4-07-3146\3

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Pärnu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 28.detsember 2007.a Paides Väärteoasja number 4-07-3146 Kohtunik Sirje Lahesoo Väärteoasi Teet Loige kaebus Lääne Politseiprefektuuri Paide politseijaoskonna 15.06.2007.a otsusele väärteoasjas nr 2510.07.002261 Menetlusalune isik (kaebaja) Teet Loige, isikukood 36912116018, elukoht xxxxx xxx xxxxxxxx Kohtuväline menetleja Esindaja Lääne Politseiprefektuur, asukoht Pikk 18 Pärnu Paide politseijaoskonna korrakaitsetalituse juhtivkonstaabel Üllar Kütt Kohtuistungi aeg ja koht 18.detsembril 2007.a avalikul kohtuistungil Paides RESOLUTSIOON

1. Jätta Lääne Politseiprefektuuri Paide politseijaoskonna 15.06.2007.a otsus väärteoasjas nr 2510.07.002261 muutmata.
2. Teet Loige kaebus jätta rahuldamata. EDASIKAEBAMISE KORD Kohtuotsuse võib advokaadi vahendusel kassatsiooni korras vaidlustada Riigikohtus. Kui kohtumenetluse pool soovib kasutada kassatsiooniõigust, peab ta sellest kirjalikult teatama Pärnu Maakohtu Paide kohtumajale 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest, st alates 28.12.2007.a. Kassatsioon esitatakse Pärnu Maakohtu Paide kohtumajale 30 päeva jooksul päevast, mil kohtuotsuse ärakiri on kohtumenetluse pooltele kohtus kättesaadav, st alates 28.12.2007.a. VÄÄRTEO KOHTUEELNE MENETLUS 15.06.2007.a tegi Lääne Politseiprefektuuri Paide politseijaoskonna korrakaitsetalituse juhtivkonstaabel Üllar Kütt otsuse väärteoasjas nr 2510.07.002261, millega karistas Teet Loige’t rahatrahviga 25 trahviühiku ulatuses, so 1500 krooni ja lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmisega 2 kuuks. Karistus määrati selle eest, et T.Loige 21.05.2007.a kell 17.21 Järvamaal Tallinn-Arkma tee 11.kilomeetril juhtis mootorsõidukit asulavälisel teel kiirusega, mis ületas lubatud sõidukiiruse 25 km/h võrra, sõites kiirusega 119 +/- 4 km/h. Otsuse kohaselt rikkus T.Loige sellega liikluseeskirja § 124 p 2 nõudeid ning pani toime liiklusseaduse § 74’22 lg 2 järgi kvalifitseeritava väärteo. KAEBUSE NÕUE JA MOTIIVID Teet Loige vaidlustas eelmärgitud otsuse lisakaristuse osas. Kaebuse motiivide kohaselt oli kiiruse ületamine tingitud asjaolust, et ta alustas möödasõitu kahest aeglaselt sõitvast haagisega veoautost, milliste juhid ei hoidnud pikivahet. Möödasõidu käigus selgus, et teel on ka kolmas haagisega veoauto, mis ei hoidnud pikivahet. Möödasõidu ohutuks lõpetamiseks oli ta sunnitud ületama lubatud sõidukiirust, kuna paremasse sõiduritta polnud võimalik suunduda, sest veoautod ei andnud selleks võimalust. Kaebuse kohaselt saab menetlusalune isik aru, et rikkus liikluseeskirju, kuid tekkinud situatsioonis oli see vajalik tagamaks liiklusohutust. Sõidukiiruse ületamisega ei pannud ta ohtu ei enda ega teiste elu ja tervist. Menetlusalune isik töötab ostujuhina ning tema tööülesannete hulka kuulub materjali hankimine Eestist, Lätist ja Soome Vabariigist. Ta peab sõitma autoga neisse riikidesse, mistõttu on tema töötamise eelduseks mootorsõiduki juhtimisõiguse olemasolu. Kui jõustub lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmine, kaotab menetlusalune isik töö. Neil asjaoludel palus menetlusalune isik tühistada vaidlustatud otsus lisakaristuse osas Väärteoasi nr 4-07-3146 KOHTUVÄLISE MENETLEJA SEISUKOHAD Kohtuväline menetleja oli seisukohal, et menetlusaluse isik pani rikkumise toime tahtlikult. Oma tegu menetlusalune isik ei kahetse, vaid otsib põhjendusi oma rikkumisele. Karistuse määramisel on arvestatud, et karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud puuduvad, samuti seda, et menetlusalust isikut on varem sarnase väärteo eest karistatud, kuid karistus ei ole mõjutanud menetlusalust isikut seaduskuulekalt käituma. Arvestades liikluses kujunenud olukorda, kus igal aastal hukkub ja saab teeliikluses vigastada inimesi, on lisakaristuse määramine õiguskorra kaitsmise huvides. Kaebuse väide, et mootorsõiduki juhtimise õigus on vajalik töökohal, ei saa olla õigustuseks rikkumise toimepanemisele ega kergendavaks asjaoluks karistuse määramisel. See asjaolu oli menetlusalusele isikule teada rikkumise toimepanemisel ning ta oleks pidanud sellega arvestama. Kohtuväline menetleja palus jätta vaidlustatud otsus muutmata ja kaebus rahuldamata. KOHTU TUVASTATUD ASJAOLUD JA JÄRELDUSED
3. Liikluseeskirja (LE) § 124 p 2 kohaselt on suurim lubatud sõidukiirus asulavälisel teel 90 kilomeetrit tunnis. Menetlusalune isik kinnitas kohtuistungil, et pani toime vaidlustatud otsuses kirjeldatud teo, st ületas otsuses märgitud ajal ja kohas lubatud sõidukiirust otsuses märgitud ulatuses. Menetlusaluse isiku ütlused teo toimepanemise asjaolude osas ühtivad kiirusemõõteseadme kasutamise protokollis fikseeritud andmetega (tl 14). Seega ületas Teet Loige vaidlustatud otsuses märgitud ajal ja kohas asulavälisel teel lubatud suurimat sõidukiirust otsuses märgitud ulatuses ja rikkus sellise teoga LE § 124 p 2 nõudeid. T.Loige selline tegevus on õigesti kvalifitseeritud liiklusseaduse (LS) § 74’22 lg 2 järgi.
4. Menetlusalune isiku seletuse kohaselt tingis kiiruse ületamise asjaolu, et ta alustas möödasõitu kahest aeglaselt liikuvast haagisega veoautost ning olles juba möödasõidul ilmnes, et teel on ka kolmas haagisega veoauto. Kuna veoautode juhid ei hoidnud pikivahet, polnud võimalik oma sõiduritta suunduda. Möödasõidu ohutuks lõpetamiseks oli ta sunnitud ületama lubatud kiirust. Kohus on seisukohal, et isegi möödasõidu teostamine menetlusaluse isiku väidetud viisil ei saa ega tohi olla õigustuseks liikluseeskirjade rikkumisele. Möödasõit on kohtu hinnangul kõrge ohtlikkusega manööver, mida teeliikluses osalev juht küll võib, aga ei pea tegema. Igal juhul peab aga juht enne, kui ta möödasõitu alustab, veenduma, et ta saab manöövri ohutult ja LE nõudeid eiramata ka lõpule viia. Sama põhimõte sisaldub ka LE §-s
5. Menetlusaluse isiku seletused annavad tunnistust, et enne möödasõidu alustamist ta manöövri ohutuses piisavalt ei veendunud. Samas kinnitavad uuritud tõendid (menetlusaluse isiku ja tunnistajate ütlused, kiirusemõõteseadme kasutamise protokoll), et kiiruse mõõtmise ajal oli menetlusalune isik möödasõidu juba lõpetanud ning liikus oma sõidureas. Sellele vaatamata oli tema sõidukiirus mitte vähem kui 25 km/h lubatust suurem. Seega jätkas menetlusalune isik lubatud sõidukiiruse ületamist ka pärast manöövri lõpetamist. Menetlusalune isik, kes oma tööülesannete täimisega seoses osaleb igapäevaselt teeliikluses teadis ja pidi teadma, et sõites asulavälisel teel kiiremini kui 90 km/h, rikub ta teeliikluses kehtestatud nõudeid ja paneb sellega toime süüteokoosseisule vastava asjaolu. Ometi ta seda tegi, st tahtis või vähemalt möönis seda, st et menetlusalune isik pani süüteo toime otsese tahtlusega.
6. Vaidlust ei ole selles, et toimepandud õiguserikkumise eest peab menetlusalune isik kandma vastutust. Seadusandja on LS § 74’22 lg 2 järgi kvalifitseeritava väärteo toimepanemise eest karistusena ette näinud rahatrahvi kuni 50 trahviühikut. LS § 74’22 lg 4 kohaselt võib kohus või kohtuväline menetleja kohaldada LS § 74’22 lg 2 sätestatud süüteo eest lisakaristusena sõiduki juhtimise õiguse äravõtmist ühest kuust kuni kolme kuuni. 3.
7. Karistuse mõistmisel tuleb lähtuda isiku süüst ning võimalusest mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest, samuti õiguskorra kaitsmise huvidest. Vaidlustatud otsusest nähtub, et kohtuväline menetleja on karistuse määramisel arvestanud kergendavate ja raskendavate asjaolude puudumisega, asjaoluga, et menetlusalust isikut on varem sarnase väärteo eest karistatud ning et talle varem määratud karistus ei ole mõjutanud teda seaduskuulekalt käituma. Samuti on kohtuväline menetleja arvestanud teeliikluses valitseva olukorra ja vajadusega kaitsta teiste liiklejate turvalisust. Neid asjaolusid hinnates on kohtuväline menetleja pidanud vajalikuks karistada Teet Loige’t põhikaristusega sanktsiooni keskmises määras ning kohaldada ka lisakaristust sanktsiooni keskmises ulatuses. 2