4-07-7075\1

K O H T U O T S U S Eesti Vabariigi nimel 4-07-7075 20.detsembril 2007.a. Tallinnas Tartu mnt kohtumaja Harju Maakohtu kohtunik Karin Olentšenko sekretäri Jane Põldoja juuresolekul, kohtuvälise menetleja – Põhja Politseiprefektuuri Liiklusjärelevalve osakonna esindaja Hannes Küünarpuu osavõtul vaadanud läbi avalikul kohtuistungil Hendrik Nargla, ik 38809110286, eluk.XXXXXXX, õpilane, varem korduvalt karistatud politsei poolt väärtegude toimepanemise eest - väärteoasja LS § 741 lg.2, 7430 lg.1 järgi. Vastavalt 29.10.2007.a. koostatud väärteoprotokollile nr.AB 992768 (väärteotoimik 2373,07,008577) Hendrik Nargla 29.10.2007.a. kell 08.30 Harjumaal Kernu vallas mnt nr.11360 juhtis sõiduautot Honda Accord reg.nr.626HHH omamata juhtimisõigust ja olles eelnevalt kõrvaldatud sõiduki juhtimisest ning ei peatanud politseiametniku poolt antud kohustuslikule peatumise märguandele, mis oli antud tagasõitnud alarmsõidukiga, millel põlesid sinised ja punased vilkurid ning sireen, rikkudes sellega LE § 5 ja 70.1 ning pannes sellega toime Liiklusseaduse § 741 lg.2 ja 7430 lg.1 järgi kvalifitseeritava väärteo. Kohtuvälise menetleja esindaja taotles Hendrik Nargla’le karistuseks 7 päeva aresti. Menetlusalune isik Hendrik Nargla seletas, et tõepoolest omamata juhiluba sõitis 29.10.2007.a. Haiba-Nissi teel enda autoga ühte teist kraavi sõitnud autot välja tõmbama, kaasas oli Liisa Arumetsa. Teel seisis politseiauto, kuid ta ei näinud, et politseinik oleks peatumismärguannet andnud. Politseiauto hakkas temale järgi sõitma, kuid vilkurid politseiautol ei töötanud, ta keeras kõrvalteele ja enam politseiautot ei näinud. Auto jätsid nad metsa ja jooksid metsa. Hiljem lastekodus öeldi, et teda kutsutakse Saue Politseiosakonda, ta läks ise kohale. Kohtuistungil üle kuulatud tunnistaja Liisa Arumetsa seletas, et tema venna auto oli kraavi sõitnud ja nad läksid koos Narglaga viimase autoga seda vaatama, Nargla juhtis autot. Venna auto juures seisis politseiauto, nad sõitsid mööda ja ta nägi, et politseiauto sõidab nendele järele, kuid vilkuriteta. Kuivõrd H.Nargla ei tahtnud politseile juhilubadeta vahele jääda, jätsid nad auto põllule ja peitsid ennast metsa. Kuulsid, et üks auto (arvasid, et politseiauto) sõitis nende auto juurde. Kui see teine auto oli lahkunud, läksid auto juurde tagasi. Hiljem viis ta oma autoga H.Nargla Saue poliseiosakonda. Tunnistaja Kaidur Kaart (politseiametnik) kinnitas, et tunneb H.Nargla autot, H.Nargla sõidab juhilubadeta ja ta on viimast kolm korda kinni pidanud. 29.10.2007.a. hommikul politseipatrull oli avariilise auto juures, kui vastu sõitis H.Nargla neile juba tuttava punase autoga 626HHH. Tema andis käega või sauaga peatumismärguande, kuid H.Nargla ei peatunud. Nad keerasid ringi ja hakkasid järgi sõitma, vahepeal kadus Nargla auto vaateväljast, kuid kruusateel jälgede järgi oli aru saada, kuhu Nargla keeras, nad sõitsid järgi ja Nargla auto oli maha jäetud. Ta ei tea täpselt, kas vilkurid olid sisse lülitatud, kui nad Nargla autole järgi sõitsid. H.Nargla otsiti lastekodu kaudu üles ja viimane tuli ise Sauele. Tunnistaja Sirje Just (Haiba lastekodu juhataja) kinnitas, et Hendrik Nargla on lastekodu kasvandik, on riiklikul ülalpidamisel, viimasel ajal on temal tekkinud Narglaga usaldussuhe ja 29.10.2007.a. jäi Nargla jaoks viimaseks, H.Nargla õpib autokoolis. Hinnates kohtule esitatud tõendeid kogumis leiab kohus, et Hendrik Nargla süü Liiklusseaduse § 741 lg.2 järgi kvalifitseeritud rikkumises on tõendatud Põhja Politseiprefektuuri õiendiga, mille kohaselt Hendrik Nargla’le ei ole juhiluba väljastatud ja sõiduki juhtimiselt 31.07.2007.a. kõrvaldamise otsusega. Ei ole kahtlust selles, et 29.10.2007.a. H.Nargla omamata juhtimisõigust sõidukit juhtis. Kohtul puudub alus kahelda politseiametniku ütlustes, et peatumise märguanne käega oli antud. Väärteo toimepanemine on võimalik nii tahtlusest kui ka ettevaatamatusest. Asjaolu, et Hendrik Nargla ja Liisa Arumets ei näinud politseiametniku poolt antud peatumismärguannet, et kinnita veel asjaolu, et peatumismärguannet ei antud. H.Narglat on korduvalt karistatud liiklusalaste rikkumiste eest, Lääne-Harju PO politseitöötajad tunnevad H.Nargla autot ja rikkujat ennast, seega ei ole kahtlust selles, et peatumismärguanne anti. Vastupidi, H.Nargla järgnev käitumine kinnitab, et H.Nargla ei kavatsenudki sõidukit peatada, asus politseiauto eest põgenema ja jättis auto maha. Peatumismärguanne võis jääda tähelepanuta hooletusest, kuid järgnev käitumine kinnitab, et H.Nargla ei peatunud tahtlikult, ta nägi temale järele sõitnud politseiautot, seda nägi ka kaasas sõitnud Liisa Arumetsa. Kaidur Kaart ei osanud täpselt kinnitada, kas vilkuritega hiljem veel anti peatumismärguannet, kuid kohus leiab, et selles ei ole alust kahelda: vastasel juhul ei oleks H.Nargla politseiauto eest ära sõitnud, sest tema eesmärgiks oli politseile juhilubadeta sõidu eest mitte vahele jääda. K.Nargla võis selle rikkumise toime panna ettevaatamatusest. Kohus leiab, et H.Nargla süü on tõendatud ja menetlusaluse isiku tegevus on õigesti kvalifitseeritud ka LS § 7430 lg.1 järgi. Karistamise aluseks on KarS § 56 kohaselt isiku süü. Hendrik Nargla’l töökoht puudub, varasemad hulgalised rahatrahvid summas vähemalt 50 tuhat krooni on tasumata, ta on riiklikul ülalpidamisel. Kohus leiab, et karistuseks Hendrik Nargla’le tuleb mõista arest. Kohus asub seisukohale, et korduva rikkumise eest aresti määramisega on võimalik mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest. 2007.a. augustikuus kandis Hendrik Nargla ära 3 päeva aresti, kuid ka see asjaolu ei ole teda mõjutanud seaduskuulekalt käituma. Hendrik Nargla’le mõista üks põhikaristus, sest KarS § 63 lg.3 kohaselt saab iga väärteo eest eraldi karistuse mõista vaid juhul, kui isik on toime pannud mitu tegu, mis vastavad mitmele eri väärteokoosseisule. Arvestades eeltoodut ja juhindudes KarS § 56, VMS § 107 lg.1 p.1, 111 ja 136-139 kohtunik o t s u s t a s: Süüdi tunnistada Hendrik Nargla LS § 741 lg.2 ja 7430 lg.1 järgi ja mõista karistuseks 29.oktoobril 2007.a. toimepandud rikkumise eest arest 4 (neli) päeva. Aresti kandmise kohaks on Tallinna Arestimaja (Tallinn, Rahumäe 6) ja aresti kandmise alguseks on isiku arestimajja ilmumise päev või isiku kinnipidamise päev. Hendrik Nargla’l ilmuda arestimajja karistuse kandmiseks kuni 01.03.2008.a. Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonikaebuse Tallinna Ringkonnakohtule, teatades kaebuse esitamisest kirjalikult Harju Maakohtule seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest ning kaebuse peab esitama 15 päeva jooksul alates otsuse kuulutamise päevast. Kohtunik: