p 1 ja § 70 p 1 sätteid, pannes toime LS § 7419 lg 1 ja § 7435 lg 1 ettenähtud väärteo. Menetlusalune isik on väärteoprotokolli märkinud, et ainult istus autos ja mootorit ei käivitanud. 03.10.2007 koostatud väärteoprotokollist nähtuvalt koostati väärteoprotokoll nr AB 894021 selles, et samal päeval kella 15.12 ajal peeti kinni sõiduk XXX registreerimismärgiga XXX, millist sõidukit juhtis Aleksandr Iljin, kellel puudus vastava kategooria mootorsõidukit juhtimise õigus ja kes oli eelnevalt mootorsõiduki juhtimiselt kõrvaldatud, millega rikkus A.
Väärteoprotokolli on menetlusalune isik märkinud, et juhiluba on vahetamisel. 27.10.2007 koostatud väärteoprotokollist nähtuvalt koostati väärteoprotokoll nr AB 1006849 selles, et samal päeval kella 21.30 ajal peeti kinni sõiduk XXX registreerimismärgiga XXX millist sõidukit juhtis Aleksandr Iljin, kellel puudus vastava kategooria mootorsõidukit juhtimise õigus ja kes oli eelnevalt mootorsõiduki juhtimiselt kõrvaldatud, millega rikkus A.
Väärteoprotokolli on menetlusalune isik märkinud, et jätkas sõitmist perekondlikel põhjustel. Väärteoasjas tunnistajana üle kuulatud Priit Aava ütlustest nähtuvalt sõitis tunnistaja 07.07.2007 kella 06.50 ajal Sõle tänaval kesklinna poole. Temast möödus sinine XXX kaubik registreerimismärgiga XXX, milline sõiduk kaldus vastassuunavööndisse ja jätkuvalt sõitis tiirataara ridade vahel. Bussil tuled ei põlenud ja nägi välja väga lagunenud. Helistas 110 ja teatas sellest, laskmata teda silmist. Väärteoasjas tunnistajana üle kuulatud AK ülekuulamisprotokollist nähtuvalt sai tunnistaja 07.07.2007 kella 07.05 ajal väljakutse, et Sõle tänava Säästumarketi juures seisab mootorsõiduk XXX registreerimismärgiga XXX juhiga salongis, kes oli eelnevalt sõitnud Sõle tänaval kesklinna poole ning tegi tunnistaja sõnade kohaselt imelikke manöövreid ning sõitis vastassuuna vööndisse. Kella 07.10 ajal Sõle 27 asuva Säästumarketi juurde saabumisel pidas kinni ning kontrollis sõiduauto XXX juhi dokumente. Tema käitumine oli väga imelik, 2 alkomeeter ei näidanud alkoholijoovet. Toimetas juhi Aleksandr Iljini Wismari Haiglasse ekspertiisi ja andis liikluspolitseile üle. Kohtuistungil seletas menetlusalune isik, et üks kord juhtus, see oli närvidest see tarvitamine. Istus autos ja tukkus seal, ei sõitnud. On oma tegevus, ametlikult ei tööta. Tegeleb metalliga, 500-700 krooni päevas võib teenida, võib ka rohkem teenida. Olid sellised probleemid kodus. On välistatud, et ta oleks sõitnud, oli kogu öö autos, sellest ei väljunud, oli kogu öö laupluse juures. Ema on pensionär ja talle tuleb süüa viia, samuti on vaja endal leiba teenida. Sellepärast juhtiski sõidukit. Juhiluba on veel vahetamata, kuid astub selles suunas samme. Kohtuvälise menetleja esindaja leidis, et kuivõrd tunnistaja kohtuistungile ei ilmunud, siis ei ole teda võimalik üle kuulata ning seetõttu tuleb LS § 7419 lg 1 ettenähtud väärteo osas menetlus tõendamatusega lõpetada. Muude väärtegude toimepanemine menetlusaluse isik poolt on tõendamist leidnud väärteoasja kirjalike materjalide ja menetlusaluse isiku ütlustega. Menetlusalust isikut on samalaadsete väärtegude eest korduvalt karistatud rahatrahvidega, kuid see ei ole mõju avaldanud. Seetõttu tuleks menetlusalusele isikule määrata arest. LS § 7435 lg 1 ettenähtud väärte sanktsioon aresti ette ei näe, mistõttu tuleks määrata rahatrahv 25 trahviühikut, LS § 741 lg 2 ettenähtud väärtegude eest kummagi episoodi eest 5 päeva aresti, NPAS § 151 ettenähtud väärteo toimepanemise eest arest 3 päeva. Arestid kuuluks koheselt ärakandmisele. Kohus, kontrollinud menetlusaluse isiku seletusi ja väärteoasja kirjalikke materjale, asub seisukohale, et menetlusaluse isiku süü temale inkrimineeritud väärtegude toimepanemises on tõendamist leidnud suuremas ulatuses. Menetlusalune isik on korduvalt karistatud erinevate väärtegude toimepanemise eest, sealhulgas nii NPAS § 151 ettenähtud väärtegude toimepanemise eest kui ka erinevate liiklusalaste väärtegude eest. Puuduvad andmed, et ta oleks tasunud temale 24 576 krooni ulatuses määratud rahatrahve. Väärteoasja materjalidest nähtuvalt puudub menetlusalusel isikul ka kontrollitav töökoht, seega legaalne sissetulek, millest trahve tasuda. Menetlusalust isikut süüdistatakse ka LS § 7419 lg 1 ettenähtud väärteo toimepanemises, millist toimepanemist menetluslune isik eitab. Samas on väärteoasjas üle kuulatud tunnistaja ütlustest võimalik järeldada, et menetluasluse isiku sõiduk möödus tunnistajast ja imeliku sõidustiili tõttu teatas sõidukist tunnistaja politseile ning jälitas sõidukit kuni parklasse seisma jäämiseni ning kohale tulnud politseiametnik avastas menetlusaluse isiku sõidukist üksinda. Samas ei õnnestunud tunnistajat kohtuistungil üle kuulata menetlusaluse isiku juuresolekul, mistõttu ei saa väärteo toimepanemist lugeda tõendatuks ning kohtuväline menetleja loobud menetlusaluse isiku karistamisest LS § 7419 lg 1 ettenähtud väärteo toimepanemise eest ja taotles menetluse lõpetamist. Kohus leiab, et kohtuvälise menetleja taotlus menetluse lõpetamiseks on kohtule siduv ja kohus lõpetab LS § 7419 lg 1 ettenähtud väärteo toimepanemise süüdistuses menetlusaluse isiku suhtes menetluse. Peale selle süüdistatakse menetlusalust isikut LS § 741 lg 2 ettenähtud väärtegude toimepanemises. Ühendatud väärteoasja materjalidest nähtuvalt oli menetlusalune isik 07.07.2007 kinni peetud ja juhtimiselt kõrvaldatud ning koostatud väärteoprotokoll selles, et menetlusalune isik kasutas kehtetut juhiluba. Seega alates sellest hetkest oli menetlusalune isik teadlik sellest, et tal puudub juhtimisõigus ning nii 03.10.2007 kui ka 27.10.2007 mootorsõidukit juhtides oli ta teadlik sellest, et tal juhtimisõigus puudub ning sellest, et ta oli mootorsõiduki juhtimiselt kõrvaldatud. Sellele vaatamata peeti teda kaks korda uuesti kinni. Sellest teeb kohus järelduse, et menetlusaluse isiku käitumine on õigesti kvalifitseeritud LS § 741 lg 2 ettenähtud väärtegudena. Määratud rahatrahvidele vaatamata jätkab menetlusalune isik järjekindlalt väärtegude toimepanemist ning teda ei sunni oma käitumist muutma ka järjestikused kinnipidamised väärtegude toimepanemisel. Seega ei avaldanud senised rahatrahvid sellist mõju, millise tõttu oleks menetlusalune isik loobunud väärtegude toimepanemisest edaspidi. Seetõttu asub kohus 3 seisukohale, et rahatrahv kui karistusliik on end ammendanud ning menetlusalusele isikule tuleb määrata karistuseks arest. Kuivõrd tegemist on eriliigiliste väärtegude toimepanemisega, millised on kvalifitseeritavad nii Liiklusseaduse kui ka Narkootiliste ja Psühhotroopsete ainete seaduse sätete järgi, siis tuleb määrata erinevate väärtegude toimepanemise eest ka erinevad karistused, millised kuuluvad täitmisele iseseisvalt. Kuivõrd menetlusalune isik on toime pannud LS § 7435 lg 1 ettenähtud väärteo, millise sanktsioon näeb ette eranditult rahalise karistuse ja sellele järgnevalt kaks LS § 741 lg 2 järgi kvalifitseeritavat väärtegu, siis lähtudes KarS § 63 lg 3 sätetest tuleb kohaldada karistust iga erineva väärteo toimepanemise eest. Samas aga LS § 741 lg 2 teokirjeldused kattuvad, mistõttu tuleb nii LS § 741 lg 2 ettenähtud väärtegude toimepanemise eest määrata üks karistus, arvestades seejuures väärteoepisoodide arvu. LS § 7435 lg 1 ettenähtud väärteo toimepanemise eest määratav rahatrahv kuulub kui teiseliigiline karistus iseseisvale täitmisele. Arvestades seda, et menetlusalust isikut on korduvalt karistatud liiklusalaste väärtegude toimepanemise eest, samuti on teda varem karistatud ka narkootilise aine tarvitamise eest arsti ettekirjutuseta, siis asub kohus seisukohale, et liiklusalaste väärtegude toimepanemise eest tuleb arvestades nende toimepanemisel üles näidatud järjekindlust ja toimepanemist sagedust, määrata arest ja seda ei saa määrata ettenähtud sanktsiooni alammääras, mis peaks välistama menetlusaluse isiku poolt uute samalaadsete väärtegude toimepanemise vähemalt aresti kandmise ajal. Samuti peab kohus vajalikuks määrata lühiajalise aresti NPAS § 151 ettenähtud väärteo toimepanemise eest. Seetõttu kohus, juhindudes VTMS §dest 107 lg 1 p 1asub seisukohale, et menetlusalune isik tuleb süüdi tunnistada temale inkrimineeritud väärtegude toimepanemises ja temale tuleb määrata karistusena arest, samuti tuleb temalt VTMS § 111 p 8 alusel välja mõista menetluskulu, lõpetades samas menetluse LS § 7419 lg 1 ettenähtud väärteos. Märt Toming kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.