1-07-14423\2

1-07-14423 KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. november 2007.a Tallinn, Tartu mnt kohtumaja avalik kohtuistung süüdimõistetu kaugülekuulamise vahendusel Kohtuasja nr 1-07-14423 Kohtunik Tatjana Bogdanova Kohtuistungisekretär Galina Kovaljova Prokurör Eneli Pau Kohtuasi Murru Vangla esitatud materjalid Taavi Ivask tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks Süüdimõistetu Taavi Ivask (isikukood 38605302757; viibib Murru Vanglas) RESOLUTSIOON Jätta Taavi Ivask tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Edasikaebamise kord Määrusele saab esitada 10 päeva jooksul määruskaebuse Harju Maakohtule. ASJAOLUD JA KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED Murru Vangla esitas 14.11.2007.a Harju Maakohtule materjalid kinnipeetava Taavi Ivask tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks. Taavi Ivask tunnistati süüdi 19.02.2007.a Tartu MK Jõgeva Kohtumaja poolt KarS § 199 lg2 p4,7,8 alusel 6 kuud vangistust; KarS § 65 lg1 alusel KarS § 64 sätteid kohaldades liita käesolev karistus osaliselt 21.10.2005.a. Jõgeva MK poolt mõistetud karistusega. Liitkaristuseks mõista 4 aastat vangistust. Eelmise kohtuotsuse järgi mõistetud karistuse ärakantud osa – 1aasta ja 4 kuud arvata liitkaristusest maha. Kandmata karistus 2 aastat 8 kuud vangistust alates 19.02.2007.a. 2 Karistuse kandmise algus oli 19.02.2007 ja on lõpp – 19.10.2009 .a. Kinnipidamiskohas kohta koostatud iseloomustusest nähtub, et Ivaskil on eluosakonnas teiste kinnipeetavatega rahuldavad suhted. Vanglaametnikesse suhtub korrektselt. Väljaspool vanglat suhtleb onu, ema ja õdedega kirja ja telefoni teel. Kokkusaamistel lähedastega ei käi. Hagi on tasumata. On avaldanud soovi vanglas tööle rakenduda, kuid ebapiisava hariduse tõttu on saanud keeldumise. Võtab osa „Convictuse” grupitööst. Osaleb ka kirikus toimuvatel üritustel. Külastab sageli raamatukogu. Loeb lehti, et vabaduses toimuvaga end kursis hoida. Distsiplinaarkorras karistatud ei ole. Ohtlikkuse põhjalikust analüüsist selgub, et Ivask on ohtlik ühiskonnale. Ivaski puhul on tegemist peamiselt varavastaste kuritegude toimepanijaga, kelle teod on suuresti mõjutatud alkoholi tarbimisest. Kinnipeetav tunnistab oma alkoholiprobleemi. Vestlusel jätab kinnipeetav mulje, et oma tegusid väga ei kahetse ja võiks eeldada, et tulevikus on uute varavastaste kuritegude tõenäosus suurem, kui isikuvastaste. Kuid jääb ka minimaalne oht uuteks isikuvastasteks kuritegudeks (nt rööv). Kriminaalhooldusametniku ettekande kohaselt ametnik ei toeta Taavi Ivask taotlust ennetähtaegseks vabastamiseks elektroonilise valve kohaldamisega , kuna puudub elukoht ja toetav lähivõrgustik. T. Ivaski oskused iseseisvaks toimetulekuks on nõrgad. Arvestades kinnipeetava alkoholi tarbimist ja tema poolt korduvalt sooritatud kuritegude dünaamikat, võib uute kuritegude sooritamise riski ja ohtlikkust hinnata kõrgeks. Taavi Ivask taotleb kohtult enda vabastamist tingimisi enne tähtaega. Prokuröri hinnangul on Taavi Ivask ennetähtaegne vabastamine ennatlik. Kinnipeetav on korduvalt kriminaalkorras karistatud ning tema suhtes on kohaldatud nii tingimuslikku vangistust kui ka reaalset vangistust, kuid see kõik ei ole motiveerinud teda elama seaduskuulekalt. Kinnipeetav taotleb ennetähtaegset vabastamist koos elektroonilise valve kohaldamisega. Kriminaalhooldaja kontrollis elukohta, kuhu kinnipeetav peaks minema pärast võimalikku vabanemist ning plaanitavas elukohas elavad teised isikud ei soovi valveseadme kohaldamist sinna, siis pole ka elektroonilise valve kohaldamise tingimused täidetud. Prokurör on seisukohal, et kinnipeetav ei sobi elektroonilise valvega käitumiskontrollile ja ei toeta taotlust. Kohus, tutvunud esitatud materjalidega ning ära kuulanud Taavi Ivask ja prokuröri arvamuse, leiab, et Taavi Ivask tuleb jätta tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Kohtu hinnangul on kinnipeetava ennetähtaegne vabastamine ennatlik. Katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Seega võtab kohus taotluse läbivaatamisel arvesse kõik Taavi Ivask isikut iseloomustavad andmed – tema käitumist nii kuriteo toimepanemisele eelnenud ajal, sellel ajal ning sellele järgnenud perioodil. Kinnipeetav on korduvalt kriminaalkorras karistatud ning tema suhtes on kohaldatud nii tingimuslikku vangistust kui ka reaalset vangistust, kuid see kõik ei ole motiveerinud teda elama seaduskuulekalt. Kinnipeetav taotleb ennetähtaegset vabastamist koos elektroonilise valve kohaldamisega. Kriminaalhooldaja kontrollis elukohta, kuhu kinnipeetav peaks minema pärast võimalikku vabanemist ning plaanitavas elukohas elavad teised isikud ei soovi valveseadme kohaldamist sinna, siis pole ka elektroonilise valve kohaldamise tingimused täidetud. 3 Arvestades Taavi Ivask poolt toimepandud kuritegude arvukust, asjaolusid ja raskust, ei ole kohtu hinnangul kinnipeetava ennetähtaegne vabastamine õigustatud. Tema ennetähtaegsel vabanemisel saaks ühiskonna õiglustunne oluliselt riivatud, samuti ei oleks tema vabastamine kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega. Isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaegne vabastamine isikule garanteeritud. Õigusnormid, millest kohus juhindub, on KarS § 76 ja KrMS §-dest 426, 432, 383,
2. T. Bogdanova Kohtunik