4-07-5321\1

Väärteoasi nr 4-07-5321 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

1. november
2. a Tallinn Väärteoasja number 4-07-5321 (2315,07,007714) Kohtunik Märt Toming Tõlk Natalia Senkevitš Väärteoasi Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete seaduse § 151 ettenähtud väärtegu Menetlusalune isik Aleksei Umanski (ik: 37802240352, elukoht: XXX) Kohtuvälise menetleja esindaja Viktoria Otlot RESOLUTSIOON
3. Aleksei Umanski süüdi tunnistada Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete seaduse § 151 ettenähtud väärteo toimepanemises ja karistada arestiga 12 (kaksteist) päeva.
4. Aleksei Umanskile määratud arest tuleb ära kanda Põhja Politseiprefektuuri arestimajas asukohaga Rahumäe tee 6 ning aresti ärakandmist arvestada alates Aleksei Umanski suhtes kriminaalmenetluses valitud tõkendi vahistamine muutmisest või tühistamisest või temale mõistetava vangistuse ärakandmisest.
5. Aleksei Umanskilt välja mõista joobe meditsiinilise tuvastamise tasu 420 (nelisada kakskümmend) krooni, mis tuleb 3 kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr XXX SEB Eesti Ühispangas või nr XXX Hansapangas, viitenumbriga XXX, märkides selgitusena: „Aleksei Umanski, 4-07-5321, joobe tuvastamise tasu“.
6. Menetluskulude tasumist tõendavad maksekorraldused esitatakse Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kantseleile Liivalaia 24 Tallinnas.
7. Kui menetluskulud ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse rahalised nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord Kohtumenetluse pooltel on õigus 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav, esitada otsusele apellatsioon, mille kasutamise õigusest peab kohtumenetluse pool kirjalikult teatama kohtule 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest. Kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kättesaadav alates kohtuotsuse kuulutamisest, so alates 12.11.
8. Kohtuotsus jõustub selle tegemisest. Väärteoasja kohtulikul arutamisel kohus tuvastas: 26.08.2007 koostatud väärteoprotokollist nähtuvalt koostati väärteoprotokoll nr AB 931554 selles, et samal päeval kella 16.00 ajal peeti kinni Aleksei Umanski, kes toimetati Wismari Haiglasse ja joobeseisundi meditsiinilise tuvastamise aktist nr 4481/429 nähtuvalt tuvastati 27.08.2007 kell 00.18 Wismari Haiglasse toimetatud menetlusalusel isikul fentanüüli tarvitamise tunnused, mistõttu koostati väärteoprotokoll selles, et menetlusalune isik on toime pannud NPAS § 151 ettenähtud väärteo, kuivõrd tarvitas narkootilist ainet arsti ettekirjutuseta. Väärteoprotokolli on menetlusalune isik seletanud, et narkootilist ainet ei tarvitanud, ravib end metadooniga. Kohtuistungil menetlusalune isik seletas, et oli küll kinni peetud. On põhiliselt metadooni peal. Varem tarvitas fentanüüli paar päeva varem. Tarvitamise põhjust ei tea. On vahi all seoses varguse kahtlustusega. Kaks episoodi on, mingeid kahjusid ei ole. Kohaldatakse lühimenetlust. On arestiga nõus, kuid tahaks ise ilmuda aresti kandmisele, mitte kohe pärast vangistuse ärakandmist. Siis saaks nagu taastuda vangistusest. Kohtuvälise menetleja esindaja leidis, et menetlusaluse isiku süü on tõendatud kogutud materjalidega. Eelnevalt on samalaadsete väärtegude toimepamenise eest karistatud arestiga, siis taotleb 12 päeva aresti, mille ärakandmist arvestada alates vangistuse ärakandmisest. Samuti välja mõista menetluskulu. Kohus, kuulanud ära kohtuvälise menetleja arvamuse, kontrollinud menetlusaluse isiku seletusi väärteoprotokolli koostamisel ja joobeseisundi meditsiinilise tuvastamise akti ja selle juurde koostatud laboratoorset analüüsi, asub seisukohale, et narkootilise aine tarvitamine menetlusaluse isiku poolt on tõendamist leidnud. Kuivõrd väärteoasja materjalidest ei nähtu, et menetlusalusel isikul olnuks arsti ettekirjutust narkootilise aine tarvitamiseks, leiab kohus, et fentanüüli tarvitamisega on menetlusalune isik toime pannud NPAS § 151 ettenähtud väärteo, so narkootilise aine tarvitamise arsti ettekirjutuseta. Karistuse liigi valikul lähtub kohus menetlusaluse isiku isikust, millest nähtuvalt on menetlusalust isikut karistatud samalaadsete ja teiseliigiliste väärtegude toimepanemise eest korduvalt rahatrahvidega, samuti karistatud arestiga, kuid sellele vaatamata on trahvid tasumata. Samuti on talle määratud 159 päeva aresti. Sellele vaatamata jätkab menetlusalune isik väärtegude toimepanemist. Seetõttu on rahatrahv kui karistusliik end ammendanud ning menetlusaluse isiku suhtes tuleb kohaldada aresti, kuivõrd menetlusalusel isikul puudub piisav sissetulek, millest trahvi tasuda ja määratud ning tasutud trahvid ei ole saavutanud oma eesmärki. Kuivõrd menetlusalust isikut on varem korduvalt karistatud lühiajaliste arestidega, millised samuti ei ole oma mõju avaldanud, siis leiab kohus, et menetlusalusele isikule tuleb temale inkrimineeritud väärtegude kogumis määrata karistuseks pikemaajaline arest, mis takistaks uute samalaadsete väärtegude toimepanemist vähemalt aresti kandmise ajal. Seetõttu kohus, juhindudes VTMS §dest 107 lg 1 p 1, 111 p 8, asub seisukohale, et menetlusalune isik tuleb süüdi tunnistada temale inkrimineeritud väärtegude toimepanemises ja temale tuleb määrata karistusena arest, mõistes temalt välja ka joobe tuvastamisega tekkinud kulu täies ulatuses. Märt Toming kohtunik