4-06-2030\4

(50)päevamäära ulatuses, s.o. summas kolm tuhat

(3000)krooni. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib apellatsiooni korras edasi kaevata Tartu Maakohtu Valga Kohtumaja kaudu Tartu Ringkonnakohtule, teatades kirjalikult 7 päeva jooksul, alates kohtuotsuse resolutsiooni kuulutamisest (05.09.2006.a. ), apellatsiooniõiguse kasutamise soovist ja esitades sellisel juhul 15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav (29.09.2006.a. ), põhjendatud apellatsiooni. Kohus selgitab ka apellatsiooniõigusest loobumise korda. Apellatsiooniõigusest loobumisel piirdub kohus käesoleva lõpposaga. ASJAOLUD Väärteoprotokollist nähtub, et 23.04.2006.a. kella 02.30 ajal x linnas xtänaval asuva maja nr.6 juures eiras Katrin Paala võimuesindaja seaduslikku korraldust lõpetada õiguserikkumine ja politsei töö segamine. K.Paalale on inkrimineeritud süüdistus Karistusseadustiku §276 järgi. Menetlusalune isik Katrin Paala ei tunnista end süüdi. Ta seletab, et läks koos sõpradega ööklubisse „xc“. Kuna ta oli alkoholi tarvitanud, juhtis talle kuuluvat sõiduautot „Lexus“ reg.nr.xxx xxx D P . K.Paala seletab, et ta oli juba ööklubisse sisenenud, kui D.P tuli talle järele ja küsis politseile esitamiseks sõiduauto dokumente. K.Paala andis D. dokumendid ja läks ise ka välja, et vaadata, mis seal toimub. Ta seletab, et D.P kontrolliti alkoholijoovet ning, et D.P ei olnud talle esitatud süüdistustega nõus, mistõttu tekkis D.P ja politseiametnik K.Püvi vahel vaidlus. Seejärel kutsuti D.P politseibussi. K.Paala seletab, et ka tema tahtis bussi siseneda, sest D.P oli talle võõras inimene ja ta ei tahtnud D.P kätte oma autovõtmeid ja -dokumente jätta. Ta seletab, et teine politseiametnik M.Toom ei lasknud tal politseibussi siseneda ja käskis tal ööklubisse minna. Kuna K.Paala ei saanud M.Toomi käest vastust, kaua D.Parmasel politseibussis aega läheb, otsustas ta K.Püvilt seda küsida. M.Toom lõi aga politseibussi ukse kinni nii, et K.Paala sõrmed jäid ukse vahele, millest viimane sai šoki ja ütles M.Toomile, et olete ikka hea ment küll. Kuna K.Paala tahtis siiski K.Püviga rääkida, läks ta auto akna juurde ja lõi labakäega paar korda vastu klaasi. Selle peale sai K.Püvi pahaseks ja pani ta politseibussi. K.Paala seletab, et ta tahtis politseibussis oodata kuni D.P väärteoprotokolli vormistatakse, et seejärel võtta oma autodokumendid enda kätte. K.Paala avaldab, et ta teab, et peab täitma politseiametnike seaduslikke korraldusi. Samas avaldab ta, et politseiametnik andis talle korraldusi lahkuda ööklubisse, mis aga ei ole seaduslik. Kaitsja avaldab, et väärteomenetlus tuleks lõpetada, kuna väärteoasja menetlemisel on rikutud olulisel määral menetlusnorme. Kaitsja viitab, et väärteoprotokollis fikseeritu on üldsõnaline ja ei sisalda, kes konkreetselt korraldusi andis ja milliseid korraldusi anti. Seega on rikutud menetlusaluse isiku õigust teada, milles teda süüdistatakse ja seeläbi ka isiku õigust ennast kaitsta. Samuti viitab esindaja, et menetlusalusele isikule ei võimaldatud kaitsja osavõttu esimesest menetlustoimingust. Eeltoodust tulenevalt leiab kaitsja, et väärteomenetlus tuleb lõpetada oluliste menetlusnormide rikkumise tõttu. Väärteoprotokolli koostaja - Lõuna Politseiprefektuuri Valga Politseijaoskonna juhtivkonstaabel Kalev Püvi kordab ja kinnitab väärteoprotokollis fikseeritud faktoloogilisi asjaolusid ning toetab isiku käitumisele antud juriidilise kvalifikatsiooni õigsust. Ta selgitab, et Katrin Paala eiras võimuesindaja korraldusi ja segas politseiametnike tööd. Kalev Püvi avaldab, et Katrin Paala ei lasknud D.P siseneda politseiautosse, sõimas ametnikke mendiks ja viskas suitsupakiga M.Toomi. Sellise käitumise lõpetamiseks anti K.Paalale korraldus lõpetada õiguserikkumine, lahkuda, ning lõpetada politsei töö segamine. Kohtuväline menetleja palub menetlusalune isik süüdi mõista ja karistada. Kohus hinnates tõendeid kogumis ning oma sisemise veendumuse järgi on seisukohal, et menetlusaluse isiku süü võimuesindaja seaduslike korralduste eiramises, on leidnud täielikku tõendamist. Kohus on seisukohal, et peale menetlusaluse isiku poolt antud ütluste kinnitavad tema süüd võimuesindaja seadusliku korralduse eiramises ka tunnistajate poolt antud ütlused ja väärteoasjas kogutud tõendid. • Tunnistaja L P ütluste kohaselt oli ta ööklubis, kui kuulis, et ööklubi ees on politseibuss ja seal toimub tema tuttavatega midagi. Välja minnes nägi ta, et Katrin 2

(5)Paala tahtis minna politseibussi, kuid M.Toom ei lubanud tal seda teha, lüües politseibussi ukse kinni nii, et K.Paalal jäid sõrmed bussiukse vahele. Selle peale ütles K.Paala politseiametnikule, et „olete ikka hea ment küll“. Seejärel läks K.Paala teisele poole politseibussi ja mis seal täpselt toimus, seda tunnistaja ei tea. Järgneva sündmusena kajastab ta asjaolu, et K.Paala paigutati politseibussi. Kohtu küsimustele vastab tunnistaja, et ta ei tea täpselt, miks K.Paala tahtis politseiametnikega suhelda, kuna ta sündmuste algust ei näinud. Tunnistaja avaldab, et kui K.Paala tahtis bussi minna, siis andis M.Toom talle korralduse: „Palun lahkuda!“. Tunnistaja avaldab, et korralduse lahkuda andis M.Toom. Kohtu palvele osundada, kas saalis istub isik, kes K.Paalale andis korralduse lahkuda, osundab L.P kohtuvälise menetleja ametniku K.Püvi suunas (kuigi oma ütlustes nimetas L.P korralduste andjaks M.Toomi). Kohtuvälise menetleja küsimusele, kas ta nägi, kuidas K.Paala sõrmed ukse vahele löödi, avaldab tunnistaja, et kuulis, et autouks käis ja kõik ümberringi ütlesid, et K.Paala sõrmed jäid ukse vahele. Tunnistaja avaldab, et ta sõitis ööklubisse koos K.Paala ja D.Parmasega ning nägi, et K.Paala andis dokumendid D P kätte, kelle käes olid need sellest ajast alates, kui nad ööklubisse sõitsid. Kohus viitab asjaolule, et L.P ütlustega on seatud kahtluse alla K.Paala poolt kohtuistungil antud ütlused selles, et D.P oli talle võõras inimene, kelle kätte ta ei julgenud oma autovõtmeid ja -dokumente jätta ja seetõttu läks ta politseiametnikke tülitama esitades nõudmise autodokumentide kättesaamiseks. Kohus asub seisukohale, et iseenesest ei ole autodokumentide tagasiküsimine õigusvastane, aga õigusvastane on politseiametnike töö segamine ja pidev tülitamine. Eeltoodust tulenevalt ja tunnistaja poolt antud ütlustest lähtudes, jõudis kohus kindlale veendumusele, et väited selle kohta, et K.Paala ei julgenud D.P kui võõra isiku kätte oma autovõtmeid ja –dokumente jätta ei ole usaldusväärsed, kuna tunnistaja ütlustest ja asjas tuvastamist leidnud asjaoludest nähtub, et K.Paala usaldas D.P siiski sedavõrd, et jõudes kogu seltskonnaga ööklubisse, sisenes K.Paala koos tuttavatega ööklubisse, jättes D.P autot parkima. Eeltoodust tulenevalt asub kohus seisukohale, et K.Paala väide, et ta ei saanud võõra inimese kätte jätta oma autovõtmeid ja –dokumente ning tülitas politseiametnikke seetõttu, et oma õigusi kaitsta, on ennastõigustava iseloomuga ning esitatud eesmärgiga vabaneda vastutusest. Kohus leiab, et K.Paala tegelikuks eesmärgiks ei olnud politseiametnike käest dokumentide tagasiküsimine, vaid konfliktsituatsiooni tekitamine. • Tunnistaja M L poolt kohtuistungil antud ütlustest nähtub, et ta töötab ööklubis „x“ administraatorina. Juhtunu kohta avaldab ta, et nägi väljas politseiautot seismas ja läks vaatama, mis toimub. Tunnistaja seletuste kohaselt seisis politseibuss teisel poolt tänavat juhipoolse kõljega ööklubi poole. Ta nägi, et autos istus D.P ja politseiametnik K.Püvi, kes vormistas D.P vist väärteoprotokolli. Auto juures oli veel inimesi, nende seas ka K.Paala, kes käitus politsei suhtes agressiivselt. Ta seletab, et politseiametnik K.Püvi palus K.Paalal auto juurest lahkuda, et ärge olge auto juures, et minge sisse. Samuti seletab tunnistaja, et nägi kuidas K.Paala lõi käega vastu politseiauto juhipoolset akent. Peale seda paluti tal uuesti lahkuda, kuid tema vastas sellele hoopis ebatsensuursete sõnadega. Seejärel paigutati K.Paala politseiautosse. Kohtu küsimusele, et kes K.Paalale korraldusi andis, avaldab tunnistaja, et K.Püvi käskis korduvalt K.Paalal auto juurest lahkuda. Tunnistaja seletab, et K.Paala käis ka teisel pool bussi, aga mida nad seal M.Toomega rääkisid, seda tunnistaja ei kuulnud. Samas avaldab tunnistaja mõne aja möödudes, et ta siiski kuulis, et ka M.Toom andis K.Paalale korralduse lahkuda. Samuti avaldab tunnistaja, et K.Paala ei täitnud politseiametnike poolt antud korraldusi. 3

(5)Kõrvutades tunnistajate L.P ja M.L ütlusi, asub kohus seisukohale, et tõendamist on leidnud asjaolu, et politseiametnike poolt anti K.Paalale korduvalt korraldusi, et ta lahkuks ja lõpetaks politseiametnike töö segamise, mida aga K.Paala ei täitnud. Tunnistajate ütluste kohaselt andis korduvalt seaduslikke korraldusi politseiametnik K.Püvi. M.Toome poolt korralduste andmist on tunnistajad möönnud, kuid oma seletustes on siiski rohkem osundatud K.Püvile. Kohus asub seisukohale, et antud asjas on oluline tuvastada, kas K.Paalale anti korraldusi politseiametnike (võimuesindajate) poolt, kas need olid seaduslikud ja kas menetlusalune isik neid täitis või mitte. Kohus asub seisukohale, et tunnistajate ütlustega ning kohtuvälise menetleja seletustega on asjas tõendamist leidnud fakt, et K.Paalale anti politseiametnike poolt korraldus – õiguserikkumise lõpetamiseks (lõpetada kisamine ja karjumine), lahkumiseks ja politseiametnike töö mitte segamiseks. Kohus asub seisukohale, et antud asjas ei oma tähtsust, kumb politseiametnik seaduslikke korraldusi andis, vaid oluline on tuvastada, kas K.Paalale anti korraldusi võimuesindaja poolt. Seega ei oma tähtsust asjaolu, kas K.Paalale andis korraldusi K.Püvi või M.Toom ning kas korraldusi anti korduvalt. Tunnistajate ütlustest nähtub, et K.Paalale anti korraldusi nii K.Püvi kui ka M.Toomi poolt, mida K.Paala ei täitnud. Seega on asjas tuvastamist leidnud, et K.Paalale anti võimuesindajate poolt korraldusi. Järgmise asjaoluna on vajalik hinnata, kas võimuesindaja poolt antud korraldused olid seaduslikud. Võimuesindaja korraldus on seaduslik, kui see on antud pädevuse piires ja õigusaktides ettenähtud korras ning korraldus peab olema seotud avaliku võimu teostamisega. Politseiseaduse §13 p-st 1 tulenevalt on politseil nõuda kodanikelt ja ametiisikutelt avaliku korra järgimist ja korrarikkumiste lõpetamist ning rakendada õiguserikkuja suhtes seaduses ettenähtud sunnivahendeid. Politseiseaduse §13 p.3 kohaselt on politseil õigus koostada protokolle väärtegude kohta, määrata väärteokaristusi, teostada isiku kinnipidamist ning rakendada muid seaduses ettenähtud abinõusid võitluses väärtegude vastu. 23.aprillil 2006.a. kella 02.30 ajal tegelesid politseinikud D.P poolt toime pandud õiguserikkumise asjaolude väljaselgitamisega, kui K.Paalale esitatud süüdistuse kohaselt eiras K.Paala võimuesindaja seaduslikku korraldust lõpetada õiguserikkumine ja politsei töö segamine. Teona väljendus see K.Paala käitumises, et K.Paala karjus politseinike peale, sõimas neid ebatsensuursete sõnadega, soovis siseneda politseibussi, takistas politseiametnike tööd, segades neid ning esitades oma nõudmisi. Kohtuvälise menetleja seletustest nähtub, et nad andsid K.Paalale korralduse lõpetada õiguserikkumine – sõimamine ja karjumine ja politsei töö segamine ning palusid tal lahkuda. Tunnistajate ütlustega ja kohtuvälise menetleja seletustega on tõendamist leidnud asjaolu, et politseiametnikud andsid K.Paalale korralduse lõpetada õiguserikkumine (korraldus sisaldas ka lahkumise nõuet) ja politsei töö segamine. Eeltoodust tulenevalt asub kohus seisukohale, et K.Paalale antud korraldused olid seaduslikud, kuna nimetatud korraldused olid antud eesmärgiga, et K.Paala lõpetaks õiguserikkumise ja ei takistaks politsei tööd õiguserikkumise menetlemisel (D.P suhtes). Kohus asub seisukohale, et sellised võimuesindaja poolt antud korraldused olid seaduslikud ja neid tuli täita. Asjas on tõendamist leidnud nii K.Paala enda ütlustega kui ka tunnistajate ütlustega, et K.Paala vastavasisulisi korraldusi ei täitnud.Seega asub kohus seisukohale, et tõendamist on leidnud Katrin Paala poolt võimuesindaja poolt antud seaduslike korralduste eiramine. Lisaks asub kohus seisukohale, et viited kohtuvälise menetleja poolt väärteomenetlusõiguse rikkumise osas, ei ole aluseks väärteomenetluse lõpetamiseks. Kohtuistungil avaldas kohtuväline menetleja, et K.Paala toimetamisel politseijaoskonda võimaldati viimasel 4

(5)ühendust võtta oma esindajaga. Kohus asub seisukohale, et kuigi kaitsja ei viibinud väärteoprotokolli koostamise juures, on kohtumenetluse raames tagatud menetlusalusele isikule võimalus menetleda asja kaitsja osavõtul ning seega ei ole kaitsja mitteosalemine väärteoprotokolli koostamisel selline menetlusnormi rikkumine, mis oleks kaasa toonud asjas ebaõige lahendi tegemise. Menetlusalune isik Katrin PAALA tuleb tema poolt toime pandud väärteos KarS §276 järgi süüdi mõista ja teda tuleb karistada. Karistamisel arvestab kohus menetlusaluse vastutust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid. K.Paala vastutust kergendavad asjaolud puuduvad. Vastutust raskendavad asjaolud puuduvad. K.Paalat on varem karistatud väärteo korras /tl.11/, rahatrahvid on tasutud. Eelpooltoodu alusel, arvestades õiguserikkumise iseloomu ja õiguserikkuja suhtumist teo toimepanekusse, peab kohus võimalikuks K.Paala karistamist rahatrahviga. Hele Ilisson Kohtunik 5