4-07-3367\5

4-07-3367 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL LÕPPOSA Kohus Harju Maakohus, Tartu mnt. kohtumaja Otsuse tegemise aeg ja koht 18.detsembril

1. a Tallinn Väärteoasja number 4-07-3367 Kohtukoosseis Kohtunik Leili Raedla Kohtuistungi sekretär,tõlk Jane Põldoja juuresolekul Kohtuistungi aeg
2. detsembril 2007.a. Väärteoasi Toomas Viljamaa kaebus Põhja Politseiprefektuuri liiklusjärelevalve osakonna haldustalituse komissari Aivar Hirs otsusele nr. 2230,07,001272 26.06.2007.a. Istungil osalenud isikud kaebuse esitaja Toomas Viljamaa kohtuvälise menetleja esindaja Jaak Paju RESOLUTSIOON VTMS § 132 p 2 – Rahuldada kaebus osaliselt Põhja Politseiprefektuuri liiklusjärelevalve osakonna haldustalituse komissari Aivar Hirs otsus nr. 2230,07,001272 26.06.2007.a. jätta muutmata lisakaristuse osas. Vähendada Toomas Viljamaa’le mõistetud rahatrahvi ja karistada Toomas Viljamaa’d LS 74-19 lg.1 alusel rahatrahviga 120 trahviühikut s.o. 7200.- (seitse tuhat kakssada) krooni KarS § 66 lg. 2,3 alusel mõistetud rahatrahv tasuda 12(kaheteist) kuu jooksul, ühes kuus kuulub tasumisele 600.- (kuussada) krooni. Kohtuotsus on kohtukantseleis kättesaadav alates
3. detsembrist. 2007.a. Kohtuotsusele on õigus kassatsioonikorras edasi kaevata Edasikaebamise kord Riigikohtule kohtumenetluse pooltel advokaadist esindaja vahendusel, teatades kassatsiooniõiguse kasutamisest kirjalikult Harju Maakohtule seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse või selle lõpposa kuulutamisest. Kassatsioon esitatakse Harju Maakohtule 30 päeva jooksul alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav. Kaebus on esitatud Põhja Politseiprefektuuri liiklusjärelevalve osakonna haldustalituse komissari Aivar Hirs otsusele nr. 2230,07,001272 26.06.2007.a., millega karistati Toomas Viljamaa’d liiklusseaduse § 74-19 lg.1 alusel rahatrahviga 200 trahviühiku suuruses summas s.o 12000 krooni ja LS § 74-19 lg.2 alusel lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmisega 3-ks kuuks. Rikkumine leidis aset 31.05.2007.a. Harjumaal, Laitse külas, Munalaskme-Laitse teel, kus Toomas Viljamaa juhtis mootorsõidukit alkoholijoobes. Menetlusalune isik rikkus LE § 76 p.1 nõudeid, pannes sellega toime väärteo, mis on kvalifitseeritav LS § 74-19 lg.1 järgi. Toomas Viljamaa esitas oma karistamisotsuse peale kaebuse Harju Maakohtule. Kaebuses on esitatud taotlus mitte kohaldada tema suhtes lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmist, kuna ta on invaliid, abikaasa pensionär. Samuti on rahatrahv liiga suur, materiaalsed võimalused on ebapiisavad sellise rahatrahvi tähtaegseks tasumiseks. Kohtuistungil loobub kaebaja taotlusest mitte kohaldada lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmist, kuna talvel ta nagunii autoga ei sõida. Kohtuväline menetleja -Põhja PP esindaja leiab, et asja arutamisel ja otsuse tegemisel ei ole rikutud väärteomenetluse seadustiku norme . Kohtuvälise menetleja poolt oli karistamisotsuse tegemise aluseks joobeseisundi tuvastamise protokoll ning menetlusaluse isiku ütlused , mille kohaselt ta tunnistab alkoholi tarvitamist ja ka auto juhtimist. Kogutud tõendite alusel leidis kohtuväline menetleja , et on tõendatud väärteo toimepanek ning ei ole nõus karistuse kergendamisega rahatrahvi vähendamise näol, külla ei vaidle vastu määratud rahatrahvi ositi tasumisele s.o. rahatrahvi võib tasuda ühe aasta jooksul.. Kohus, ära kuulanud kaebaja, kohtuvälise menetleja -Põhja PP esindaja , tutvunud esitatud kirjalike materjalidega ja kõiki neid tõendeid kogumis hinnates, leidis, et kaebus kuulub rahuldamisele osaliselt . Vastavalt väärteomenetluse seadustiku § 123 kontrollib kohus kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. Kohus leiab, et kohtuväline menetleja ,kellel lasub tõendamiskohustus , on kogunud küllaldaselt tõendeid isiku poolt väärteo toimepanemise kohta. Sellisteks tõenditeks on muuhulgas ka antud konkreetsel juhul isiku enda ütlused ning asjaolu, et isik loobus kohtuistungil lisakaristuse tühistamise taotlusest, kuna ta talvel nagunii autoga ei sõida ja juhtimisõiguse äravõtmine ei takistada tema igapäevast elu, küll jääb kaebaja taotluse juurde vähendada talle mõistetud rahatrahvi, sest ta on invaliid, saab ainult töövõimetuspensioni ja sellise suure rahatrahvi tasumiseks puuduvad materiaalsed vahendid.. Väärteoasja arutamisel ja karistuse otsuse tegemisel LS § 74-19 lg.1 ja lg.2 järgi on otsuse teinud ametiisik välja selgitanud kõik asjaolud, mida oli võimalik asjas kogutud materjalidega välja selgitada, menetlusõigust ja kaebaja õigusi ei ole rikutud KarS § 57 lg.1 sätestab karistust kergendavate asjaoludena muuhulgas puhtsüdamliku kahetsuse ,sama §-i lg.2 kohaselt võib karistuse kohaldamisel arvestada ka lg-s 1 loetlemata asjaolusid .Antud juhul võtab kohus arvesse Toomas Viljamaa süü puhtsüdamliku ülestunnistuse, tema tervisliku seisundi ja perekonna materiaalse olukorra ning sellest tulenevalt leiab, et Toomas Viljamaale määratud rahatrahvi võib vähendada, samuti määrata rahatrahvi ositi tasumise KarS § 66 sätteid kohaldades. Kohtunik