← Eesti

4-07-5011\2

1 Ärakiri KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtuasja number 4-07-5011 Otsuse kuupäev 23.11.2007.a. Kohtunik Tiit Kullerkupp Kohtuasi Peeter Lastovets`i väärteoasi Liiklusseaduse § 7422 lg 2 järgi Vaidlustatud lahend Ida Politseiprefektuuri Rakvere politseiosakonna korrakaitsetalituse komissar Martin Rist`i 24.08.2007 otsus väärteoasjas nr 2590,07,005404 Kaebuse esitaja menetlusalune isik Peeter Lastovets Asja läbivaatamise kuupäev ja koht 23.11.2007, Rakvere kohtumaja, kirjalikus menetluses RESOLUTSIOON: Tühistada Ida Politseiprefektuuri Rakvere politseiosakonna korrakaitsetalituse komissar Martin Rist`i `i 24.08.2007.a. otsus nr 2590,07,005 Rist 2590,07,005404 005404 osaliselt Peeter Lastovets`i (isikukood 35605275210, 35605275210, elukoht xxxx) xxxx) suhtes Liiklusseaduse § 7422 lg 4 alusel lisakaristusena juhtimisõiguse 2 kuuks äravõtmise osas. Jätta Ida Politseiprefektuuri Rakvere politseiosakonna korrakaitsetalituse komissar Martin Rist`i Rist`i 24.08.2007.a. otsus nr 2590,07,005 2590,07,005404 005404 muutmata muutmata osas, millega määrati Peeter Lastovets`le Lastovets`le Liiklusseaduse § 7422 lg 2 alusel karistuseks rahatrahv 25 trahviühiku ulatuses, s.o. 1500 krooni. Kohtuotsuse peale on pooltel õigus esitada kassatsioonikaebus Riigikohtule Viru Maakohtu kaudu 30 (kolmkümmend) (kolmkümmend) päeva jooksul alates kohtuotsuse kättesaamise päevast. Kassatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb kirjalikult teatada Viru Maakohtule 7(seitse) päeva jooksul alates kohtuotsuse kättesaamise päevast. Kohtuotsus pooltele kätte toimetada. ASJAOLUD. SJAOLUD. Ida Politseiprefektuuri Rakvere politseiosakonna nooremkonstaabel Toomas Šarin koostas menetlusalusele isikule Peeter Lastovets`le 31.07.2007 väärteoprotokolli AB 913780 selle kohta, 2 et Peeter Lastovets 31.07.2007 kell 17.45 Lääne-Viru maakonnas Vihula vallas Võsu alevikus juhtis mootorsõidukit asulasisesel teel kiirusega, mis ületas lubatud sõidukiiruse 23 km/h võrra, sõites kiirusega 56+/-3 km/h, kuigi antud teelõigul lubatud suurim sõidukiirus oli 30 km/h. Sellega rikkus menetlusalune isik Peeter Lastovets LE § 124 p 1 nõudeid, mille eest on vastutus ette nähtud Liiklusseaduse § 7422 lg 2 järgi. Ida Politseiprefektuuri Rakvere politseiosakonna korrakaitsetalituse komissar Martin Rist`i 24.08.2007 otsusega väärteoasjas nr 2590,07,005404 määrati menetlusalusele isikule Peeter Lastovets`le Liiklusseaduse § 7422 lg 2 alusel põhikaristusena rahatrahv 25 trahviühiku ulatuses, s.o. 1500 krooni ning Liiklusseaduse § 74 22 lg 4 alusel lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmine 2 kuuks. Kohtuvälise menetleja otsuse peale esitas menetlusalune isik Peeter Lastovets kohtule kaebuse 17.09.

  1. Menetlusalune isik Peeter Lastovets oma kaebuses palub kohtul tühistada kohtuvälise menetleja otsus ja teha uus otsus, millega jätta kohaldamata juhtimisõiguse äravõtmine ning määrata rahatrahv 25 trahviühiku ulatuses. Menetlusalune isik Peeter Lastovets juhib oma kaebuses tähelepanu ilmsele ebatäpsusele LE punkti osas. Väärteoprotokollis on märgitud: „Juhtis mootorsõidukit asulasisesel teel kiirusega 56+/-3 km/h.“ Seega ei ole menetlusalune isik rikkunud LE § 124 p 1, mis näeb ette asulasisese lubatud suurima sõidukiirusena 50 km/h. Antud teelõigul kehtis sõidukiiruse piirang 30 km/h, järelikult rikkus menetlusalune isik hoopis LE 126 p 3, mille kohaselt ei tohi juht sõita kiiremini liikluskorraldusvahendil näidatud suurusest. Kaebuses märgib Peeter Lastovets, et otsusega määrati menetlusalusele isikule LS § 7422 lg 2 alusel karistuseks rahatrahv 25 trahviühiku ulatuses, s.o summas 1500 krooni ning LS § 7422 lg 4 alusel lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmine 2 kuuks. Lisakaristuse määramist on kohtuväline menetleja põhjendanud sellega, et menetlusalune isik on varasemalt toime pannud mitu sarnast väärtegu, mille eest määratud karistused ei ole suutnud teda mõjutada seaduskuulekalt käituma. Seetõttu ja lähtudes õiguskorra kaitsmise huvidest tuleb kohaldada lisakaristust. Kaebuse esitaja on arvamusel, et varasemad karistused tulevad karistuse mõistmisel õiguslikult arvesse ainult siis, kui need ei ole karistusregistrist karistusregistri seaduses ettenähtud aja jooksul kustutatud. Menetlusalusele isikule teadaolevalt oli tal enne kaevatava otsuse tegemist karistusregistris üks kehtiv karistus liikluskiiruse ületamise eest 2006.a. detsembrist. Seega on kohtuväline menetleja lisakaristuse määramisel alusetult viidanud mitmele sarnasele rikkumisele. Samuti ei ole kohtuväline menetleja põhjendanud, miks ta on lisakaristusena määranud just kahekuulise juhtimisõiguse äravõtmise. Õigeks ei saa pidada abstraktset viidet isiku mitmele varasemale karistusele, mis on otseses vastuolus karistusõiguse põhimõtete ja kehtiva seadusega. Kohtuväline menetleja ei ole otsust tehes arvestanud sellega, et menetlusalune isik on oma süüd tunnistanud ning on jätnud kaalumata ka süü suuruse, mis on karistuse määramise üks põhialuseid. Menetlusalune isik kinnitab, et on väärteo toimepanemises süüdi kuivõrd ei märganud täiendavat liikluskiiruse piirangu märki ning tähelepaneliku ja kohusetundliku keskmise juhina oleks ta kõnealust liiklusmärki pidanud märkama. Seega pani menetlusalune isik väärteo toime hooletusest, kuivõrd tal puudus tegelik tahe liikluseeskirju rikkuda. Kohtuväline menetleja ei ole karistuse ja lisakaristuse määramisel süü suurust arvestanud, mis on otseses vastuolus KarS § 56 lg 1 ning karistusõiguse põhimõtetega. Kaebuse esitaja on seisukohal, et antud juhul ei ole lisakaristuse määramine proportsionaalne menetlusaluse isiku poolt toime pandud rikkumisega. Menetlusalune isik nõustub, et liiklusrikkumised on olulised rikkumised, kuid karistuse määramisel tuleb lähtuda siiski konkreetsest rikkumisest, isiku süüst jm asjaoludest, mitte aga ühiskonnas valitsevast üldisest halvast liikluskultuurist. Menetlusalune isik ületas lubatud suurimat sõidukiirust 23 km/h võrra, seega jääb isiku rikkumine LS § 7422 lg 2-s nimetatu skaala algusesse. Seega pole kahe kuulise juhtimisõiguse äravõtmine kui lisakaristuse määramine proportsionaalne toime pandud rikkumisega. Juhtimisõiguse äravõtmisega kaheks kuuks kannaks menetlusalune isik 3 ebaproportsionaalselt suurt kahju võrreldes toimepandud rikkumisega. Menetlusalune isik on OÜ Peetmark LH Tapa Lihatööstus ainus osanik ja juhatuse liige. Ettevõtte tööstus asub Tapa linnas ning kauplused Tapal ja Paides. Mootorsõiduki juhtimise õiguseta on menetlusalusel isikul võimatu nimetatud ettevõtet käigus hoida. Ettevõttest saadav tulu on ühtlasi menetlusaluse isiku ja tema pere ainus sissetulekuallikas. Tööst ja sissetulekust ilmajäämine tooks kaasa raske majandusliku olukorra, mistõttu palub kaebuse esitaja jätta kohtul lisakaristus mõistmata. Menetlusalune isik Peeter Lastovets palub väärteoasi lahendada kirjalikus menetluses. Ida Politseiprefektuuri Rakvere politseiosakond oma vastuskirjas 18.10.2007 on seisukohal, et väärteoasja on menetletud järgides seadusega sätestatud norme ning määratud karistus on proportsionaalne. Väärteoprotokollis on õigusrikkumine fikseeritud arusaadavalt ja vastab kvalifitseeritule. Kohtuväline menetleja nõustub kaebuse lahendamisega kirjalikus menetluses. KOHTUOTSUSE KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED. PÕHJENDUSED. Menetledes väärteoasja kohtuvälise menetleja otsuse peale esitatud kaebuse alusel ei kontrolli maakohus üksnes kohtuvälise menetleja tegevuse õiguspärasust väärteoasja lahendamisel, vaid kontrollib ka kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. Liiklusseaduse § 7422 lg 2 kohaselt mootorsõiduki juhi poolt lubatud suurima sõidukiiruse ületamise eest 21 kuni 40 kilomeetrit tunnis - karistatakse rahatrahviga kuni 50 trahviühikut ning lg 4 kohaselt kohus või kohtuväline menetleja võib kohaldada käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud süüteo eest lisakaristusena sõiduki juhtimise õiguse äravõtmist ühest kuust kuni kolme kuuni. Väärteomenetluses lasub tõendamiskoormis kohtuvälisel menetlejal. VTMS § 69 lg 2 p 3-7 kohaselt tuleb väärteoprotokollis märkida tõendid, millest tulenevalt loetakse väärtegu tuvastatuks. Kohtuväline menetleja on lugenud menetlusaluse isiku Peeter Lastovets`i poolt väärteo toimepanemise tõendatuks väärteoprotokollis esitatud tõenditega, millisteks on protokoll kiirusemõõteseadme kasutamise kohta ja menetlusaluse isiku ütlused. Otsust on põhjendanud kohtuväline menetleja sellega, et menetlusalune isik on varasemalt toime pannud mitu sarnast väärtegu, mille eest määratud karistused ei ole suutnud teda mõjutada seadusekuulekalt käituma ning seetõttu ja lähtudes õiguskorra kaitsmise huvidest, on asunud seisukohale, et menetlusalusele isikule tuleb kohaldada peale põhikaristuse ka lisakaristust. Otsuse tegemisel ei ole arvestatud karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid. Menetlusaluse isiku ülekuulamise protokollist nähtub, et isik oli teadlik lubatud suurimast sõidukiirusest antud teelõigul, milleks oli 30 km/h, kuid ta ei märganud, et sõidukiirus oleks lubatust suurem, s.o 56 km/h. Isik on toimepandud rikkumisega nõus. Kohus on seisukohal, et antud juhul ei esine VTMS §-s 29 sätestatud väärteomenetlust välistavaid asjaolusid, samuti ei kuulu väärteomenetlus lõpetamisele VTMS §-s 30 sätestatud alustel. Tõendatud on, et Liiklusseaduse § 7422 lg 2 järgi kvalifitseeritav väärtegu leidis aset ning selle väärteo pani toime menetlusalune isik Peeter Lastovets. Kohus möönab, et kohtuvälise menetleja poolt koostatud väärteoprotokollis kui ka otsuses on tuginetud valele LE sättele, milleks on LE § 124 p
  2. Õige oleks tugineda LE § 126 p-le 3, mis sätestab, et juht ei tohi sõita kiiremini liikluskorraldusvahendil näidatud suurusest. Väärtegu on kvalifitseeritud LS § 7422 lg 2 järgi ja selle alusel on menetlusalust isikut ka karistatud, milline on toimepandud rikkumise osas õige, olenemata sellest, et LE säte ei ole korrektne. Menetlusalune isik on tunnistanud, et sõitis kiirusega 56 km/h teelõigul kus lubatud suurim sõidukiirus oli 30 km/h, seega ületas suurimat lubatud sõidukiirust vähemalt 23 km/h. 4 KarS § 2 lg 2 sätestab, et karistatakse teo eest, kui see vastab süüteokoosseisule, on õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi. KarS § 56 lg 1 sätestab, et karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, samuti võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Menetlusalusele isikule Peeter Lastovets`le on kohtuvälise menetleja poolt Liiklusseaduse § 7422 lg 2 alusel määratud rahatrahv 25 trahviühiku ulatuses, s.o. 1500 krooni, mis on sanktsiooni skaala keskmine ning lisakaristusena ära võetud juhtimisõigus 2 kuuks, mis on ligilähedane sanktsiooni maksimaalmäärale. Otsuses on leitud, et isikul karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud puuduvad, lisakiristuse määramist on põhjendatud sellega, et menetlusalune isik on varasemalt toime pannud mitu sarnast väärtegu, mille eest määratud karistused ei ole suutnud teda mõjutada seadusekuulekalt käituma ning seetõttu ja lähtudes õiguskorra kaitsmise huvidest, on asunud kohtuväline menetleja seisukohale, et menetlusalusele isikule tuleb kohaldada peale põhikaristuse ka lisakaristust. Kohus leiab, et Peeter Lastovets`l karistust kergendavaks asjaoluks on süü tunnistamine. Rikkumine on toime pandud hooletusest. Isikul varasemaks sarnaseks rikkumiseks on ainult üks kehtiv väärtegu 22.12.2006, mille alusel on talle määratud rahatrahv 600 krooni ning milline on isiku poolt tasutud 02.01.2007.a. Kohus nõustub kaebuse esitaja väite ja põhjendustega selles osas, et lisakaristuse määramine ei ole proportsionaalne menetlusaluse isiku poolt toime pandud rikkumisega ning neid üle kordama ei hakka. Kohtu arvates on võimalik menetlusalust isikut Peeter Lastovets`i mõjutada seaduskuulekalt käituma ka ilma lisakaristust kohaldamata. Lähtudes eeltoodust ja juhindudes VTMS § 120 lg 1, 132 p 2, 133, 134, 135 tühistab kohus Ida Politseiprefektuuri Rakvere politseiosakonna korrakaitsetalituse komissar Martin Rist`i 24.08.2007.a. otsuse nr 2590,07,005404 osaliselt lisakaristuse määramise osas, kuid jätab muus osas otsuse muutmata. Kohtunik /allkiri/ T.Kullerkupp Ärakiri õige Nooremreferent I.Golubev Kohtuotsus jõustus
  3. jaanuaril 2008.a Nooremreferent I.Golubev

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.