduse § 74 ²² lg.2 järgi rahatrahviga 20 trahviühiku suuruses summas s.o 1200 krooni Rikkumine leidis aset 10.06.2007.a. Raplamaal Märjamaa vallas, Tallinn-Pärnu-Ikla tee 64-l kilomeetril , kus Kuldar-Jaan Torokoff juhtis mootorsõidukit kiirusega 124 +- 4 km/h, juhtides mootorsõidukit asulavälisel teel kiirusega, mis ületas lubatud sõidukiiruse mitte vähem kui 30 km/h..Juhile näidatud näitu. Selle tegevusega rikkus Kuldar-Jaan Torokoff LE § 124 p.2 nõudeid. Kuldar-Jaan Torokoff esitas kaebuse Harju Maakohtule Lääne PP Rapla PO otsusele väärteoasjas nr.2700,07,001925 09.07.2007.ning taotleb kaevatava otsuse tühistamist ja menetluse lõpetamist. Kaebaja väitel ei vaidlusta ta kiiruse ületamist, kuid kiirust mõõdeti hetkel, mil isik sooritas möödasõitu eesseisvast bussist ja möödasõit toimus sirgel, hea nähtavusega asulavälisel teel, samuti oli kaebaja väitel ainuvõimalik kiirus möödasõidu sooritamiseks just selline, nagu ta valis, kuna väiksema kiirusega eessõitvast bussist, mis liikus kiirusega 80-85 km/h , oleks möödasõit olnud ohtlikult kauakestev ja võinuks kaasa tuua traagilisi tagajärgi. Kaebaja väitel ei saanud ta jätta ka möödasõitu sooritamata, kuna bussist väljuvate heitgaaside tõttu läks kaassõitjal- tema lapseootel elukaaslasel süda pahaks. Sellest tulenevalt tegutses kaebaja enda arvates hädaseisundis. Kohtuväline menetleja -Lääne PP esindaja leiab, et asja arutamisel ja otsuse tegemisel ei ole rikutud väärteomenetluse seadustiku norme . Kohtuvälise menetleja poolt oli karistamisotsuse tegemise aluseks kiirusmõõteseadme kasutamise protokoll ja menetlusaluse isiku ülekuulamise protokollis antud ütlused .Kogutud tõendite alusel leidis kohtuväline menetleja , et on tõendatud väärteo toimepanek ning ei ole nõus kaebuse rahuldamisega ja menetlus lõpetamisega. Kohus, ära kuulanud kaebaja, tunnistaja ütlused, kohtuvälise menetleja -Lääne PP esindaja , tutvunud esitatud kirjalike materjalidega ja kõiki neid tõendeid kogumis hinnates, leidis, et kaebus ei kuulu rahuldamisele . Vastavalt väärteomenetluse seadustiku § 123 kontrollib kohus kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. Kohus leiab, et kohtuväline menetleja ,kellel lasub tõendamiskohustus , on kogunud küllaldaselt tõendeid Kuldar-Jaan Torokoff poolt väärteo toimepanemise kohta. Sellisteks tõenditeks on muuhulgas ka antud konkreetsel juhul isiku enda ütlused ,kes ei eita kiiruse ületamise fakti. Samas ei ole asjakohane kaebaja väide, et möödasõit bussist, mis liikus kiirusega 80-85 km/h , oli hädavajalik ja ainuvõimalik, kuna bussist väljuvate heitgaaside tõttu läks lapseootel elukaaslasel süda pahaks . Isikul oli võimalus kiirust vähendades hoida eesliikuva bussiga sellist pikivahet, mis oleks välistanud bussi heitgaaside tungimise sõiduautosse. TunnistajaMarina Tolmatshova ütluste kohaselt oli tema arvates möödasõit ohutu ja ka sõiduki kiirendus ei olnud suur, tal hakkas bussi heitgaaside tõttu paha ja seepärast oli vaja bussist mööda sõita. Õigusrikkumine on toime pandud ning tegemist ei ole konkreetset liiklussituatsiooni arvesse võttes hädaseisundiga. Liikluseeskirja
5. peatükk sätestab, kuidas peab toimuma möödasõit ja millistel tingimuste olemasolul on möödasõit lubatud. Liikluseeskiri
6. peatükk - Sõidukiirus . Ükski selles peatükis olev paragrahv s.t §-d 123131 ei anna õigust eesseisvast sõidukist möödasõidul ületada antud teelõigul kehtivat lubatud suurimat sõidukiirust, seda enam veel sellisel määral s.o. mitte vähem kui 30 km/h kiiremini kui antud teelõigul lubatud. Kui eesliikuvast sõidukist möödasõidul toimub lühiajaline ja vähene kiiruse ületamine, ei too see reeglina kaasa karistust. Väärteoasja arutamisel ja karistuse otsuse tegemisel LS § 74²² lg.2 järgi on otsuse teinud ametiisik välja selgitanud kõik asjaolud, mida oli võimalik asjas kogutud materjalidega välja selgitada, menetlusõigust ja kaebaja õigusi ei ole rikutud. Menetlusaluse isiku poolt toimepandu on õigesti kvalifitseeritud, puuduvad süüd välistavad asjaolud, karistus on määratud sellise rikkumise eest ettenähtud sanktsiooni (rahatrahv kuni 50 trahviühikut ) piires Kohtuväline menetleja ei ole tuvastanud karistamisotsuse tegemisel KarS § 57 ja § 58 karistust kergendavaid ega raskendavaid asjaolusid. . KarS § 57 lg.1 sätestab karistust kergendavate asjaoludena muuhulgas puhtsüdamliku kahetsuse ,sama §-i lg.2 kohaselt võib karistuse kohaldamisel arvestada ka lg-s 1 loetlemata asjaolusid . Isik väidab, et täiesti kohatu oli talle koostada väärteoprotokoll ning vale oli ka karistamisotsuse tegemine, kuna tema tegu ei olnud õigusvastane. Kaebuse arutamisel kohtuistungil leidis kaebaja, et tema tegevus oli täiesti õiguspärane, adekvaatne ning leiab, et tema tegevuses puudub õiguserikkumise koosseis, seega isik ennast süüdi ei tunnista . Kohus leiab, et kõiki teo toimepanemise asjaolusid ja menetlusalust isikut iseloomustavaid andmeid arvestades - varasemad liiklusalased õigusrikkumised puuduvad, on kohtuväline menetleja rahatrahvi määranud sanktsiooni keskmisest määrast madalamana, arvesse on võetud kõiki asja õigeks lahendamiseks tähtsust omavaid asjaolusid ja karistamisotsuse tühistamiseks ning menetluse lõpetamiseks puudub alus. Kohtunik