4-07-2225\6

4-07-2225 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

1. oktoobril 2007.a Tallinn, Tartu mnt 85 kohtumaja Väärteoasja nr 4-07-2225 (millega on ühendatud 4-07-2226, 4-07-3592 ja 4-07-4089) Kohtunik Külli Iisop Kohtuistungi sekretär Anna Ivanova Tõlk Nadežda Paukson Väärteoasi Sergei Društšits’i väärteod NPAS § 151 tunnustel väärteoprotokollide nr AB 909344, AB 886738, AB 908637 ja AB 931008 alusel Menetlusalune isik S e r g e i DRUŠTŠITS – isikukood: 37512200308; kodakondsuseta, elukoht: XXXXXX; ei tööta; korduvalt karistatud väärtegude eest, kriminaalkorras karistatud neljal korral; kannab vangistust Tallinna Vanglas Harju Maakohtu 26.09.2007.a. otsuse alusel KarS § 199 lg 2 p 4 järgi – 3 kuud 10 päeva vangistust algusega 16.07.2007.a. Kohtuvälise menetleja esindaja Põhja PP Ida Politseiosakonna komissar Lidia Räämet RESOLUTSIOON
2. Süüdi tunnistada S e r g e i DRUŠTŠITS 15.04.2007.a, 18.04.2007.a, 16.06.2007.a ja 15.07.2007.a narkootilise aine arsti ettekirjutuseta tarvitamises, s.o. NPAS § 151 järgi ja karistuseks mõista 8 (kaheksa) päeva aresti .
3. Aresti kandmise kohaks on Tallinna Politseiprefektuuri Arestimaja (Tallinn Rahumäe tee 6) ja kandmise alguseks
4. oktoober 2007.a. mil S. Drušitš tuleb etapeerida Tallinna Vanglast Tallinna Politseiprefektuuri arestimajja.
5. Välja mõista Sergei Društšits’ilt menetluskulud (joobe tuvastamise tasud) 2430 (kaks tuhat nelisada kolmkümmend) krooni riigieelarve tuludesse, mis tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arvele 10220034800017 SEB Eesti Ühispangas või arvele 221023778606 Hansapangas; viitenumber 2800049777 ning ära märkides väärteoasja numbri „4-07-2225“. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib 15 päeva jooksul esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb Harju Maakohtule teatada kirjalikult seitsme päeva jooksu kohtuotsuse lõpposa kuulutamisest. Kohtuotsus tervikuna koostatakse 15 päeva jooksul pärast apellatsiooniteate esitamisest ning on kättesaadav kohtu kantseleis. Asjaolud ja kohtumenetluse poolte seisukohad. Sergei Društšitsile on Põhja Politseiprefektuuri Ida Politseiosakonna poolt koostatud alljärgnevad väärteoprotokollid: - 15.04.2007.a väärteoprotokolli nr AB 909344 selle kohta, et 15.04.2007.a kell 15:33 peeti Tallinnas, Pallasti tn maja nr 27 juures kinni S. Društšits, kes oli eelnevalt tarvitanud narkootilist või psühhotroopset ainet ilma arsti ettekirjutuseta. Sellega rikkus ta väärteoprotokolli kohaselt NPAS § 3 lg 1 nõudeid ning tegu kvalifitseeriti NPAS § 151 järgi (väärteoasja nr kohtus 4-07-2225). - 18.04.2007.a väärteoprotokolli nr AB 886738 selle kohta, et 18.04.2007.a kell 15:00 peeti Tallinnas, Pae tn maja nr 80 juures (turul) kinni S. Društšits, kes oli eelnevalt tarvitanud narkootilist või psühhotroopset ainet ilma arsti ettekirjutuseta. Sellega rikkus ta väärteoprotokolli kohaselt NPAS § 3 lg 1 nõudeid ning tegu kvalifitseeriti NPAS § 151 järgi (väärteoasja nr kohtus 4-07-2226); - 16.06.2007.a väärteoprotokolli nr AB 908637 selle kohta, et 16.06.2007.a kell 19:30 peeti Tallinnas, Suur- Sõjamäe maja nr 4 juures kinni S. Društšits, kes oli eelnevalt tarvitanud narkootilist või psühhotroopset ainet ilma arsti ettekirjutuseta. Sellega rikkus ta väärteoprotokolli kohaselt NPAS § 3 lg 1 nõudeid ning tegu kvalifitseeriti NPAS § 151 järgi (väärteoasja nr kohtus 4-07-3592); - 15.07.2007.a väärteoprotokolli nr AB 931008 selle kohta, et 15.07.2007.a kell 18:20 peeti Tallinnas, Tartu mnt (Prisma) maja nr 87 juures kinni S. Društšits, kes oli eelnevalt tarvitanud narkootilist või psühhotroopset ainet ilma arsti ettekirjutuseta. Sellega rikkus ta väärteoprotokolli kohaselt NPAS § 3 lg 1 nõudeid ning tegu kvalifitseeriti NPAS § 151 järgi (väärteoasja nr kohtus 4-07-4089). Kohtuvälise menetleja ametniku Põhja Politseiprefektuuri Ida Politseiosakonna komissari Liidia Räämet avaldas, et Sergei Društšitsit tuleb karistada NPAS § 151 järgi kõikide süütegude episoodide eest kokku 25 päevase arestiga ja aresti alguseks lugeda 26.10.2007.a. Menetlusalune isik Sergei Društšits tunnistas end kohtuistungil süüdi ja märkis, et narkootikume ta pidevalt ei tarvita, arst narkootikume temale välja kirjutanud ei ole, peale 2 vanglast vabanemist soovib minna tööle. Taotletava karistusega on ta nõus, kuid soovib aresti lühendamist ja mitte määrata seda ärakandmisele kohe pärast kuriteo eest mõistetud karistuse ärakandmist, sest on tarvis tööle minna. Kohtu seisukoht ja põhjendused. Kohus, hinnanud väärteoasjas kogutud tõendeid, analüüsinud neid kogumis, leiab, et Sergei Društšitsi süü narkootiliste ainete tarvitamises ilma arsti ettekirjutuseta on tõendamist leidnud. Väärteomenetluse käigus on kõigis episoodides S. Društšitsi narkojoove tuvastatud joobeseisundi meditsiinilise tuvastamise aktiga. Väärtegude toimepanemist tõendavad tunnistajate J. Gauriltšenko, A. Jarõkov´i, R. Šiikarja, V. Kirovšetõkini ütlused. Kinnipidamisel on S. Društšitsi isik tuvastatud isikusamasuse tuvastamise õiendiga, mis kinnitab, et kinnipeetud narkojoobes isikuks oli S. Društšits. NPAS § 151 sätestab vastutuse narkootilise aine arsti ettekirjutuseta tarvitamise eest. Väärteoasjas puuduvad tõendid selle kohta, et S. Društšitsile on arsti poolt narkootilist ainet sisaldavaid ravimeid määratud. Seega on ta tarvitanud narkootilist ainet ilma arsti ettekirjutuseta. Väärteoasjas on kohtueelne menetlus läbi viidud väärteomenetluse seadustiku nõudeid järgides. Arvestades S. Društšitsi süü suurust, tema isikut, samuti võimalust mõjutada edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest, tuleb teda karistada arestiga. Teda on varem korduvalt karistatud narkootikumide ilma arsti ettekirjutuseta tarvitamise eest rahatrahviga, mis on tasumata ja määratud karistustest ei ole ta teinud vajalikku järeldust. Seega tuleb teda karistada lühiajalise arestiga. Kohus nõustub kohtuvälise menetleja ametnikuga osas, et mõistetav arest on otstarbekas määrata kandmisele peale kuriteo eest mõistetud karistuse ärakandmist. S. Društšitsil on võimalus asuda tööle ja elada seaduskuulekat elu peale aresti ärakandmist. S. Društšitsi esitatud väited vajadusest kohe peale kuriteo eest mõistetud vangistusest vabanemist tööle asuda ei ole tõsiseltvõetavad ja ei saa olla kohtuotsuse täitmise edasilükkamise aluseks. Kriminaalasjas on ta viibinud vahi all alates 16.juulist 2007.a. ja kui vahi all viibimine ei ole endaga kaasa toonud töökoha kaotust ei saa seda põhjustada ka aresti kandmine. S. Društšitsilt tuleb menetluskuludena välja mõista joobe tuvastamise tasud. Kohus juhindub VTMS §-dest 107 lg 1 p 1; 108; 109-
6. Kohtunik 3