1-07-15072\1

1-07-15072 KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. detsember 2007.a Tallinn, Tartu mnt kohtumaja avalik kaugkohtuistung Kohtuasja nr 1-07-15072 Kohtunik Tatjana Bogdanova Kohtuistungisekretär Galina Kovaljova Prokurör Eneli Pau Kohtuasi Murru Vangla esitatud materjalid Ivo Gertsi tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks elektroonilise valve alla Süüdimõistetu Ivo Gerts (isikukood: 38511172767; viibib Murru Vanglas) RESOLUTSIOON Jätta Ivo Gerts tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Edasikaebamise kord Määrusele saab esitada 10 päeva jooksul määruskaebuse Harju Maakohtule. Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused Murru Vangla esitas 28.11.2007.a Harju Maakohtule materjalid kinnipeetava Ivo Gertsi tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks elektroonilise valve alla. 2 Ivo Gerts mõisteti süüdi Lääne-Viru Maakohtu 01.07.2005.a otsusega KarS § 199 lg 2 p 4; § 200 lg 2 p 7; § 214 lg 2 p 4 järgi. KarS § 64 lg 1 alusel loeti kergemad karistused kaetuks raskemaga ja liitkaristuseks mõisteti 4 aastat vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati nimetatud karistust Lääne-Viru Maakohtu 20.10.2004.a otsusega mõistetud ja ärakandmata karistuse 1 aasta 5 kuud ja 18 päeva vangistust võrra ja liitkaristuseks mõisteti 5 aastat 5 kuud ja 18 päeva vangistust. Karistuse kandmise algus oli 28.02.2005.a ja lõpp on 15.08.2010.a. Ivo Gertsi kohta kinnipidamisasutuses koostatud iseloomustusest nähtub, et kinnipeetav vanglas õpib
2. klassis, ei tööta. Distsiplinaarkorras on vangistuse jooksul korduvalt karistatud. Võimalikul vabanemisel asub elama isa juurde Jõgevale ja töökoha loodab vabaduses leida. Kriminaalhooldusametniku ettekande kohaselt kriminaalhooldaja ei nõustu Ivo Gertsi vangistustest tingimisi enne tähtaega vabastamisega, kuna arvestades kinnipeetava poolt toime pandud kuritegude dünaamikat, on kuritegude raskusaste muutunud raskemaks. Kinnipeetavale oli antud võimalus näidata käitumiskontrollile allutamisel 2004.a oma suutlikust õiguskuulekalt käituda, kuid ta jätkas kuritegelikku eluviisi. Ivo Gerts taotleb kohtult tingimisi vabastamist ning on nõus elektroonilise valvega. Prokurör hinnangul on kinnipeetav toime pannud vägivallaga seotud mitmeepisoodilised kuriteod, mille eest mõistetud karistus lõppeb alles 2010.aastal. Arvestades seda, et kinnipeetaval on suuri raskusi vangistuses korra järgimisega – ta on ka veel sel aastal süstemaatiliselt režiimi rikkunud, on prokurör seisukohal, et kinnipeetav ei sobi käitumiskontrollile ning eriti elektroonilise valvega kohaldatavale kontrollile. Kui isik ei suuda juba vangistuses käituda seaduskuulekalt, siis puudub alus arvamiseks, et ta suudab seda teha vabaduses. Arvestades kinnipeetava vanglasisest käitumist ja toimepandud kuritegu, on prokurör seisukohal, et vabastamine oleks ennatlik ja ei toeta taotlust. Kohus, tutvunud esitatud materjalidega ning ära kuulanud Ivo Gertsi ja prokuröri arvamuse, leiab, et I. Gerts tuleb jätta tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Kohtu hinnangul on kinnipeetava ennetähtaegne vabastamine ennatlik. Katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Seega võtab kohus taotluse läbivaatamisel arvesse kõik I. Gertsi isikut iseloomustavad andmed – tema käitumist nii kuriteo toimepanemisele eelnenud ajal, sellel ajal ning sellele järgnenud perioodil. Kinnipeetav on toime pannud vägivallaga seotud mitmeepisoodilised kuriteod, mille eest mõistetud karistus lõppeb alles 2010.aastal. Kinnipeetaval on suuri raskusi vangistuses korra järgimisega – ta on ka veel sel aastal süstemaatiliselt režiimi rikkunud, seetõttu kinnipeetav ei sobi käitumiskontrollile ning eriti elektroonilise valvega kohaldatavale kontrollile. Kui isik ei suuda juba vangistuses käituda seaduskuulekalt, siis puudub alus arvamiseks, et ta suudab seda teha vabaduses. Arvestades I. Gertsi poolt toimepandud kuritegude arvukust, asjaolusid ja raskust, ei ole kohtu hinnangul kinnipeetava ennetähtaegne vabastamine õigustatud. Tema ennetähtaegsel vabanemisel saaks ühiskonna õiglustunne oluliselt riivatud, samuti ei oleks tema vabastamine kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega. Isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra 3 kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaegne vabastamine isikule garanteeritud. Õigusnormid, millest kohus juhindub, on KarS § 76 ja KrMS §-dest 426, 432, 383,
3. Kohtunik