Väärteoasi nr. 4 – 07 - 4889 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL
- novembril 2007 a. Harju Maakohus koosseisus kohtunik: Valeri Lõõnik sekretäri: Leili Merila ja tõlgi: Julia Zautina juuresolekul kaebaja: Kirill Verhogljad kaebaja esindaja: AS kohtuvälise menetleja: Põhja Politseiprefektuuri Kesklinna Politseiosakonna esindaja Ainvar Rahe osavõtul arutas avalikul kohtuistungil Tallinnas
- novembril 2007 a. Kirill Verhogljad esindaja AS kaebust Põhja Politseiprefektuuri Kesklinna Politsei-osakonna otsusega väärteoasjas nr. 2315, 07, 003130 Kirill Verhogljad suhtes mõistetud karistu-se osaliseks tühistamiseks tuvastas: Kaebuses kirjeldatu kohaselt Verhogljadi karistati Relvaseaduse § 89 – 3 lg. 1 sätete rikkumise eest rahatrahviga 90 trahviühikut s.o. 5400 krooni. Verhogljadi autost leitu ei olnud gaasirelv, vaid selle osad ja neid ei ole võimalik kasutada gaasirelvana. Juhul kui kohtuekspertiis näitas, et gaasirelva osadest oli võimalik kasutamiseks kõlbliku gaasirelva monteerida, siis põhimõtteliselt oleks karistus Relvaseaduse rikkumise eest põhjendatud, kuid menetlusalune isik leiab, et määratud rahatrahv on antud asjaoludel ebamõistlikult suur. Gaasirelva osasid ja laskemoona kaebaja ei kavatsenud kasutada ja tema süü seisneb selles, et gaasirelva osasid ja laskemoona kohe politseile üle ei andnud. Selle eest on menetlusalune isik nõus karistuse kanda. Kaebusega taotleb mõistetud rahatrahvi vähendamist. Kohtuistungil kaebaja jääb esitatud kaebuse sisu juurde. Lisab, et need osad leidis jaanuaris ja vedelesid autos ning oli plaanis anda politseisse. Ta viibis sel õhtul Uus – Sadama tänaval oleva diskoteegi lähedal autos. Autos viibisid veel tema abikaasa ja sõbrad ning suhtlesid omavahel. Varem pole tal politseiga kokkupuuteid olnud. Enne kinnipidamist politseinikud kontrollisid autos viibivate isikute dokumente ja mingeid rikkumisi ei leitud ning politseinikud lahkusid. 10 – 15 minuti pärast tuli grupp politseinikke ja kõik aeti autost välja ning hakati tegema läbiotsimist. Kohtuvälise menetleja esindaja on seisukohal, et isik pani väärteo toime, sest tegemist on gaasirelva osadega. Tol ajal toimusid Tallinnas massirahutused. Isik peeti kinni ja autost leiti gaasirelva osad. Nõustub määratud rahatrahvi mõningase vähendamisega. Kohtule esitatud materjalidest nähtuvalt väärteoprotokollis kirjeldatu kohaselt Verhogljad omas enda auto pagasiruumis piiratud tsiviilkäibega relva ( gaasirelva ) omamata vastava relvaloa, samuti omas gaasirelvale mõeldud laskemoona, omamata vastava relvaloa. Asitõenditena ära võetud gaasirelv ja 3 padrunit gaasirelva jaoks. Seletuses Verhogljad kirjutab, et püstoli osad leidis
- jaanuaril. Ettekandest nähtuvalt Verhogljadi autost leiti gaasirelva osad – kelk, relvaraam ja relvasalv koos kolme gaasipüssipadruniga. Eksperdi käsutusse esitati relvataolise eseme raam, kelk, salv ja 3 padrunit. Ekspertiisiaktist nähtuvalt ekspertiisiks esitati gaasipüstoli raam koos kuke ja päästikumehhanismiga, püstolikelk koos lukuga ning padrunisalv. Püstolikelk on katkine ning puuduvad taandusvedru koos juhtvardaga ja relvaraua fiksaator, siis esitatud kujul ekspertiisiks esitatud gaasipüstol, mis tulirelvade hulka ei kuulu, kokkupanduna ei ole laskekõlbulik. Kolm gaasipüstolipadrunit olid laskekõlbulikud. Otsusega väärteoasjas kirjeldatu kohaselt Kirill Verhogljad omas sõiduauto pagasis ebaseaduslikult piiratud tsiviilkäibega relva ( gaasirelva ja gaasirelva laskemoona ) omamata selleks vastavat relvaluba. Kohus, tutvunud kohtule esitatud materjalidega, samuti kuulanud ära menetlusosaliste ütlused, on seisukohal, et esitatud kaebus kuulub rahuldamisele alljärgnevatel asjaoludel: -väärteoprotokollis ja otsuses kirjeldatu kohaselt Verhogljad omas ebaseaduslikult piiratud tsiviilkäibega gaasirelva ja gaasirelva laskemoona. Kuid kohtuvälise menetleja esindaja esitas relvaekspertiisi teostamiseks relvataolise eseme osad ja 3 padrunit. Eksperdiarvamuse kohaselt ekspertiisiks esitatud püstoliraam, püstolikelk ja padrunisalv kuuluvad gaasipüstolile Blow Magnum, kuid kokkupanduna esitatud gaasipüstoli osad laskekõlblikku gaasipüstolit ei moodusta. Ekspertiisiks esitatud 3 gaasipüstolipadrunit ei ole tulirelva laskemoon, kuid olid laskekõlbulikud. Ülaltoodu alusel kohus ei saa õigeks lugeda kohtuvälise menetleja otsust selles, et Kirill Verhogljad omas gaasirelva. Ta omas vaid gaasirelva osasid, mis kokkupanduna laskekõlbulikku gaasipüstolit ei moodusta. Seega saab Kirill Verhogljadi karistada eksperdiarvamuse kohaselt vaid gaasipüstoli 3 laskekõlbuliku laskemoona ebaseadusliku omamise eest. KarS § 56 alusel kohus arvestab isiku süüd, karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid. Karistust kergendavaks asjaoluks on puhtsüdamlik kahetsust. Karistust raskendavad asjaolud puuduvad. Eeltoodu alusel ja juhindudes Väärteomenetluse seadustiku § 132 p. 2 kohus otsustas: Rahuldada Kirill Verhogljad esindaja AS kaebus. Tühistada Põhja Politseiprefektuuri Kesklinna Politseiosakonna otsus väärteoasjas nr. 2315, 07, 003130 Kirill Verhogljad suhtes Relvaseaduse § 89 – 3 lg. 1 järgi mõistetud rahatrahv 90 trahviühikut s.o. 5400 krooni. Süüdi tunnistada Kirill Verhogljad Relvaseaduse § 89 – 3 lg. 1 järgi ja mõista karistuseks rahatrahv 15 trahviühikut s.o. 900 krooni. Mõistetud rahatrahv ja kohtuvälise menetleja poolt väljanõutud menetluskulud tasuda kohtuvälise menetleja otsusega väärteoasjas nr. 2315, 07, 003130 nimetatud arveldusarvele. Kohtuotsusele on õigus esitada kassatsioon 30 päeva jooksul kohtuotsuse kuulutamise päevast Harju Maakohtu kaudu Riigikohtule. Kohtumenetluse pool on kohustatud kirjalikult teatama 7 päeva jooksul arvates kohtuotsuse kuulutamisest oma soovist kasutada kassatsiooni õigust. Kohtunik
🔗 Ametlikule allikale
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.