4-07-6925 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 21. detsember 2007 a Tallinn Väärteoasja number 4-07-6925 (2318,07,010488) Kohtunik Märt Toming Kohtuistungi

§ 7435lg 1 alusel rahatrahviga 300 krooni.

Kohtuvälise menetleja esindaja: Viktoria Otlot Istungil osalenud isikud Menetlusalune isik: Margus Riso, IK: 37203166013, elukoht: XXX RESOLUTSIOON 1. Rahuldada Margus Riso kaebus Põhja Politseiprefektuuri Põhja Politseiosakonna vanemkonstaabli Marina Õunapuu 21.11.2007 kiirmenetluse otsusele nr 116136619 (2318,07,010488)

§ 7435lg 1 alusel rahatrahviga 300 krooni.

2. Tühistada Põhja Politseiprefektuuri Põhja Politseiosakonna vanemkonstaabli Marina Õunapuu 21.11.2007 kiirmenetluse otsus nr 116136619 (2318,07,010488)

§ 7435lg 1 alusel rahatrahviga 300 krooni täies ulatuses.

1. Lõpetada väärteasjas menetlus VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib menetlusaluse isiku advokaadist kaitsja, kohtuväline menetleja või tema advokaadist esindaja esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest või otsuse kohtus tutvumiseks kättesaadavuse päevast. Kassatsiooniõiguse soovist tuleb 7 päeva jooksul kirjalikult teatada Harju Maakohtule alates kohtuotsuse kuulutamisest. Kohtuotsus on Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kantseleis Liivalaia 24 tutvumiseks kättesaadav alates 21.12.
2. Kaebuse läbivaatamisel kohus tuvastas: Põhja Politseiprefektuuri Põhja Politseiosakonna vanemkonstaabli Marina Õunapuu 21.11.2007 kiirmenetluse otsusega nr 116136619 (2318,07,010488) karistati Margus Risot LS 1 § 7435 lg 1 alusel rahatrahviga 300 krooni selles, et tema 21.11.2007 kella 16.17 ajal juhtis mootorsõidukit liiklusmärgiga 525 „Ühissõiduki rada“ tähistatud sõidurajal, rikkudes LE Lisa 2 § 2 nõudeid, pannes sellega toime LS § 7435 lg 1 ettenähtud väärteo. Otsustele esitas menetlusalune isik kaebuse, milles taotles vaidlustatud otsuse tühistamist ja väärteomenetluse lõpetamist. Kaebust põhjendatakse sellega, et enne väärteomenetluse alustamist ei küsitud temalt nõusolekut kiirmenetlusega nõustumise kohta. Otsus vormistati kohe ja kästi alla kirjutada. Menetlusalune isik ütles, et keeldub kiirmenetlusest, mille peale ametnik hakkas kurtma, et peab uuesti pabereid täitma, kuid lohutuseks ütles, et otsust saab vaidlustada. Kuna kogu asjaajamine oli kestnud juba üle poole tunni, siis kirjutas menetlusalune isik otsusele allkirja. Menetlusalune isik sõitis Humala tänavalt Paldiski mnt-le ja tegi peatuse maja nr 81 juures, et peale võtta abikaasa töölt. Seejärel liikus edasi Paldiski mnt-le, et pärast valgusfoori teha pööre Pirni tänavale. Paldiski mnt 77 juures peatati ja alustati väärteomenetlust. Selgitas, et tipptunni ajal ei saa ta liiklusohtlikku olukorda tekitamata sealt rajalt lahkuda ja siis uuesti tagasi tulla. Asjaolu, et politseiametnik ei näinud tema peatumist maja nr 81 juures ei tähenda seda, et seda ei olnud. Kohtuistungil jäi kaebaja esitatud kaebuse juurde ning seletas, et ta sõidab sama ringi iga päev kaks korda, so hommikul ja õhtul. Pirni tänava kaudu läheb tagasi Mustamäe teele ning õhtuti käib läbi ka kauplustest. Sisuliselt karistati teda paarisaja meetrise lõigu eest maja nr 81 kuni 77 vahel. Kohtuväline menetleja asus seisukohale, et sellel teelõigul on vähemalt kaks bussipeatust ja teelõik on mitte paarsada meetrit, vaid pool kilomeetrit. Otsus on põhjendatud ja kaebus tuleb jätta rahuldamata. Kohus, kuulanud ära kaebaja selgitused ja kohtuvälise menetleja arvamuse, samuti tutvunud väärteotoimiku materjalidega, asub alljärgnevatele seisukohtadele. Esitatud kaebuses on asutud seisukohale, et kuivõrd oli vaja sõita Humala tänavalt Paldiski mnt 81 maja juurde ja seal peatuda ning siis edasi sõita Pirni tänavale, siis tipptunni ajal vahepeal teisele sõidurajale suundumine takistab liiklust ja lühikese maa läbimisel tuleks uuesti tagasi minna ühissõiduki rajale parempöörde tegemiseks. Kuivõrd menetlusalune isik pidi tegema peatuse Paldiski mnt 81 maja juures ja sealt jätkama sõitu Pirni tänavale, siis oli menetlusaluse isiku sõnul vaja läbida vaid paarsada meetrit ühissõiduki rajal. Kaebusele lisatud Tallinna kaardirakenduse asukoha kaardil olevast mõõtkavast saab teha järelduse, et Humala tänavalt Pirni tänavale sõiduks oli vaja läbida Paldiski mnt-l vahemaa kokku 520 meetrit, kuid pärast peatust Paldiski mnt 81 maja juures tuli läbida Paldiski mnt-l Pirni tänava ristmikuni vahemaa ca 280 meetrit. Väärteoasjas ei ole kogutud tõendeid selle kohta, et tegelikkuses soovis menetlusalune isik sõitu jätkata kesklinna suunas, kasutades selleks ühissõiduki rada. Menetlusalune isik peeti enne Pirni ristmikku kinni ja Pirni ristmikuni oli siis kaardi mõõtkava kohaselt jäänud ca 90 meetrit. Seega ei ole väärteoasja materjalidega menetlusaluse isiku versiooni sõidu sihtkoha osas ümber lükatud ning tuleb lähtuda esitatud versioonist, so menetlusaluse isiku eesmärgist teha parempööre Pirni tänavale. Vastavalt LE § 80 p 1 nõuetele tuleb juhil, kelle sõidukile ühissõidukirajad ei ole sõitmiseks määratud, reastuda ühissõidukirajale enne pööret või peatumist. Samas on ka märgitud, et ka pöörde lõpetamisel tohib sellele rajale sõita, kuid seejärel tuleb sealt kohe lahkuda. Taolisest sõnastusest võiks järeldada, et menetlusalune isik, tehes Humala tänavalt parempöörde Paldiski mnt-le ühissõidukirajale, pidanuks sealt kohe lahkuma selleks, et 240 meetri pärast olla seal tagasi, et peatuda. Samas aga, kui lähtuda LE § 80 p 1 esimesest lausest, siis tuleb ühissõidukirajale reastuda enne pööret või peatumist, kuid selles lauses ei 2 ole üheseltmõistetavalt märgitud kohustust pärast peatumist sellelt sõidurajalt lahkuda. Käesoleval juhul pidi menetlusalune isik peatuma Paldiski mnt 81 maja juures, milleks vastavalt LE § 80 p 1 esimese lause sõnastusele peab juht reastuma ühissõidukirajale nagu ka pöörde sooritamiseks. Seejuures ei ole liikluseeskirja sätetes märgitud ei ajavahemikku ega vahemaad, millest peaks juht ühissõidukirajale ümberreastumisel juhinduma. Ilmselgelt on eelduseks see, et sellele rajale ümberreastumisel ei takistataks ühissõidukite liikumist ühissõidukirajal. Kohus asub seisukohale, et pärast peatumist Paldiski mnt 81 maja juures selleks, et 280 meetrise vahemaa pärast parempööre sooritada, ei oleks olnud vajadust ühissõidukirajalt lahkumiseks, sest nii lühikese vahemaa läbimiseks pidanuks menetlusalune isik kaks korda ümber reastuma. Seejuures ei saa peatunud sõiduki juht sõitu alustada koheselt teisest reast, vaid peab veenduma kõigepealt sõidu alustamise ohutuses ja seejärel ümberreastumise ohutuses, mis tähendab seda, et ta peab mingi maa sõitma ühissõidukirajal, leidmaks võimalust ümberreastumiseks. Seisma jäädes takistaks ta aga ühissõidukirajal liikuvat ühistransporti. Selleks aga, et parempööret sooritada, peab ta taas naasma ühissõidukirajale ja ta ei tohi teha parempööret teisest reast. Ka sel juhul ei saa juht jääda seisma, ootamaks võimalust ühissõidukirajale ümberreastumiseks, vaid peab edasi liikuma, vältimaks teiste liiklejate liikumise põhjendamatut takistamist, leidmaks ohutu võimaluse ümberreastumiseks. Seega teisel real läbitav vahemaa jääb nii lühikeseks, et kahe reavahetusega takistab juht teisi liiklejaid kaks korda. On üldteada asjaolu, et tipptunni ajal on sellel teelõigul väga suur liiklustihedus ning juhul, kui menetlusalune isik oleks sel teelõigul teinud kaks ümberreastumist, takistanuks ta nii teisel sõidureal liiklejaid kui ka ühistransporti. Ühissõidukireal edasi liikudes kuni parempöörde tegemiseni ta aga ei takistanud ei teisel sõidurajal liiklejaid ega ühistransporti, millega tagas ta liiklusohutuse enam kui seda oleks teinud kahe ümberreastumisega 280 meetri pikkusel teelõigul. Seetõttu leiab kohus, et formaal-juriidiliselt sisalduks menetlusaluse isiku käitumises temale inkrimineeritud väärteo koosseis, kuivõrd ta eiras mõnesaja meetri pikkusel teelõigul LE lisas nr 2 märgitud osundusmärki nr 525, mille järgimine on LE § 5 liikleja kohustus. Samas on tegemist osundusmärgiga, mis ei sisalda juhile mingit keeldu, kuivõrd sellest osundusmärgist tulenev liiklemisjuhis ja kohustus on sätestatud LE §des 80, 111,
3. Menetlusalust isikut puudutaks vaid LE § 80 p 1 sätted. Samas ei ole menetlusalune isik rikkunud LE § 80 p 1 nõudeid, kuivõrd peatumiseks ja pöörde sooritamiseks on ühissõidukirajale ümberreastumine lubatud. Väärteoasja materjalidega ei ole aga menetlusaluse isiku versioon sellest, et ta tahtis teha parempööret Pirni tänavale, ümber lükatud. Seetõttu asub kohus seisukohale, et vaidlusalusel ajal vaidlusaluses kohas ühissõidukirajal 280 meetrist teelõiku läbides ei rikkunud menetlusalune isik liikluseeskirja nõudeid ning tema käitumises ei ole LS § 7435 lg 1 ettenähtud väärteokoosseisu. Eeltoodud motiividel asub kohus seisukohale, et esitatud kaebus tuleb rahuldada, vaidlustatud otsus tühistada ja väärteomenetlus VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel lõpetada. Märt Toming kohtunik 3