1-07-14084\1

(07237300143)Kohtunik Märt Toming Kohtuistungi sekretär Eda Loor Kriminaalasi Alari Kadaku süüdistus KarS § 121 järgi lühimenetluses Prokurör Katrin Tron Süüdistatav Alari Kadak Ik: 38711110236, EV kodanik, keskharidus, töökoht: AS , elukoht: XXX tõkend – elukohast lahkumise keeld Varasem karistatus: puudub Kaitsja Advokaat Rein Kiviloo RESOLUTSIOON

1. Alari Kadak süüdi tunnistada KarS § 121 ettenähtud kuriteo toimepanemises ning karistada teda rahalise karistusega 120 (ükssada kakskümmend) miinimumpäevamäära ulatuses, päevamäära arvestusega 50 krooni päevamäär, so 6000 (kuus tuhat) krooni.
2. KrMS § 238 lg 2 kohaselt vähendada Alari Kadakule mõistetud karistust ühe kolmandiku võrra, mõistes äratasumisele kuuluvaks karistuseks rahalise karistuse 80 (kaheksakümmend) miinimumpäevamäära ulatuses, so 4000 (neli tuhat) krooni.
3. KarS § 66 lg 1 alusel määrata rahalise karistuse tasumine ositi igakuistes võrdsetes osades 5 kuu jooksul 800 (kaheksasada) krooni kaupa kuus alates kohtuotsuse jõustumise päevast ning rahaline karistus tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr XXX SEB Eesti Ühispangas või nr XXX Hansapangas viitenumbriga XX, märkides selgitusena „Alari Kadak, 1-07-14084, rahaline karistus“.
4. Alari Kadakult välja mõista KrMS §de 173 lg 1 p 1 ja lg 2; 175 lg 1 p 9; 179 lg 1 p 2 alusel sundraha 5400 (viis tuhat nelisada) krooni, mis tuleb 6 kuu jooksul kohtuotsuse jõustumise päevast tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr XXX SEB Eesti Ühispangas või nr XXX Hansapangas, viitenumbriga XXX, märkides selgitusena „Alari Kadak, 1-07-14084, sundraha“. 1
5. Alari Kadakult välja mõista KrMS § 173 lg 1 p 1 ja lg 2; 175 lg 1 p 4 alusel määratud kaitsjale makstud tasu 1778 (üks tuhat seitsesada seitsekümmend kaheksa) krooni ja 85 senti, mis tuleb 6 kuu jooksul kohtuotsuse jõustumise päevast tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr XXX SEB Eesti Ühispangas või nr XXX Hansapangas, viitenumbriga XXX, märkides selgitusena: „Alari Kadak, 1-07-14084, kaitsjatasu“.
6. Kriminaalmenetluse kulude ja rahalise karistuse tasumist tõendavad maksekorraldused esitatakse Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kantseleile Liivalaia 24 Tallinnas. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.
7. Alari Kadaku suhtes kohaldatud tõkend elukohast lahkumise keeld tühistada. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võivad KrMS § 318 lg 1, 2, 3 p 2 ja § 319 alusel süüdistatavad, nende kaitsjad ja kannatanud 15 päeva jooksul esitada apellatsiooni, mille kasutamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse või selle resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsioon esitatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega. Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võivad esitada apellatsiooni süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast alates viieteistkümne päeva jooksul. Kui kohtuotsusele apellatsiooni ei esitata, jõustub kohtuotsus 03.01.
8. Kriminaalasja kohtulikul uurimisel kohus tuvastas: Alari Kadak`ut süüdistatakse selles, et tema 08.02.2007 kella 21.00 paiku XXX laeval XXX, mis oli teel Helsingist Stockholmi, kajutite vahel koridoris tõukas TK vastu seina ning lõi korduvalt rusikaga vastu nägu, seejärel väänas Alari Kadak TK selili maha ning lõi korduvalt rusikas käega vastu nägu ning hoides põlvi kaela ümber kägistas TK nii, et TK ei saanud hingata, seejärel lõi Alari Kadak TK põlvega näkku kolm korda. Seega Alari Kadak pani toime oma tegevusega KarS § 121 järgi kvalifitseeritava kuriteo, so teise inimese löömise, valu tekitamise ja tervise kahjustamise. Kohtuistungil süüdistatav Alari Kadak seletas, et süüdistus on talle arusaadav ja ta tunnistas end temale inkrimineeritud kuriteo toimepanemises süüdi. Nõustus kriminaalasja lahendamisega lühimenetluses. Kaitsja asus seisukohale, et esitatud süüdistuses märgitud süüteo kvalifikatsioon on põhjendatud ning süüteo toimepanemine tõendatud. Kannatanu oli prokuröri esitatud karistusettepanekuga nõus ning midagi lisada ei soovinud. Kohus kontrollis kriminaalasjas leiduvaid kirjalikke tõendeid: 13.02.2007 koostatud kannatanu TK ülekuulamisprotokollist nähtuvalt 08.02.2007 sõitis kannatanu laevaga XXX koos teiste õpilastega kella 17.30 ajal Soomest Rootsi ja kella 19 ajal olid kannatanuga koos kajutis Ü-RT, JH, PP ja Alari Kadak. Pärast baarist tulekut kella 21 ajal läks kannatanu koos J.H , Ü-R.T ja P.P kajuti poole ja vastu tuli A.Kadak koos K K . A.Kadak müksas kannatanut kõhtu ja küsis kuhu lähevad. Ütlesid, et kajutisse. Mõne aja pärast tulid K.K ja A.Kadak nende kajutisse ja A.Kadak küsis et kes see rott seda Coca-Colat ostis, küsides seda mitu korda. Kannatanu vastas, et ta ei ole mingi rott ega jobu. Lõpuks ütles A.Kadak, et lähme välja ja räägime. Läksid välja ja siis hakkas A.Kadak kannatanut tõukama ja sõimama ning lõi kannatanut näkku ja kannatanu üritas end kaitsta ning vastu lüüa. Seejärel väänas A.Kadak kannatanu maha ning hakkas kägistama ja peksis kätega näkku. Kägistas ka jalgadega nii, et kannatanu ei saanud 2 hingata. Lõpuks tõusis A.Kadak püsti ja lõi veel jalaga näkku. Kannatanu jäi hetkeks maha lamama, seejärel tõusis püsti ja J.H aitas ta kajutisse. Kaklust nägid pealt K.K ja J.H . Ü.-R.T ja P.P läksid jääd otsima. Siis tulid õpetajad RM ja MP kajutisse ning tohterdasid kannatanut. Järgmisel hommikul vaatas laevaarst kannatanu üle ning 12.02.2007 käis kannatanu perearsti juures. (t/l 3-5) 20.03.2007 koostatud kannatanu TK ülekuulamisprotokollist nähtuvalt siis kui koridoris A.Kadak teda kõhtu müksas, siis valu ei tekitanud. Kajutist läks vabatahtlikult välja. Kajutist väljas A.Kadak sõimas teda, et kannatanu vastu hakkas kui A.Kadak oli küsinud kes see rott Coca-Colat ostis. Kannatanu vastas, et tema ostis ja sellepeale kutsuski A.Kadak ta välja ning sõimas, et miks ta vastu hakkas ja niiviisi vastas. Seejärel A.Kadak tõukas ta vastu seina ning seejärel lõi korduvalt rusikaga näkku. Mitu korda täpselt, seda ei tea, kuid rohkem kui kaks korda. Üritas vastu hakata ja lõi kaks korda A.Kadakut näo piirkonda. Seejärel võttis A.Kadak tal kaelast kinni ja väänas koridori selili. Olles kannatanu kohal kummargil peksis A.Kadak teda rusikatega näo ja pea piirkonda kümme korda kindlasti. Siis pani põlved ümber kannatanu kaela ja kägistas. Kui A.Kadak jalad ära võttis, jäi kannatanu lamama ja A.Kadak lõi teda põlvega vähemalt kolm korda näkku ja ropendas tema aadressil. Siis läks A.Kadak minema ja H aitas kannatanu kajutisse. Pärast olid mõlemad silmad sinised, nägu kõvasti paistes, peas muhud, kael ja lõug valusad. Korralikult süüa ei saanud. Käis ainult perearsti juures, rohkem arsti poole ei pöördunud. (t/l 6-7) 13.02.2007 koostatud tunnistaja MP ülekuulamisprotokollist nähtuvalt 08.02.2007 sõideti XXX Gümnaasiumi 9-12 klassi õpilastega laevaga Soome ja sealt edasi Rootsi. Kella 20.30 ajal istusid kõikide lastega Show baaris ning kella 21 ajal läksid osad lapsed alla ning tunnistaja koos teiste õpetajatega läks samuti alla vaatama mida lapsed teevad. Trepikojas jooksid vastu poisid ja küsisid jääd, rääkisid, et toimus kaklus ja et Alari Kadak lõi TK. Tunnistaja läks koos õpetaja RM ja
9. klassi õpilase RV kajutisse. T nägu oli läbi pekstud, nägu oli paistes, parema kõrva taga verevalum, vasaku silma alt marraskil. Toodi jääd ja pandi peale. Kella 24 paiku jäi T magama. 09.02.2007 käisid laeva arsti juures silma kontrollimas, sest see oli kinni paistetanud. (t/l 8-9) 03.04.2007 koostatud tunnistaja PP ülekuulamisprotokollist nähtuvalt tunnistaja laevas koos T K ei olnud, vaid käis laevas ringi koos Ü-RTe ja VL. Kui kajutisse läks, siis oli T seal koos J ja T nägu oli sinikates ja ühe silma alt verine. Hommikuks oli see silm täitsa paistes. Umbes 15 minuti pärast tuli õpetaja MP ja tõi T kreemi, tunnistaja käis koos Ü-R jääd toomas. T käis ka laevaarsti juures. Kuulis kuidas T rääkis õpetajale, et ta oli olnud kajutis ja sinna oli tulnud ka Alari Kadak ja küsinud midagi, et kes seda Cocat joob ja siis vist oli mingi vana asi üles võetud ja Alari Kadak oli T kallale läinud ning T peksma hakanud. (t/l 10-12) 03.04.2007 koostatud tunnistaja Ü-RTe ülekuulamisprotokollist nähtuvalt käis tunnistaja laeval ringi koos PP ja VL. T liikus vist koos JHga. Kuulis vist H käest, et midagi oli juhtunud. H tuli neile vastu ja ütles, et kedagi kajutisse ei lastaks. Läks P kajutisse ja seal oli T , kelle nägu oli paistes ning hiljem läks siniseks. J käest kuulis, et T sai Alari Kadaku käest peksa. (t/l 13-15) 03.04.2007 koostatud tunnistaja KB ülekuulamisprotokollist nähtuvalt nägi tunnistaja laeval, et kella 22.00 paiku tulid ühest kajutist välja TK ja Alari Kadak. Nad solvasid üksteist vastakuti. Samast kajutist tuli välja ka KK, kes ütles Alarile, et see ei ole tema kajut ja et ta ära läheks. Tunnistaja meelest tõukas Alari T esimesena, aga kindel ei ole. Nad seisid püsti ja tõuklesid ning siis pani Alari T pikali, tõmbas T jalad alt ära. T ütles Alarile, et Alari on nõrk ja mitte keegi ning see muutis Alari veelgi agressiivsemaks. Alari vastas T , et tema ei tule selliseid asju ütlema ja lõi T 4-6 korda rusikaga näkku. T oli pikali maas pooleldi külili ja Alari tema peal. Kui Alari ühe käega T lõi, hoidis ta teise käega T kõrist kinni. Ei mäleta, et Alari oleks T jala või põlvega löönud.
10. klassi õpilane MS ütles poistele, et need ära lõpetaks ja Alari tuli T pealt ära. T läks oma kajutisse ja Alari vist enda omasse. Pärast lasi T õpetajad kajutisse. Kui T kajutisse läks, siis oli tal silma juurest verine. Järgmisel päeval oli tal nägu paistes ja kätel kriimustused. T kakluse 3 ajal Alarile eriti vastu ei hakanud. Ei ütleks, et T oleks Alarit kaklusele õhutanud või provotseerinud. Ainult niipalju kui T ütles Alarile, et ta on nõrk ja tühi koht. (t/l 16-18) 03.04.2007 koostatud tunnistaja MV ülekuulamisprotokollist nähtuvalt kella 22 ajal väljus oma kajutist, sest kuulis koridoris lärmi. Nägi, et T on külili kägaras ja Alar nõjatus põlvedega T peale. Ühe käega hoidis Alar T pead kinni, teise käe rusikaga lõi T näkku korduvalt. Kuulis kuidas Alar karjus Te, et kes siin naine on. Tunnistajast eespool poistele lähemal oli MS, kes karjus Alarile, et see lõpetaks. Tunnistaja nägi seal ka VL. Alari tuli T pealt ära ja kõndis minema. Algselt kuulis koridorist karjumist nagu oleks sõnavahetus, kuid sõnadest aru ei saanud. Ei näinud, et Alari oleks T jalaga löönud. Kui Alari T peal oli, siis üks põlv oli maas, teine toetus T puusa peale. Nii palju kui nägi, siis T vastu lüüa ei üritanud. (t/l 19-21) 03.04.2007 koostatud tunnistaja IJ ülekuulamisprotokollist nähtuvalt oli tunnistaja showsaalis koos õpetajate MP ja RM ning pani tähele, et nende lapsi saalis eriti ei ole. Läksid alla vaatama ja ühe koridori peal, olles oma kajutis, tuli keegi jääkotti küsima. See võis olla KK. Läksid vastasolevasse Alari Kadaku kajutisse ja Alari ütles, et nad klaarisid oma asju. Teised õpetajad läksid TK kajutisse. Nägi TK järgmisel päeval ja T nägu oli sinine, kõrvade ja juuste juures verevalumid, silmad paistes. Alari näos olid ka jäljed nagu oleks teda löödud, aga seda oli natuke. Hiljem on kuulnud, et T oli tulnud eelmisel õhtul Coca-Colaga ja Alari oli küsinud, mis mees tema on et Cocat joob ning T oli vastanud, et on jah selline mees, kes Cocat joob. (t/l 22-24) 03.04.2007 koostatud tunnistaja RM ülekuulamisprotokollist nähtuvalt oli tunnistaja koos teiste õpetajate MP ja IJ oma kajutisse ja siis tuli sinna KKjääd küsima. Küsisid miks jääd vaja on, kuid K ei vastanud ja läks kajutisse tagasi. Läks K järele ja vastaskajutis olid R V ja J K ning dušši all Alari. Tungiva nõudmise peale selgitati, et Alari Kadak ja TK olid kakelnud. Alaril oli huul katki ja ühe silma all marrastus. Läks TK kajutisse ja nägi, et T nägu oli paistes, ühe silma alt verine. Aitasid MP vigastatud kohtadele poiste poolt toodud jääd panna. T ühe kõrva taga oli marrastus. Kõik see juhtus enne keskööd, kuskil kella 22 ajal. Laeval vaatas arst T järgmisel päeval üle ja ütles, et silmanägemine on korras. (t/l 25-27) 18.04.2007 koostatud tunnistaja KK ülekuulamisprotokollist nähtuvalt läks tunnistaja laeval koos Alari Kadakuga kellegi kajutisse ja seal olid JH ja T K . TK jõi vist parajasti Coca-Colat ja Alari küsis, et jood Cocat või. T vastas, et on ka muud joonud. Pigem hakkas tõestada, et on ka alkoholi joonud. Alari küsis, miks ta kohe närvi läheb ja nad väljusid vaieldes kajutist. Väljas ütles T Alarile mitu korda, et löö mind, löö mind. Läks oma kajutisse kus olid MS ja NM ning ütles neile, et nad välja tuleksid, sest võib minna kakluseks. Koridoris ta poisse enam ei näinud ning liikus Alari kajuti poole ning sinna tuli ka Alari. Alari T-särk oli katki ja Alari näitas kohta, kust T oli teda hammustanud. Oli aru saada, et oli kakelnud. See võis olla pärast kella 21.
11. Õhtul T enam ei näinud ja teda ei lastud sinna kajutisse. Järgmisel päeval nägi T, tal olid päikeseprillid ees, silmad paistes. NM rääkis, et oli teistelt kuulnud, et T oli pikali maas olnud ja Alari tema peal ja et nad kaklesid. Küsis Alari käest kakluse põhjust ja Alari vastas, et T oli teda lihtsalt närvi ajanud. (t/l 28-30) 16.05.2007 koostatud tunnistaja JH ülekuulamisprotokollist nähtuvalt oli tunnistaja koos VL, T K , Ü-RT ja läks T, Ü –R ja P kajutisse. Poolel teel kajutisse tuli vastu Alari Kadak, kes tuli nendega koos kajutisse. Kajutis laual olid Coca-Cola purgid ja Alari teadis, et need on T omad, sest nägi, kuidas T need laevas poest ostis. Alari küsis, et kes see värdjas cocat joob. T ütles, et tema joob. Alari ütles, et on ikka eriti mõnus mees et cocat joob ja hakkas T kajutist välja kutsuma. Nad läksid välja ja siis hakkas Alari rääkima ühest vanast asjast. See puudutas Alari venna ja T vahelist tüli. Varem oli tahtnud Alari sellest Tga rääkida aga T oli kutsunud oma kasuisa sinna. Nüüd ütleski Alari Te selle kasuisa kutsumise kohta ja ütles Te halvasti. T vastas midagi ja laeva koridoris oli Alari juba ilmselgelt agressiivne ning togis T. T seisis käed selja taga ja ütles, et löö kui tahad. Alari ütles, et ta ei löö, räägime niisama, kuid samal ajal togis T edasi. Tunnistaja läks kajutisse tagasi ja siis kuulis koridorist mütsu. Läks koos Ü –R ja V vaatama. T ja Alari olid koridori teises ääres ja lõid üksteist rusikatega näkku. Siis kukkusid nad pikali 4 ja Kadak oli kaksiraksi T peal ning lõi kaks korda T kaela piirkonda. Otseselt vahele keegi ei läinud, kuid karjusid, et Alari lõpetaks. Seda, et Alari oleks põlvedega Te haiget teinud, ei näinud. Alari tuli T pealt ära ning tunnistaja koos Vi ja Ü –R viis T kajutisse. T ütles Alarile, et Alari on tühi koht ja Alari ütles T kohta sama. T nägu läks vasakult poolt paiste, silma alt tuli verd, kael oli punane. Alaril oli suu juures natuke sinine. (t/l 31-33) 16.05.2007 koostatud tunnistaja VL ülekuulamisprotokollist nähtuvalt läks tunnistaja kajutisse koos J , A ja T ga. Alariga oli koos ka K . Kajutis küsis Alari, et kelle joogid need on ja T vastas, et tema omad ja las need olla seal. Alari läks närvi ja ütles Te et räägime väljas. Teadis, et neil on mingid varasemad asjad klaarida, kuid mis täpselt, seda ei tea. Natukese aja pärast läksid vaatama ja nägi, et Alari lükkas T vastu seina. Alari lõi T esimesena. Nad kukkusid pikali ja tunnistaja arvates lõid mõlemad. Alari lõi rohkem, ta oli ka rohkem T peal. Alari hoidis T mingi aeg kraest kinni ning tunnistaja koos J läksid vahele ning tõmbasid nad laiali. Nende vahel oli sõnavahetus. J viis T kajutisse ära ja tunnistaja lahkus koos Alariga. Alaril oli särk lõhki ja huule juurest katki. T oli silma täiesti paistes. (t/l 34-36) 16.05.2007 koostatud tunnistaja MS ülekuulamisprotokollist nähtuvalt magas tunnistaja kajutis kuna oli palavik. Mingi aeg tuli kajutisse KK ja ütles, et T ja Alari lähevad kaklema. Tunnistaja ei võtnud seda tõsiselt. Mõne aja pärast tuli K tagasi ja ütles, et juba kaklevad. Tunnistaja pani end riidesse ja läks K järele. Kohale jõudes kuulis kuidas Alari ütles, et ah mina olen naine. Hüüdis Alarile, et mida sa teed. Ütles ka J , et mida ta seisab ja miks vahele ei lähe. Sel ajal olid tema arvates Alari ja T veel püsti. Kui J poolt tagasi keeras, siis olid nad juba pikali. Seni kui nägi püsti olevaid poisse, siis keegi kedagi ei löönud, kuid sinna jõudes oli T silm juba kole, oli näha et teda oli löödud. Kui Alari T peal oli, siis Alari Hoidis põlvedega kuidagi T käsi kinni, T ei saanud oma käsi liigutada. T peal olles lõi Alari T korduvalt rusikaga näkku. Alaril oli nagu ainult natuke punane. (t/l 37-39) OÜ Perearst 12.04.2007 väljastatud tõendist nr 42 nähtuvalt on T K diagnoositud pea ja kaela põrutust. (t/l 41) 21.05.2007 koostatud kahtlustatava Alari Kadak ülekuulamisprotokollist nähtuvalt oli tal T K vana tüli noorema vennaga olnud tüli pärast. Läks laevas koos KK T kajutisse, kus oli ka JH, V L . KK kajutisse ei sisenenud, vaid läks oma kajutisse. Tekkis sõnavahetus Tga seoses Coca-Colaga. Tõusis püsti ja küsis Tt, et kas tahab välja minna. Läksid kajutist välja ja siis läkski tõuklemiseks. Tõukas vist T esimesena, T tõukas vastu Samal ajal rääkisid ning siis läks kakluseks. Lõid kumbki teineteist korra rusikaga näkku. See kordus kaks-kolm korda. Põsk oli pärast sinine ja hambaplomm tuli välja. Siis hakkasid maadlema, kukkusid pikali. Kukkumise pealt tõmbas T ta särgi lõhki. Siis torkas T talle sõrmed suhu ja sellest oli pärast suu katki. Lõi T korra rusikaga näkku ja siis T ütles, et ta on eit ja seejärel vihastas ning lõi veel kaks korda. Istus T rindkere peal, kuid põlvedega kaelale ei vajutanud. Käega võis kaelast hoida. Põlvega T näkku ei löönud, kuigi üritas, kuid T sai käe ette. Kui tal endal ninast verd jooksma hakkas, siis tõusis püsti ja läks ära. J ja V olid seal, J karjus et mis te teete. Ei pannud tähele, et seal veel kedagi oleks olnud. Läks oma kajutisse ja siis tuli sinna mõne aja pärast õpetaja RM. Üks õpetajatest andis kreemi, mis paistetuse maha võttis. Ninast tuli verd ja suust. Nägi T järgmisel päeval ja tal oli silm sinine. Järgmisel hommikul vabandas T ees. (t/l 44-46) Teatisest kahtlustatava keskmise päevasissetuleku kohta nähtuvalt Alari Kadakul 2006 aastal oli sissetulekuks 8333 krooni. (t/l 49) 30.05.2007 koostatud Alar Kadaku iseloomustusest nähtuval iseloomustab XXX Gümnaasium Alar Kadakut kui õpilast, kelle põhikooli õppeedukus oli hea, kuid gümnaasiumiosas tulemused enam nii head ei olnud. Mõnikord on tal võtnud võimust emotsioonid, mida ta on hiljem kahetsenud. (t/l 52) Kohus, kuulanud ära kohtu alla antud süüdistatava süüd tunnistavad ütlused ning kontrollinud kriminaalasjas leiduvaid kirjalikke tõendeid, sealhulgas kohtueelsel menetlusel kahtlustatavana üle kuulatud Alari Kadaku süüd tunnistavaid ütlusi, kannatanu TK ütlusi, tunnistajate MP, PP, Ü-RTe, K B , M V , I J , RMi, K K , JH, V L ja M S ütlusi, perearsti 5 tõendit ja koolist esitatud iseloomustust, asub seisukohale, et süüdistatava süü temale inkrimineeritud kuriteo toimepanemises on tõendamist leidnud esitatud süüdistuse olulises mahus. Kohtueelsel menetlusel on süüdistatava käitumine kvalifitseeritud KarS § 121 järgi, so teise inimese löömisena, valu tekitamisena ja tervise kahjustamisena, so kehalise väärkohtlemisena. Kriminaaltoimikus kogutud tõendite pinnalt saab järeldada, et süüdistatav lõi kannatanut korduvalt rusikaga näkku, pea ja kaela piirkonda, põhjustades pea ja kaela põrutuse. Tervisekahjustuste olemasolu on tõendamist leidnud ka kohtueelsel menetlusel üle kuulatud tunnistajate ütlustega. Taolistel asjaoludel asub kohus seisukohale, et süüdistatava käitumine on õigesti kvalifitseeritud teise isiku väärkohtlemisena, kuivõrd süüdistatav lõi kannatanut, tekitades sellega kannatanule tervisekahjustusi ja füüsilist valu. Mis puudutab esitatud süüdistuse mahtu, siis asub kohus seisukohale, et kannatanu põlvedega kägistamise ja löömise osas ei ole esitatud süüdistus kinnitust leidnud. Süüdistatav on sellise vägivalla kasutamist eitanud ning kriminaaltoimikust nähtuvalt on mitmed tunnistajad küll näinud seda, et süüdistatav oli põlvedega kannatanu peal ja takistas ka põlvedega kannatanu kätte liigutamist, kuid ükski tunnistajatest ei ole kinnitanud seda, et süüdistatav oleks kannatanut põlvedega kägistanud või löönud. Süüdistatav on ise tunnistanud, et püüdis põlvega lüüa, kuid kannatanu tõrjus selle löögi. Seetõttu ei pea loe kohus tõendatuks esitatud süüdistuses märgitud kannatanu kägistamist või löömist põlvedega. Karistuse mõistmisel arvestab kohus süü suurust, toimepandud kuriteo laadi ja ohtlikkust, süüdistatava isikut ning karistust raskendavate asjaolude puudumist. Süüdistatavale inkrimineeritud kuriteo toimepanemise eest on karistusena ette nähtud rahaline karistus 30st päevamäärast 500 päevamäärani või vangistus kuni 3 aastat. Kriminaalasja materjalidest nähtuvalt pani süüdistatav temale inkrimineeritud kuriteo toime varasemate vaenulike isiklike suhete pinnalt perearsti tõendist nähtuvalt oli kannatanule tekitatud tervisekahjustused, millised ei olnud rasked. Kriminaaltoimikust nähtuvalt töötab süüdistatav alates gümnaasiumi lõpetamisest ning tema sissetulek on keskmise palga lähedane. Arvestades asjaolu, et süüdistataval puuduvad ka ülalpeetavad ja olulised rahalised kohustused, leiab kohus, et süüdistatava suhtes on võimalik kohaldada sanktsioonis ettenähtud alternatiivset karistust, so rahalist karistust ning kohus ei pea vajalikuks süüdistatava suhtes isiku vabaduse piiramisega seotud karistuse kohaldamist. Süüdistatavat ei ole varem kohtu poolt karistatud ning teda ei ole ka väärtegude toimepanemise tõttu karistusregistrisse kantud, mistõttu leiab kohus, et süüdistatava mõjutamine, sundimaks teda edaspidi hoiduma uute süütegude toimepanemisest, on saavutatav ka isiku vabadust piirava karistuse kohaldamiseta. Kuivõrd kriminaalasja materjalidest nähtuvalt süüdistataval 2006 aastal alaline sissetulek puudus ja seetõttu puuduvad ka andmed keskmise päevasissetuleku kohta 2006 aastal, mida rahalise karistuse määramisel arvesse võtta, siis leiab kohus, et rahalise karistuse päevamäärana tuleb aluseks võtta miinimumpäevamäär, so 50 krooni. Karistuse määra valikul lähtub kohus tekitatud tervisekahjustuste raskusest ja hulgast, mis oma lokalisatsiooni ja tagajärgede tõttu tingiks karistuse mõistmise ettenähtud sanktsiooni keskmise määra lähedasena. Samas leiab kohus, et karistust kergendava asjaoluna tuleb arvestada süüdistatava kahetsust toimepandus ning süüdistatava vabandamist kannatanu ees, mis süüdistatava iseloomu arvestades ilmselgelt nõudis süüdistatavalt suurt eneseületamist ja seetõttu on ka hinnatav asjaoluna, mis avaldatud kahetsuse siirusele kinnitust annab. Peale selle peab kohus vajalikuks arvestada kannatanu enese käitumist, kuivõrd tekkinud sõnavahetuse saanuks kannatanu koheselt lõpetada, kuid kannatanu pidas vajalikuks koos süüdistatavaga kajutist väljuda, andes samas endale aru sellest, et teiste silme alt välja saades võib sõnavahetus lõppeda kaklusega. Seejuures ei pidanud kannatanu paljuks ka kakluse ajal öelda süüdistatava aadressil väljendeid, mis süüdistatavat veelgi ärritasid. Kohus leiab, et süüdistatava käitumises karistust kergendava asjaolu olemasolu, karistust raskendava asjaolu 6 puudumine, süüdistatava avaldatud kahetsus ja kannatanu ees vabandamine annavad aluse mõista süüdistatavale karistuse oluliselt alla ettenähtud sanktsiooni keskmise määra. Märt Toming kohtunik 7